Vormsil on sotsiaaltöö kindlasti kogukondlik

---

Vormsi vald on üks kolmest Eesti saarvallast, mis pärast paljusid omavalitsusi mõjutanud haldusreformi jätkas elanike väikesest arvust hoolimata iseseisvana. Vallas on 450 registreeritud elanikku, kogu aasta elab saarel hinnanguliselt 300 inimest. Väike elanikkond tähendab, et Vormsil peab sotsiaaltöö olema ja ongi korraldatud kogukonnapõhiselt, toetudes inimeste pika aja jooksul kujunenud suhetele.

Kõige enam mõjutab väikeses omavalitsuses tööd kitsas mänguruum. Tingimata ei tähenda see väikest eelarvet, kuigi ka seda, aga meeskondki on piiratud ja inimesed harjunud teatavat tüüpi sekkumistega. Probleemidega tegelemine nõuab spetsialistilt paindlikkust ja pidevalt uute, kindlasti kogukonna jaoks sobivate lahenduste nuputamist.

Tähtis on teha koostööd mõjukate inimestega, kes kas vabatahtlikuna või hoopis teises rollis, näiteks poemüüja, õpetaja või bussijuhina saareelanikega iga päev kokku puutuvad.

Teine eripära, millega ka toetusi ja teenuseid korraldades tuleb arvestada, on mitmekihiline kogukond: aasta ringi saarel elavatel ja suvevormsilastel on erinevad vajadused, saarel on nii iseseisvalt väga hästi hakkama saavaid leibkondi kui ka neid, kes ei tule toime välise toeta.

Kolmandaks on saare elanikkond suhete ja muudatustele avatuse poolest pigem kinnine ja sotsiaalvaldkonna korraldamisel tuleb arvestada aastate jooksul väljakujunenud traditsioonidega ka muutusi kavandades ja juhtides.

Tegevusvaldkonnad on omavahel põimunud

Kogukonnapõhine sotsiaaltöö väikeses vallas ei ole kindlasti eraldiseisev valdkond, mida saab juhtida kindla reeglistiku järgi n-ö suletud uste taga. Sotsiaaltöö on põimunud hariduse- ja kultuurivaldkonnaga, kogukonna kaasamine ja arendamine aitab kaasa ka sotsiaaltöö eesmärkide saavutamisele. Seepärast on oluline vallavalitsuse ja kooli juhtkonna väga tihe koostöö, ühised ettevõtmised ja sekkumised, keskendumine kogukonna võimestamisele, kohalike seltside ning kooskäimiskohtadega arvestamine. Tähtis on teha koostööd mõjukate inimestega, kes kas vabatahtlikuna või hoopis teises rollis, näiteks poemüüja, õpetaja või bussijuhina saareelanikega iga päev kokku puutuvad.

Sotsiaaltöö üks eesmärk Vormsil on, et siin peab saama samaväärselt kvaliteetseid avalikke teenuseid nagu teistes omavalitsustes. Teine siht on olnud süsteemi rohkem korrastada, et parandada vahel kogukondlikult kujunenud otsuste läbipaistvust ja selgust. See aitab meil paremini võrrelda end teistega, hinnata tööd ja kavandada tulevikku.

Vormsi vald maksab vajaduspõhiseid toetusi ja on valmis osutama kõiki teenuseid, mida kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Eriline tähelepanu on haridustoetustel, millel on kaks eesmärki: tagada perede toimetulek ja luua saarelt pärit lastele mandri lastega samaväärsed võimalused. Näiteks toetatakse mandrile gümnaasiumisse või kutsekooli õppima asunud noorte peresid igakuiselt kodust eemal elamisega tekkivate lisakulude katmisel.

Saarel on väga oluline kogukond ja kooskäimise ning -tegutsemise võimalused.

Eakate hooldus on korraldatud põhimõttel, et vanemad inimesed saaksid veeta oma aastad nii pikalt kui võimalik kodus. Suur roll on selle juures koduhooldajal, kes igal nädalal astub läbi enamat tähelepanu vajavate inimeste juurest, hoiab abivajadusel silma peal ja vajaduse korral saab kiiresti sekkuda. Tema töö on ka sõbralikult vestelda, küsida, kuidas läheb, ja olla olemas, kui eakam saareelanik vajab kedagi, kellega rääkida. Hooldekodu saarel ei ole, vajadusel teeme koostööd naabervallaga.

Piiratud tingimustes tuleb olla nutikas

Peamiselt vanemate inimeste eest hoolitsemiseks ja neile tervist toetava toidukorra pakkumiseks on saarel sisse seatud supipäevad. Need kasvasid välja ühelt poolt tähelepanekust, et üksi elavate eakate menüüs peaks olema soe toit, teiselt poolt kooli sööklas üle jääva supi kasutamise vajadusest. Nüüdseks on paigas supi pakkumine sotsiaalteenusena, mida on soovijatel võimalik soodsalt tellida. Lõunasöögi maksumuse hinnavahe katab vald.

Saarelisus ja väike kogukond seab piirid ja paljusid teenuste osutamise või ennetustöövõimalusi kasutada ei saa. Näiteks ei tulnud saarel kokku piisavalt suurt lapsevanemate rühma, et alustada neile mõeldud programmiga „Imelised aastad“. Vanematel ei ole võimalik grupitöös osaleda ka mandril, sest tegevus toimub õhtuti ja seejärel ei pääse tagasi koju.

Koos õppimise ja arutamise võimalus seob kogukonda.

Alates käesoleva aasta kevadest on Vormsi vallas väikese koormusega tööl noorte heaolu spetsialist. Vormsi koolis õpib tänavu 21 last. Noorte heaolu spetsialist saab kolmanda kooliastme noori peamiselt toetada ennetustööga. Oluline on noortele tutvustada edasiõppimise võimalusi, aidata luua sidemeid kohalike ettevõtjatega, et pakkuda noortele suveks töökogemuse saamise võimalust ja toetada ettevõtlikkust, suunates noori kirjutama projekte ning võtma initsiatiivi oma soovide elluviimisel.

Saarel on väga oluline kogukond ja kooskäimise ning -tegutsemise võimalused. Meil on ühingud ja seltsid, mis liidavad sarnaselt mõtlevaid ja koos tegutseda soovivaid inimesi. Aktiivselt tegutseb Vormsi pensionäride seltsing, mis hoiab oma liikmeid toimivas suhtlusvõrgustikus ja silma kindlalt peal vallas toimuval.

Möödunud sügisel alustas kooskäimiskohana Hõbekohvik. Kord kuus rahvamajas avatavasse kohvikusse on oodatud kõik, kes tahavad omavahel mõtteid vahetada ja soovivad pimedatesse talveõhtutesse vaheldust ning seltsi. Hõbekohvikus on külas käinud valla töötajad, tutvustades oma valdkonda või mõnd parasjagu päevakajalist küsimust. Kohvikulised saavad teemaga lähemalt tutvuda ja küsimustele vastuseid. Arutatud on nii üldplaneeringu, sotsiaaltoetuste ja -teenuste, info liikumise ja kättesaadavuse kui ka teistel elanike jaoks olulistel teemadel.

Saarelt liikuma pääsemine võib sügisest kevadeni olla keerulisem kui näiteks mandri inimesele harjumuspärane. Oma käike tuleb hoolikalt kavandada ja ka kõik mandri võimalused ei ole saare inimesele kättesaadavad. Seda arvestades oleme püüdnud luua saarel väikseidki lahendusi, mis tühimikke täidaksid. Näiteks korraldas kohalik perearstikeskus tervisebusside saarekülastuse, et inimesed saaks konsulteerida spetsialistidega, kelle juurde võib olla keeruline jõuda.

Tuleb hoida silmad lahti nende vajaduste märkamiseks, mis iseenda eest ei kõnele.

Eelmisel sügisel alustas Vormsis tegevust Saareülikool, et anda vormsilastele võimalus saada oma ala spetsialistidelt uuemaid teadmisi paljude jaoks olulistes küsimustes. Möödunud hooajal on olnud fookuses vaimne tervis ja tervise alustalad. Seminare on käinud pidamas teiste seas psühholoog Rita Rätsepp, hariduspsühholoog Grete Arro ja unespetsialist Kene Vernik. Käsitletud on liikumise, toitumise ja puhkamise tähtsust, samuti kogukonna ja keskkonna hoidmist. Koos õppimise ja arutamise võimalus seob kogukonda ning uued teadmised aitavad teha teadlikumaid otsuseid enda ja kogukonna hoidmisel.

Koostöös Läänemaa toidupangaga on peaaegu poolteist aastat olnud vormsilastel võimalus kord kuus osa saada toiduabist. Läänemaa toidupanga eestvedaja Terje Vihur hoolitseb selle eest, et Toidupanga buss jõuab varahommikul Vormsi praamile. Vormsil võetakse buss praamilt vastu ja toit sorteeritakse ning pakid komplekteeritakse kohapeal. Toidupakkide kojukande juures on peale toiduabi väga oluline ka sotsiaalne tahk. See on hea võimalus sotsiaaltöötajal vähemalt kord kuus enamiku abivajajate juurest läbi astuda ja ära kuulata viimase aja mured-rõõmud. Toidukast on väga oodatud ja oluline täiendus paljude leibkondade laual. Selle eest suur tänu Eesti toidupangale!

Mured on kõikjal sarnased

Sotsiaaltööspetsialisti juurde jõutakse tõenäoliselt samasuguste muredega nagu ka mandri suuremates omavalitsustes: mure lähedaste pärast, isiklik toimetulek näiteks terviseseisundi halvenemise tõttu. Nagu igas suuremaski paigas tuleb aga hoida silmad lahti nende vajaduste märkamiseks, mis iseenda eest ei kõnele. Võib minna kuid, kui mitte aastaid, et uue tulijana mõne probleemi olemust mõista.

Erialainimesele on sotsiaaltöö väikeses vallas väga mitmekülgne ja vaheldusrikas, aga ka nõudlik. Nõudlik seetõttu, et on oluline olla detailideni kursis väga laia valdkonnaga. On asju, millega tuleb tegeleda väga harva, kuid siiski peab olema teadmine või valmisolek jätta pooleliolev sinnapaika ja ennast kurssi viia ootamatult esile kerkinud teemaga. Ühel hetkel võib olla oluline teada kõike seoses spetsiifilise erivajadusega ja järgmisel tuleb olla kursis sõidukite invatranspordiks kohaldamise võimalustega.

Kõige keerulisem on muuta harjumuspärast.

Kuigi koostöö kõlab romantiliselt, ei toimi see alati soovitud kujul. Väikestes meeskondades on igaühel palju ülesandeid ja toimetusi, koostööks on vaja leida aega nii, et kõik saavad oma osa anda. Mitme küsimuse kohta öeldakse, et tehke koostööd naaberomavalitsustega. Aga näiteks kui me ei suuda osutada logopeedi või mõne muu spetsialisti teenust või meil pole selleks tingimusi, ei pruugi ka koostöö naabritega toimida, sest neilgi on inimesi ja võimalusi vähe.

Saarele on vaja uut sotsiaaltranspordi sõidukit, kuid see on suur investeering, milleks raha leida pole lihtne. Praegu kasutatakse rohkem kui kümme aastat tagasi riigilt saadud elektriautot. Selle jõudlus ei ole aga enam endine, ka ei sobi see keeruliste ilmastikuoludega ja raskesti läbitavatele teedele. Uus sõiduk peaks võimaldama transportida ratastoolis inimest, et saaksime kaasata ühistesse ettevõtmistesse koduhooldusel olevaid liikumisraskustega eakaid. Sõiduk peab vastu pidama ka pikematele sõitudele, sest aeg-ajalt on vaja abi saareelanike viimisel suuremasse linna näiteks eriarsti vastuvõtule.

Kõige keerulisem on muuta harjumuspärast. Saarel aastaid elanud inimesed võivad suhtuda muudatustesse umbusklikult ega taha tulla nendega kaasa. Kuigi muudatuse vajadus võib olla põhjendatud, näib turvalisem hoida kinni harjumuspärasest, sest uuendus ei näi kindel.

Sotsiaaltöö väikeses kogukonnas on väga vaheldusrikas. Lisaks tavapärasele ametniku tööle saab hoida inimestega tihedat sidet ja oma mõtted ise ellu viia. Sotsiaaltöötajal on oluline end järjepidevalt täiendada ja mõtete vahetamiseks kohtuda mandri kolleegide ning spetsialistidega. See hoiab vaimu värske ja aitab näha laiemat pilti.

 Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2024.