Uimastite tarvitamise põhjused ja levimus

• Rekreatiivne ehk meelelahutuslik tarvitamine

Uimasteid tarvitatakse enamasti vabal ajal (nt nädalavahetusel) ja seltskonnas, et lõbutseda, lõõgastuda, kogeda naudingut, pidutseda ja saada vaheldust argipäevast. Selline tarvitamine ei pea muutuma elu oluliseks osaks ja võib olla seotud mõne eluperioodiga, millest kasvatakse välja. Näiteks narkootikumide tarvitamise veebiuuringu alusel on kanepit tarvitatud kõige enam stressi vähendamiseks, lõdvestumiseks (74%) ning meelelahutuseks (66%) (Abel-Ollo jt 2022).

Mina olen nii palju aru saanud, et inimene tahab – vahet ei ole, mida ta tarbib, aga ta tahab midagi nagu ära unustada või nagu kuskile nagu teise kohta, et korrakski nagu selle mingi argimured nagu ära unustada, et ei mõtleks nendele, et lülitaks korra ennast välja ükskõik mis aine abil siis. M34[2]

• Teraapiline tarvitamine

Uimastite tarvitamise peamine eesmärk on toime tulla mõne probleemi või negatiivse meeleseisundiga, nt vaimse või füüsilise tervise probleemid, traumad. Sageli ütlevad uimasteid tarvitavad inimesed, et teevad seda eneseraviks, näiteks siis, kui tuntakse, et mujalt ei saada abi oma probleemi lahendamiseks. Veebiuuringule vastanud kasutajatest 46% tarvitasid kanepit endi sõnul une parandamiseks ning 45% depressiooni ja ärevuse sümptomite leevendamiseks (Abel-Ollo jt 2022). Teraapilisel eesmärgil tarvitamine võib olla stabiilne ja kontrollitud, kuid võib esineda ka eskapismi ehk oma probleemide eest põgenemist, mida iseloomustab kaootilisem tarvitamismuster ja tarvitamisest tingitud kahjude suurenemine.

Ma iga päev, iga õhtu tulin töölt koju, suitsetasin kanepit ja nagu elasingi niimoodi, et iga päev tegin seda lihtsalt selleks, et nagu hakkama saada vaimselt sellega. Aga see lihtsalt nagu, see töökoht iseenesest oli nagu nii jube minu vaimsele tervisele. Ma olin nagu üsna sügavas depressioonis selleks hetkeks, et mulle lihtsalt oli vaja nagu seda, mis mind hoiab pinnal. Aga siis ma sain ära sealt töölt ja siis ma nagu sain selle igapäevase tarvitamise pealt ära. M20

• Võimekust suurendav tarvitamine (ingl enhancement)

Uimasteid võidakse tarvitada ka oma seisundi parandamiseks või võimekuse stimuleerimiseks. Näiteks tarvitatakse stimulante, et parandada keskendumisvõimet ja töötada pikemat aega väsimata. Psühhedeelikume aga tarvitatakse näiteks selleks, et avardada taju ja loovust.

Mingi ärkamine nagu kestis ja kestis ja ma sain lõpuks aru. Võib-olla see oli selline tunne, nagu esimest korda käiks nagu psühholoogi juures ja ta ütleks sulle, et vaata, et sul on nüüd see ja see ja see asi lapsepõlvest, ja siis sa saad aru. Ja siis su elu ei ole kunagi enam endine. N22

Juba siin võib näha ka tarvitamismustreid, mis langevad kategooriate piirimaile: näiteks spirituaalseks ja vaimseks arenguks uimastite tarvitamine, mis võib tuleneda mõnest eelnevast traumast või tajutud puudusest, kuid läheb kaugemale pelgast probleemiga toimetulekust. Peale isiklike motiivide tuleb tarvitamise paremaks mõistmiseks arvestada ka keskkondlikke tegureid, nagu suhtlusvõrgustik (nt uimastite normaliseeritus ja kättesaadavus) või asukoht, kus uimasteid eelkõige tarvitatakse.

Põhjuseid ja konteksti teada on oluline, et mõista, mida tarvitamine konkreetsele inimesele annab.

Aastal 2021 korraldatud narkootikumide tarvitamise veebiuuring annab teavet narkootikumide tarvitamise kohtadest. Enamik vastanutest oli narkootikume tarvitanud oma kodus (87%), millele järgnes avalik ruum (54%), muusikafestival või pidu (47%) ja klubi või baar (33%). Vastanuist 15% aga tunnistas, et teeb seda ka töökohal. Samuti andis uuring võimaluse tuua ka välja põhjuseid, miks valitud narkootikumi tarvitati (Abel-Ollo jt 2022).

Põhjuseid ja konteksti teada on oluline, et mõista, mida tarvitamine konkreetsele inimesele annab. Sageli piirdutakse uimastitest rääkimisel ainult võimalike riskide ja kahjudega. Kui aga uimastitel ei ole inimese jaoks ühtegi positiivset või kasulikku eesmärki, miks neid üldse tarvitatakse? Uimastite tarvitamise „kasulikkusest“ rääkimine ei tähenda, et toodud põhjendused oleksid alati adekvaatsed või kahjud poleks samuti reaalsed, kuid nende põhjenduste mõistmine aitab inimest ka paremini kõnetada ja luua talle toetamisvõimalusi. Oluline on lasta inimesel tarvitamine ise määratleda, et olla talle toeks just seal, kus ta oma elus parasjagu asub, sest kõik eespool kirjeldatud tarvitamispõhjused või -mustrid muutuvad tegelikult pidevalt (Oja jt avaldamisel 2023). 

Uimastite tarvitamise levimus

Iganenud on arusaam, et uimastite tarvitaja kuulub ühiskonna põhjakihti, on tingimata keerulise lapsepõlvega ning tõenäoliselt on tema emakeel vene keel. Levimusuuringute põhjal saab öelda, et kuni veerand 16−64-aastastest elanikest on elu jooksul tarvitanud narkootikume (Vorobjov jt 2019; Reile jt 2021). See tähendab, et iga neljas eestimaalane on kas või korra elu jooksul kanepit või muud ebaseaduslikku uimastit proovinud ja võib olla üsna kindel, et meie kõigi tutvusringkonnas on vähemalt üks neist inimestest. Enamasti piirdutakse siiski narkootikumide proovimisega kord või paar, mida tavaliselt tehakse esimest korda 14−15-aastasena (Vorobjov jt 2020; Lõhmus jt 2023).

Iga neljas meie hulgast on kas või korra elu jooksul kanepit või muud ebaseaduslikku uimastit proovinud.

Korduva tarvitamise näitajateks on uuringutes peetud viimase 12 kuu ja 30 päeva jooksul narkootikumide tarvitamist, kuhu võib sattuda ka esmast tarvitamist, kuid laiemalt viitavad need näitajad regulaarsemale tarvitamisele. Viimaste andmete põhjal on 16−64-aastastest 7% tarvitanud viimasel 12 kuul narkootikume ja kuni 6% teinud seda viimase 30 päeva jooksul (Vorobjov jt 2019; Reile jt 2021). Meeste seas oli narkootikumide tarvitamine levinum kui naiste hulgas ja nooremates vanuserühmades tunduvalt suurem kui vanemates. Kõige levinum on tarvitamine 16−24-aastaste seas, pärast 34. eluaastat väheneb tarvitamine oluliselt (Reile jt 2021). Näiteks 2021. aastal oli 31% Eesti 14−18-aastastest noortest proovinud elu jooksul mõnd narkootikumi, neist 75% oli seda teinud korduvalt.

Noorte seas on kõige levinumad kanepitooted, sissehingatavad ained (nt bensiin, liim, lakk, lahusti), uinutid või rahustid arsti korralduseta ja stimulandid (Lõhmus jt 2023; Vorobjov jt 2020). Täiskasvanud tarvitavad kõige enam kanepit, millele järgnevad arsti korralduseta rahustid või uinutid, ecstasy, amfetamiinid, kokaiin, LSD ja GHB (Reile jt 2021).

Tervise Arengu Instituudi algatusel käivitus 2022. aastal tasuta anonüümne ööpäev läbi töötav Narko.ee tugiliin.

Narkootiliste ainete tarvitamist näitavad Eestis ka piirkondlikud reoveeuuringud (Abel-Ollo jt 2023). Tallinna reovees olid 2022. aastal kõige levinumad narkootikumid kanep, kokaiin, amfetamiin ja metamfetamiin. Võrreldes 2020. aasta reoveeuuringuga oli kokaiini tarvitamise jääke Tallinna reovees 61% rohkem, eriti kõrged näitajad olid nädalavahetusel ja nädala esimestel päevadel. Tulemuste põhjal võib oletada, et lisaks meelelahutuslikule tarvitamisele nädalavahetusel on kokaiini tarvitamine osale inimestest igapäevane harjumus (Abel-Ollo jt 2023). Tuginedes 2021. aasta narkootikumide tarvitajate veebiuuringule, oli viimase 12 kuu jooksul kokaiini tarvitanud 25% vastanutest (viimase 30 päeva jooksul 11%). Amfetamiini oli tarvitanud viimase 12 kuu jooksul 29%, ecstasyt 38% ja LSD-d 26%. Võrreldes 2018/2019. aasta tarvitajate veebiuuringuga oli LSD tarvitamine 2021. aastal märgatavalt levinum (Abel-Ollo jt 2022).

Lisaks meelelahutuslikel ja muudel põhjustel tarvitajatele on Eestis arvestatav hulk narkootikume süstivaid inimesi (NSI) (Raag jt 2019). Narkootikume süstijate keskmine vanus on aastast aastasse tõusnud ja nende süstimisstaaž pidevalt pikenenud: 2020. aasta uuringus oli NSI keskmine vanus 37 ja süstimisstaaž 18 aastat. Peamised süstitavad narkootikumid olid kuni 2017. aastani piirkonnast olenevalt fentanüül või amfetamiin (Salekešin jt 2019 ja 2021).

Viimastel aastatel on fentanüüli kättesaadavus ja puhtus vähenenud ning peamised süstitavad ained on olnud amfetamiin, katinoonid, metamfetamiin ja opioidisõltuvuse asendusravil kasutatavad ravimid (ravimite väärkasutus) (Abel-Ollo jt 2022 ja 2023). Sünteetilistest opiodidest on alates 2019. aastast kuni siiani lisandunud Eesti narkoturule ülikanged nitaseenid (isotonitaseen, metonitaseen ja protonitaseen). Neid nitaseenide ainerühma kuuluvaid aineid on tuvastatud nii kasutatud süstalde süstlajääkide uuringus (Abel-Ollo jt 2022 ja 2023) kui ka narkootikumide üledoosist põhjustatud surmajuhtude aineloeteludes. Nitaseenide tarvitamine tõi 2022. aastal kaasa surmajuhtude hüppelise tõusu narkootikumide üledooside tõttu, mis viimastel aastatel oli jõudsalt vähenenud. Aastal 2021 oli 39 narkootikumide üledoosist põhjustatud surma, 2022. aasta andmete kohaselt aga üle 80 sellise juhu (Surma põhjuste registri andmed 2023).

Lisaks uutele nitaseenidele tõi 2022. aasta Eesti narkoturule ka seadusega reguleerimata poolsünteetilise kannabinoidi, heksahüdrokannabinooli ehk HHC (EKEI andmed 2022).HHC-l arvatakse olevat umbes 70–80% looduslikule kanepile psühhotroopse toime andva kannabinoidi tetrahüdrokannabinooli (THC) tugevusest. HHC suuremad annused kutsuvad esile THC-ga sarnase eufoorilise psühhoaktiivse mõju (EMCDDA 2022).

Teenused

Mõnikord soovivad inimesed, kes proovivad uimasteid esimest korda või tarvitavad neid juba korduvalt ja pikema aja jooksul, selle üle kellegagi arutleda, olgu jutuaineks ainete koosmõju, turule tulnud uued ained, mõju tervisele, soov sõltuvusest vabaneda, mure lähedase pärast vms. Kui muidu pöördutakse murega esmajärjekorras pereliikmete poole, siis seda küsimust üritatakse nende eest sageli pigem varjata. Infot otsitakse peamiselt internetist ja sõpradelt, kellel teatakse olevat varasemaid kokkupuuteid uimastitega. Niisugune info aga ei ole alati abiks, et selle põhjal valikuid teha, ega pruugi olla teaduspõhine.

Tervise Arengu Instituudi algatusel käivitus 2022. aastal tasuta anonüümne ööpäev läbi töötav Narko.ee tugiliin, kuhu võib pöörduda eesti või vene keeles, helistades lühinumbril 1747, numbril 641 4110, kirjutades e-postil 1747@narko.ee või vestlusakna kaudu leheküljel narko.ee. Tugiliini vaimse tervise spetsialistid ei anna hinnanguid ega mõista hukka ühtegi narkootikumidega seotud küsimust ega inimest. Nad kuulavad ja oskavad neil teemadel kaasa mõelda. Julgustame sinna pöörduma, kui inimene ei tea, millest või kellest alustada, kuid küsimus hingel kripeldab.

Tugiisikuprogrammi Sütik võivad pöörduda inimesed alates 18. eluaastast, kes vajavad narkootikumide tarvitamise tõttu tekkinud raskutega toimetulekuks emotsionaalset tuge, abi ametiasutustega suhtlemisel või raviasutusse pöördumisel. Osa tugiisikutest on ise läbinud pika teekonna narkootikumide proovimisest sõltuvuse ja tervenemiseni ning mõistavad samas olukorras olijate muresid seetõttu väga hästi. Tugiisikute hulgas on ka sotsiaaltöö haridusega inimesi, kes valdavad nii eesti kui ka vene keelt. Programmi juht võtab alati arvesse helistaja murede olemust, tema sugu, vanust ja emakeelt ning koos otsustatakse, kes võiks olla talle parim toetaja. Kui koostöö siiski ei laabu, saab tugiisikut ka vahetada. Tugiisikud töötavad praegu Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal ning alates detsembrist 2022 ka Tartumaal. Lisainfo narko.ee veebilehel ja Sütiku programmi ülevaates.

Tugiisikud töötavad praegu Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal ning alates detsembrist 2022 ka Tartumaal.

Kanep on Eestis kõige levinum narkootikum, seetõttu on välja töötatud eraldi programm Valik neile täiskasvanutele, kes soovivad oma kanepitarvitamise harjumuste üle nõustajaga veebis või kohapeal konfidentsiaalselt arutleda. Nõustajad ei küsi inimeselt ainult tema kanepitarvitamise kohta, vaid püüavad koos inimesega vaadata palju suuremat pilti: leida üles põhjused, miks on kanepit tarvitama hakatud ehk mis on selle taga. Koos püütakse mõelda, kas kanep asendab lähedussuhet, aitab lõõgastuda või parandab inimese arvates tema seksuaalelu. Kaalutakse alternatiive ja otsustatakse koos, kas kanepi tarvitamise vähendamine või lõpetamine võiks inimese enda hinnangul tema elu positiivses suunas mõjutada. Kui inimene on valmis, liigutakse koos muutuste suunas. Tasuta kohtumisi nõustajaga võib olla kuni kuus.