Skip to content
Sitemap

Diagnostiliste ja laborianalüüside ning taastusraviprotseduuride arv on Eestis kasvanud

Uudis

2021. aastal kasvas Eestis menetlusradioloogia uuringute (biopsiad, punktsioonid, radiofrekvents-ablatsioonid ja angiograafiad) arv 5% 67 970 uuringuni ja nende protseduuride patsientide arv suurenes 4% võrra 42 089 patsiendini, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud tervisestatistika andmetest. Kui võrrelda protseduuride arvu 2019. aastaga, siis võib öelda, et menetlusradioloogia protseduuride arv on jõudnud koroonaeelsele tasemele ja seda veidi isegi ületanud (+1,5%).

2021. aastal tehti ligi 587 000-le patsiendile üle 721 000 röntgenuuringu, neist 67% olid haiglate ambulatoorse ravi patsiendid. Röntgenuuringuid oli kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem, kuid võrreldes koroonaeelse ajaga oli röntgenuuringuid 13% vähem.

Funktsionaaldiagnostilisi uuringuid, mis hõlmavad südame-, hingamis-, närvisüsteemi ja muid funktsioone (nt kuulmine, nägemine, urodünaamika) tehti 1,3 miljonit, mida on protsendi jagu rohkem kui 2020. aastal. Aastaga suurenes kõige rohkem funktsionaaldiagnostiliste uuringute arv diagnostikaasutustes (29%) ning samal ajal vähenes see enim taastusraviasutustes (-13%). Funktsionaaldiagnostika uuringute arv ei ole veel taastanud oma koroonaeelset taset (-4%).

Laboriuuringute arv suurenes eelmisel aastal 36% võrra ehk kasvas 21 miljonilt 29 miljonini. Geneetiliste ja molekulaar-bioloogiliste uuringute arv, milles sisaldub ka COVID-19 testimine, tõusis aastaga üle kolme korra, jõudes 740 000 juurest 2,3 miljonini. Enamik kõigist laboriuuringutest (63%) tehti haiglates,  perearstiabiasutuses aga ainult 3%. Laboriuuringute kogumaht ületas võrreldes 2019. aastaga pea kolmandiku võrra koroonaeelse mahu.

Erinevate taastusravi protseduuride arvud kasvasid võrreldes eelneva aastaga. Kõige enam kasutatav taastusraviprotseduur oli füsioteraapia – 2021. aastal tehti tervishoiuteenuse osutajate juures Eestis kokku üle 776 000 füsioteraapia protseduuri. Füsioteraapia protseduuride arv kasvas aastaga 9%. Sama palju tõusis ka aparaatravi protseduuride hulk (269 000-lt kuni 292 000-ni). Ent leidus ka taastusravi protseduure, mida tehti vähem kui 2020. aastal, nt liikumisravi (ravivõimlemine) protseduuride arv vähenes 88 000-lt protseduurilt 63 000-ni (-29%). Üldjuhul jäi taastusravi protseduuride arv veel koroonaeelse ajaga ehk 2019. aastaga võrreldes oluliselt madalamaks.

2021. aastal tõusis märgatavalt baroteraapia protseduuride arv, mida oli üle kahe korra rohkem (1246-lt protseduurilt ligi 3000-ni), veidi kasvas ka hemodialüüsi protseduuride arv (53 000-lt 54 000-ni).

Tervisestatistikas kogutakse andmeid järgmiste kõrgtehnoloogiliste seadmete kohta: kompuutertomograaf, magnetresonantstomograaf, gammakaamera, footonemissioontomograaf, angiograaf, litotripsiaseade, positronemissioonitomograaf, kiiritusraviseade, mammograaf, hemodialüüsiaparaat, barokamber, narkoosiaparaat, hingamisaparaat.

Võrreldes 2020. aastaga on tervishoiuteenuse osutajatele lisandunud juurde 1 kompuutertomograaf, 2 magnetresonantstomograafi, 59 hemodialüüsiaparaati, 3 barokambrit, 7 narkoosiaparaati ja 37 hingamisaparaati.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis on kättesaadavad 2021. aasta diagnostiliste uuringute ning taastusravi- ja hemodialüüsi protseduuride ning kõrgtehnoloogiliste seadmete andmed ning eraldi on radioloogia kokkuvõte ning seadmed välja toodud haiglavõrgu arengukava haiglate (tabelid HH06 ja HH09) järgi.

Statistika ja registrid