2022. aastal kasvas haigla- ja eriti päevaravi osutamine

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2022. aasta statistika haigla- ja päevaravi ravivoodite ja ravitute kohta, sh teenuseosutajate maakondade, patsientide vanus- ja soojaotuse ning ravipõhjuste järgi. Avaldatud on ka haiglavõrgu arengukava haiglate ravivoodite näitajad haiglate järgi ja Tervise infosüsteemi aktiivravihaiglate andmed.

Ülevaade haiglaravist

2022. aastal oli Eestis 48 haiglat, neist 30 olid aktiivravi- ja 18 õendushaiglad. 2021. aastal oli haiglaid kokku 50 ja õendushaiglaid kahe võrra rohkem.

Eelmisel aastal oli kokku 6659 ravivoodit, neist 267 laste erialade voodit (millel raviti 70,5% 0-14- aastastest) ja 1723 õendusabi voodit. Voodite arvud muutusid võrreldes 2021. aastaga vastavalt -1%, 1,5% ja 0,8%. Jätkub ravivoodite koguarvu pidev tasapisi vähenemise trend. Kuna elanike arv viimasel ajal kasvab, siis ravivoodite arv 100 000 elaniku kohta vähenes veelgi rohkem: -3,5%.

2022. aastal vajas haiglaravi (või sattus haiglaravile, st hospitaliseeriti) kokku 194626 patsienti, neist 20906 olid 0-14-aastased lapsed ja 17733 õendusabi patsiendid. Ehkki patsientide arv kasvas võrreldes 2021. aastaga märgatavalt (vastavalt +1,0%, +7,9% ja +9,5%), ei ole see jõudnud koroonaeelsele 2019. aasta tasemele, olles sellest vastavalt 11.1, 21.6 ja 8.2 protsenti madalam.

Keskmine ravikestus oli 2022. aastal 8.4 päeva ja õendusabis 27.4 päeva, need arvud on vaid veidi vähenenud võrreldes 2020. aasta väärtustega 8,5 ja 29,9 päeva. Meenutame, et 2020 vs 2019 pikenes keskmine ravikestus 0,4 päeva võrra, õendusabis koguni 3,5 päeva võrra.

Kui vanad olid haiglaravi patsiendid? Õendusabis oli 65-aastaste ja vanemate osatähtsus 89% , neist üle kolmandiku olid 85-aastased ja vanemad. Aktiivravis moodustasid 65-aastased ja vanemad 40%, 15–64-aastased 48% ja alla 15-aastased 13%. 2021. aastaga võrreldes kasvas alla 15-aastaste ja 65- aastaste ja vanemate vanuserühma kuuluvate patsientide osatähtsus.

2022. aasta sagedasemad haiglaravil viibimise põhjused olid vereringeelundite haigused, kasvajad ja hingamiselundite haigused. Patsientidest 16% viibis ravil vereringeelundite haiguste tõttu, sealhulgas õendusabi patsientidest kolmandik. Kasvajad moodustasid ravipõhjustest 13%.

Hingamiselundite haiguste osatähtsus oli 9%. Võrreldes eelmise aastaga vähenes hingamiselundite tõttu ravitute arv kokku 16%, seda täiskasvanute arvelt, kel näiteks kopsupõletikke raviti eelmisest aastast 43% vähem.  0–14-aastastel lastel olid 2022. aastal sagedamaks haiglaravi põhjuseks hingamiselundite haigused, mis moodustasid ligi viiendiku kõigist ravipõhjustest ja kasvasid võrreldes aastaga 2021 kolmandiku, seda rohkem ülemiste hingamisteede haiguste arvelt.

Ülevaade päevaravist

Päevaravi osutanud asutusi oli 68, viie võrra rohkem kui 2021. aastal. Neist 25 olid haiglad ja 43 ambulatoorse tervishoiuteenuse osutajad.

Päevaravivoodeid oli kokku 611 ja nende arv muutus sarnaselt haiglaravivooditega: -0,8% võrreldes 2021. aastaga (100 000 elaniku kohta -3,4%). Haiglates oli 420 ja ambulatoorsetes asutustes 191 päevaravivoodit.

Päevaravi lõpetanuid oli kokku 94295, neist 7590 olid 0-14 aastased lapsed. Muutused võrreldes 2021. aastaga olid päris suured – vastavalt 11,5% ja 39%. Kui päevaravi lõpetanute koguarv ületas juba koroonaeelse 2019. aasta taseme (+2,7%), siis laste arv oli sellest väiksem (-8,3%). Aastatel 2016-2021 oli päevaravi saanud laste arv koguni pidevas langustrendis.

Ravipõhjustest moodustasid silmahaigused 24%, kasvajad 13%. Enim päevaravi päevi -29% kulus 2022. aastal kuse-suguelundite haiguste, ehk kroonilise neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi vajavate patsientide raviks. Lastele osutatakse päevaravi enim hingamiselundite haiguste tõttu. COVID-19 epideemia algusperioodil vähenes lastele päevaravi teostamine, 2022. aastal on võrreldes eelmise aastaga kasvanud üle kolmandiku, sealhulgas on hingamiselundite haiguste ja neist omakorda mandlite/adenoidide suurenemise tõttu ravil viibitud isegi  ligi 90% eelmisest aastast enam.