Skip to content
Sotsiaaltöö

Kuidas plaanitakse toetada laste ja perede heaolu?

Korraldus

Eesti peab olema hea koht pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning siinsed lapsed hoitud ja õnnelikud. Sellele aitab kaasa toetav keskkond, laste õiguste kaitse ja perede hea toimetulek.

Maarja Kärson
Maarja Kärson
sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunik

„Heaolu arengukava 2023–2030“ seab laste ja perede valdkonnas eesmärgi, et Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ning arendavas keskkonnas. Selle saavutamiseks keskendutakse laste õiguste ja heaolu edendamisele, lastekaitse ja laste hoolekande arendamisele, perede toimetuleku parandamisele ning lapsi ja peresid toetava keskkonna loomisele. Lastega peredele suunatud toetustel ja teenustel on otsene mõju ka sündimusele. Samuti hõlmab valdkond ohvriabisüsteemi arendamist, et kuriteo või vägivalla ohvreid paremini abistada ning vägivalda, eriti lähisuhetes, ennetada.

Valdkonna tegevussuunad

Heaolu arengukavas on laste ja perede valdkonnas kaheksa tegevussuunda.

  • Jätkusuutliku sündimustaseme saavutamiseks vajalike meetmete kavandamine ja rakendamine.
  • Peresõbraliku keskkonna loomiseks paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavate teenuste arendamine ja toetusmeetmete nüüdisajastamine.
  • Lastekaitsekorralduse uuendamine abivajavatele lastele tõhusa ja eesmärgipärase abi tagamiseks.
  • Erivajadusega lastele tugisüsteemi loomine, mis võimaldaks abivajaduse kiiresti tuvastada, lihtsustaks vajadustele vastava abi saamist ning tagaks tugimeetmete rakendamise eelkõige lapse igapäevases viibimiskohas.
  • Väärkoheldud lastele sujuva teekonna loomine abivajaduse märkamisest abi osutamiseni.
  • Vajaduspõhise abi ja toetuse tagamine suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lastele ning nende peredele.
  • Asendushooldust vajavatele lastele asutuste asemel peres kasvamise võimaluste tagamine ja asendushoolduselt ellu astuvate noorte vajaduspõhine toetamine.
  • Ohvriabiteenuste piisav ja võrdväärne kättesaadavus Eesti kõigis piirkondades.

Lastekaitsekorralduse uuendamiseks koostab sotsiaalministeerium lastekaitseseaduse jt seaduste väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK), mis edastatakse lähikuudel arvamuse avaldamiseks huvirühmadele. Samuti jõustus 1. aprillil uus ohvriabi seadus, mille sujuv rakendamine ohvrite aitamiseks ja vägivalla ennetamiseks on üks lähiaastate olulisi tegevussuundi.

Laste ja perede heaolu suurendamiseks kavandatakse uuendada lastekaitsekorraldust.

Erivajadusega lapsed

Arengukava elluviimiseks on alustatud erivajadusega laste tugisüsteemi ümberkujundamist, mille käigus tuleb ühendada lapse vajaduste hindamine eri valdkondades, et vähendada dubleerivaid tegevusi ja abi saamisele kuluvat aega, ning töötada välja arusaadav ja lihtne tugisüsteem erivajadusega lapse vanemale, vähendades ka erinevate taotluste esitamist. Kavas on välja töötada sekkumiste mõju hindamise ja teenuste ühtlasema kvaliteedi tagamise süsteem koos selgema hinnastamis- ja rahastamismudeliga, uuendada rehabilitatsiooniteenuste sisu, korraldust ja rahastamist ning kujundada integreeritud tugimeetmed suure hooldus- ja abivajadusega lastele.

Alustatud on erivajadusega laste tugisüsteemi ümberkujundamist.

Suure ja kompleksse abivajadusega lastele ja nende peredele vajaduspõhise abi tagamiseks on vaja suurendada sihtrühmaga töötavate spetsialistide traumateadlikkust ja pädevust, samuti luua juurde teenuseid ja sekkumisi, et ennetada laste sattumist vabadust piiravasse kinnisesse lasteasutusse. Laste tõhusamaks abistamiseks on kavas asutada kompetentsikeskus, mis pakub kogu ööpäeva rehabilitatsiooniteenuseid erinevate vajadustega lastele, ning töötada välja ööpäevaringselt asutusepõhiselt teenuselt lahkuvatele noortele ühetaoline jätkutoe süsteem.

Vaja on suurendada kompleksse abivajadusega lastega ja nende peredega töötavate spetsialistide traumateadlikkust ja pädevust.

Perepõhine asendushooldus

Erilise tähelepanu all on asendushooldust vajavad lapsed, kes peaksid asutuse asemel saama kasvada perekeskkonnas ja vajavad tuge asendushoolduselt ellu astumisel. Selleks nähakse arengukavas ette kõigi perepõhise asendushoolduse vormide (sh hoolduspered, eestkostepered ja lapsendamine) arendamist ning perepõhise hoolduse võimaluste laiendamist tavapärasest erineva või suurema hooldus- ja abivajadusega lastele. Tõhustatakse perede toetamist ning viiakse ellu tegevusi, mis aitavad juurutada asendushoolduse valdkonnas lapse õigusi ja perede heaolu toetavat suhtumist. Samuti jätkatakse terviklikult asendushoolduse teenuse sisu ja kvaliteedi arendamist. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga on kavas analüüsida õpilaskodude sotsiaalsetel põhjustel kasutamise rolli ja mõju laste heaolule ning jätkata tööd asendushoolduselt lahkuvate noorte paremaks toetamiseks.

Erilise tähelepanu all on asendushooldust vajavad lapsed.

Perepõhise asendushoolduse edendamiseks on sotsiaalministeerium äsja ette valmistanud sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste VTK, mis pakub lahendusi mitmele praegusele kitsaskohale. VTK-s tehakse ettepanek kutseliste hooldusperede süsteemi loomiseks, mis võimaldaks perepõhist hooldust pakkuda ka kriisiolukorras perest eraldatud või teatud eriliste vajadustega lastele. Samuti tehakse VTK-s ettepanek reguleerida perepõhise asendushoolduse tugiteenused ja täpsustada kohaliku omavalitsuse rolli perede toetamisel. Ettepanekud käsitlevad ka laste eestkostjatele parema ettevalmistuse ja toetuse tagamist, lapsendamissaladuse põhimõtete muutmist suurema avatuse suunas ning asutusepõhisele hooldusele suunatud laste huvidega paremat arvestamist. VTK saadeti huvirühmadele arvamuse avaldamiseks 2023. aasta märstis.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2023.

Loe ka „Heaolu arengukava 2023–2030“ tutvustavat artiklit.