Laste tugisüsteemi areng Saaremaa vallas

---

Haldusreformi tulemusena moodustati 2017. aastal suur Saaremaa vald. Erinevate valdkondade vallaülene korrastamine mõjutas ka tuge vajavate laste haridust. Haridusasutuste vahel jagunenud tugispetsialistide ametikohad koondati volikogu otsuse alusel 2019. aasta algusest Saaremaa laste ja perede tugikeskusesse. Muudatuse eesmärk oli ühtlustada spetsialistide jaotumist, arendada kutseoskusi ja soodustada kogemuste vahetust, et pakkuda uut kvaliteeti lastega perede probleemide ennetamisel, perede abistamisel ja laste vaimse tervise toetamisel.

Kõik teenused ühest kohast

Aastal 2020 algasid arutelud Kallemäe kooli (erikool) riigilt vallale ülevõtmise osas. Sama aasta suvel otsustati see teoks teha ja asutus sai nime Saaremaa toetava hariduse keskus (STHK). Vallavolikogu otsusega liideti aasta hiljem, 26. märtsil 2021, keskusega veel Kuressaare perekodu, mis osutas sotsiaalteenuseid lastele ja peredele, ning Saaremaa laste ja perede tugikeskus. Varem said paljud lapsed tuge kolmest asutusest korraga, kuid selline korraldus oli vanemate jaoks keeruline ja osaliste ning rahastajate vahel killustunud. Nüüd tekkis võimalus osutada lastele ja peredele kõiki teenuseid ühest kohast.

Näeme oma töö eesmärgina aidata lastel kujuneda võimalikult iseseisvalt toimetulevateks kodanikeks.

Alates 2022. aasta algusest on STHK koosseisus õppeosakond (põhikool tõhustatud tuge ja erituge vajavatele õpilastele koos õpilaskoduga), haridustugiteenuste osakond ja sotsiaalteenuste osakond. Keskusel on umbes 120 töötajat kogu Saaremaal.

---

Toetava hariduse keskuse peamised ülesanded

1. Luua tõhustatud ja erituge vajavatele õpilasele tingimused ning võimalused koolikohustuse täitmiseks ja põhihariduse omandamiseks.
2. Osutada ja arendada haridusvaldkonna seadustes ettenähtud haridustugiteenuseid ning sotsiaalhoolekande seaduses lastele ja vanematele mõeldud sotsiaalteenuseid kogu vallas.
3. Koondada infot tuge vajavate laste ja nende vanemate vajadustest ning teha selle põhjal vallavalitsusele ettepanekuid sihtgrupile vajalike teenuste väljatöötamiseks ja korraldamiseks.
4. Lihtsustada lapsevanema jaoks lapsele vajaliku toe saamist.

---

Lastele tervishoiuvaldkonna toe pakkumiseks teeme koostööd Pärnu haigla psühhiaatri Kaja Rannaga, kellel on meie ruumides üks kord kuus kahel päeval vastuvõtt.

Näeme oma töö eesmärgina aidata lastel kujuneda võimalikult iseseisvalt toimetulevateks kodanikeks. Oluline on kõigi osaliste selge roll, vastutus ja valmisolek mitmekülgseks koostööks, sest tegeleme kogu valla lastega. Palju on räägitud tugispetsialistide puudusest, see probleem ei ole võõras ka meile. Saaremaal ei ole kunagi olnud tööl nii palju spetsialiste, kes toetavad lapsi, peresid ja haridusvaldkonna töötajaid, aga ikkagi saame tagasisidet, et tugi ei ole piisav. Lõputult inimesi juurde palgata ei saa ja näeme, et peame muutma nii enda kui ka kõigi teiste inimeste mõtlemist ning leidma uusi tegutsemisviise. Tagajärgedega tegelemise kõrval teeme järjest enam tööd teadlikkuse suurendamise ja vanemate ning haridustöötajate toetamisega. Need on inimesed, kes on lapsele kõige lähemal ja puutuvad temaga kõige tihedamini kokku. Tugispetsialist näeb last heal juhul üks-kaks korda nädalas, enamasti aga palju harvem.

Logopeediteenuse osutamise võimalused

Meil on tööl 13 logopeedi, kes töötavad enamasti lasteaias. Logopeedilist abi pakutakse ka meie keskuse koosseisus tegutsevas põhikoolis, kus paljudel õppijatel on kõnehäire. Tavakoolides logopeede ei ole. Kahjuks ei võimalda praegune spetsialistide arv ka kõigis lasteaedades tegutseda ning mõnes asutuses, kus spetsialistid on olemas, oleks vajadus veelgi suurem.

Selleks et siiski tugi tagada, oleme haridusasutusese üks-ühele teenuse kõrval ellu kutsunud järgmised alternatiivsed lahendused.

• Kord nädalas võtab logopeed keskuses kohapeal vastu väikelapsi koos vanematega, et toetada vanemat lapse kõne arendamisel.
• Kasutame Kõneravi keskkonda, et teenustevahelisel ajal saaks laps harjutusi teha. Kui harjutused on tehtud, siis saab logopeed neid juurde määrata.
• Koostame videomaterjale, kus logopeed näitab, kuidas mingit oskust lapsele õpetada.
• Koostame vanematele soovitusi, kuidas eri vanuses lapse kõnet arendada. Soovitused on üleval meie sotsiaalmeediakanalites ja kodulehel.
• Sügisel kasutasime ära lasteaedades toimuvaid vanemate koosolekuid ja logopeedid pidasid loenguid vanematele (nt tutvustades kõnearendusmänge 2–3-aastastele lastele, lugemis- ja kirjutamisraskuse ennetamise võimalusi ning rääkides koolivalmidusest).
• Tegime Kõnevurri koolituse maapiirkonna haridusasutuste töötajatele.
• Väiksemates maapiirkonna lasteaedades kasutame logopeedi kaugteenust. Õppeaasta jooksul teeb spetsialist 2–3 korda kohapeal hindamise, kuid jooksev töö toimub veebi vahendusel. Ekraani ees istuvat last abistab sotsiaalpedagoog või õpetaja.

Eripedagoogide erilised rollid

Meil on tööl 15 eripedagoogi. Üks eripedagoog elab hoopis Pärnus ja osutab neljale maakoolile eripedagoogi kaugteenust. Sellisel kujul osutame teenust teist õppeaastat. Esimene aasta läks veidi konarlikult nii spetsialisti enda, õpilaste kui ka haridustöötajate jaoks. Paika loksumist vajas töötaja pidev ekraani taga olemine. Õpilaste jaoks vajas harjumist IT-vahendite kasutamine. Haridusasutuse töötajatega oli vaja sõlmida väga selged kokkulepped, kuidas laps ekraani ette ja tagasi klassi saab ning kuidas omavahel suheldakse ja jagatakse tagasisidet eripedagoogiga. Nüüdseks oleme teenuse toimima saanud ja õpilased ootavad spetsialistiga kohtumist väga.

Sellest kalendriaastast on meil tööl ka liikuv eripedagoog, kes käib maapiirkonna üheksas haridusasutuses (teistel spetsialistidel on 1–3 asutust). Tema ülesanne on rühmas ja klassis õpilasi vaadelda ning vastavalt esilekerkivatele murekohtadele õpetajaid nõustada, abistada õppematerjalide leidmisel või kohandamisel. Ta nõustab ka alternatiivsete kommunikatsioonivahendite kasutuselevõtu osas. Otsime ka liikuvat logopeedi, sest maapiirkonna väikeste haridusasutuste jaoks on see äärmiselt vajalik. Personali on nendes asutustes vähe ja õpetajad vajavad väga spetsialisti, kes on last rühmas või klassis koos eakaaslastega näinud, et temalt nõu küsida ning arutada sekkumisvõimalusi.

Psühholoog ei ole ainuke vaimse tervise toetaja

Vaimse tervise küsimustega tegelemisel on psühholoogi tugi inimestele tavaliselt kõige arusaadavam, soov teenuse järele suur ja järjekorrad pikad. Meil on praegu tööl neli psühholoogi, kellest üks on Ukraina psühholoog.

Enamasti võtavad psühholoogid vastu Kuressaare keskuses, aga suuremates maakoolides käivad kord kuus ka kohapeal. Koolides teenust osutades oleme alates sügisest proovinud korraldada nii, et päeva viimane aeg oleks õpetajate jaoks. Oleme näinud, et õpetajatel on raske oma muredega spetsialisti juurde tulla, kuid ühes koolis on muutus toimunud. Pedagoogid on saanud rääkida raskustest seoses õpilastega ja psühholoog on andnud soovitusi, mida proovida, et olukorrad laheneksid. Soovitused on olnud tulemuslikud ja loodame, et positiivsete näidete toel suudame aja jooksul järjest rohkem õpetajaid kaasata.

Psühholooge on meil väga vähe, mistõttu teeme järjepidevalt tööd selle nimel, et suurendada teadlikkust ka teiste teenuste kohta, mis aitavad vaimset heaolu toetada. Haridusasutuses saab väga palju ära teha sotsiaalpedagoog. Praegu on meil ametis 18 sotsiaalpedagoogi, neid jätkub kõigisse Saaremaa lasteaedadesse ja koolidesse. Sotsiaalpedagoog ei ole lasteaias kohustuslik, kuid näeme sellel suurt kasutegurit, et varakult märgata laste suhtlemis-, kohanemis- ja käitumisprobleeme.

Teeme järjepidevalt tööd selle nimel, et suurendada teadlikkust ka teiste teenuste kohta, mis aitavad vaimset heaolu toetada.

Kui sotsiaalpedagoog vajab mõne juhtumiga abi, siis kohe psühholoogi teenusele suunamise asemel proovime esialgu, et psühholoogiga arutatakse erinevaid toetamisvõimalusi, mida sotsiaalpedagoog saab haridusasutuses proovida. Alles seejärel, kui need ei ole tulemuslikud, suunatakse laps või pere järgmise spetsialisti juurde. Ühel meie psühholoogil on ka mänguterapeudi väljaõpe ja ta on korraldanud sotsiaalpedagoogidele ning teistele keskuse töötajatele töötubasid, et oma teadmisi edasi anda. Sisekoolitusi oleme teinud ka teiste spetsialistidega.

Järjest enam kasutame loovterapeute. Meil on tööl kaks kunstiterapeuti ning üks muusikaterapeut. Lapsel võib olla keeruline sõnaliselt väljendada, mis talle muret teeb. Kunstilise eneseväljenduse kaudu saab maandada ärevust, toetada keskendumist, tunnete juhtimist. Sel kevadel alustasime kolmes koolis ka õpetajatele mõeldud kunstiteraapia töötubadega, et toetada nende eneseanalüüsi ja vaimset heaolu. Töötubades omandatud meetodeid on edaspidi võimalik kasutada iseseisvalt enda tarbeks või klassis tunnis.

Saame olla paindlikud ja vajaduste alusel luua laste ning perede toetamise uusi võimalusi.

Näeme, et paljud haridusasutuses kerkivad laste probleemid on hoopis seotud muredega kodus (vanemate lahutus, vähesed vanemlikud oskused, pingelised peresuhted jm). Meil on tööl üks osakoormusega perelepitaja, üks täiskoormusega pereterapeut ja neli perede tugiisikut. Perelepitaja on varasema lastekaitsetöötaja taustaga ja põhitegevuse kõrval veab ka koostöös noorsootöötajaga riskikäitumisega noorte vanemate kolme tugigruppi. Igas grupis on 3–4 inimest ja neil on tekkinud hea sünergia. Vanemad on hakanud omavahel suhtlema ka väljaspool gruppi ja on üksteisele abiks rasketel hetkedel.

Pereterapeut ja sotsiaalpedagoog korraldasid sügisel veebikoolituste sarja 2–8-aastaste laste vanematele. Seal räägiti lapse juhitud mängust, tunnustamisest ja enesehinnangu toetamisest ning piiride seadmisest. Tulemas on veebiseminar koostöös valla suurima kooli ja pereterapeudiga, et rääkida vanematele teismeliste ja vanema armastuse teemadel.

Perede tugiisikud on valla lastekaitsetöötaja määratud abivõimalus, et anda vanematele oskusi lapse hooldamiseks ning turvalise ja igakülgset arengut toetava kasvukeskkonna tagamisel.

 

Ühine korraldus soodustab koostööd ja paindlikkust

Ei lapsevanem, ega ka iga haridusasutuse töötaja ei pea ise teadma, millist tuge laps võiks veel vajada ning kuidas ja kust seda saab. Kui lapsel on ilmnenud haridusasutuses probleemid, mis nõuavad eri valdkondade ja organisatsioonide koostööd toe tagamisel, siis kujundab võrgustiku juhtumikorraldaja. STHK-s on tööl kaks juhtumikorraldajat, kelle töömeetod on valdkondadeülene võrgustikutöö. Ta on ka abiks, kui suurema toe vajadusega laps hakkab kooli minema. Koostöös valla haridusosakonna, Rajaleidja ja vanematega proovime leida sobivaima kooli ning õppevormi lapsele, et juba tehtud töö ei katkeks kooliteed alustades.

Näeme, et paljud haridusasutuses kerkivad laste probleemid on hoopis seotud muredega kodus.

Asutus on suur ja igal töötajal erinev kogemustepagas. Oskuste ja teadmiste ühtlustamiseks ja üksteise toetamiseks proovime korraldada koolitusi nii, et seal saaks osaleda võimalikult palju sama eriala spetsialiste. Iga kuu toimuvad ka erialarühmade kohtumised, mille eesmärk on teenuse arendamine ja töötajate toetamine keeruliste juhtumite ning muude töös ette tulevate murede jagamise kaudu. Selleks et kõik osalised saaksid aru, kuidas Saaremaal lapsi ja peresid toetada, oleme välja töötanud käitumisjuhised ning teekonnad. Iga teenuse kohta on koostatud kirjeldus, kus on välja toodud selle eesmärk ja milliste murede korral on kõnealune teenus tulemuslik.

Näen väga suurt kasutegurit selles, kui nii sotsiaal- kui ka haridusvaldkonna teenused lastele ja peredele on ühtselt koordineeritud. Saame olla paindlikud ja vajaduste alusel luua laste ning perede toetamise uusi võimalusi.

 Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2024.