Koduhooldus – lahendus riigile, elanikule ja tööturule

---

Eesti riik on suunanud tähelepanu hooldusküsimuste lahendamisele, et vältida hoolitsuskriisi[1] tulevikus. Ühelt poolt on eesmärk vabastada omastehooldajad ülejõu käivast hoolduskoormusest ja võimaldada neil tööturule naasta, teiselt poolt tuleb anda kõrvalabi vajavale inimesele võimalus elada kauem oma kodus.

Eesti ühiskond on noor ega ole nii avatud, et mõista, nagu võiks koduteenused olla sama loomulikud kui näiteks kiirabi kutsumine hädaolukorras.

On juurdunud arusaam, et oma kodus ja perekonnaga peame ise hakkama saama. Näiteks 10–20 aastat tagasi poleks paljud ette kujutanud, et keegi teine tuleb kodu koristama. Hooldusvajadusega inimese jaoks oli toona pigem kaks varianti: olla kodus omaste hooldada või hooldekodu.

Kuigi veel praegugi jääb koduteenuste kasutamine oluliselt alla tegelikule vajadusele, võime oma kogemuse põhjal kinnitada, et olukord on muutumas.

Tartumaal tegutsev ettevõte Estkeer OÜ on asutatud 2018. aastal ajendatuna ennekõike tegevjuhi Sander Sassi isiklikust kogemusest erivajadusega lapse ja eaka pereliikme hooldamisel. Ettevõtjana oli raske ühildada tööd ja hooldamiskohustusi. Nišš sellisel kujul oli ühiskonnas täitmata, seega tuli mõte luua lahendus nii endale kui ka teistele, samas olukorras olevatele inimestele.

Selline mudel, kus pööratakse tähelepanu nii kliendi, teenuse tellija kui ka töötaja huvidele, on kindlasti teedrajav. See pole olnud kerge, ilma toetava kollektiivi ja positiivse suhtumiseta poleks me nii kaugel, et artikkel kirjutada. Kuid pikk maa on veel käia, sest harime põldu teenuste ja süsteemi korraldamiseks, mida tulevikus ise vajame.

Estkeeri eesmärk on lahendada omastehooldaja igapäevaelumured hügieenitoimingutest transpordini.

Kui tegevust alustasime, oli meil üks hooldustöötaja. Üsna pea sai selgeks, et peame abikäsi juurde otsima. Nüüdseks on meid üheksa ja laiendame tegevust veelgi. Teenuse maht on suurenenud erinevate tegurite koosmõjul: teadlikkuse paranemine, tegelik vajadus, hooldekodukohtade nappus ja kõrge hind, inimeste soov pakkuda lähedasele väärilist elu, abivajaja soov olla kodus jpm. Pered on avatuma mõtteviisiga ning kaalutakse erinevaid võimalusi, mis on kättesaadavad ja otstarbekad. Nii ei pea kulutama aega ega vahendeid, et tegeleda probleemidega, millele on lahendus olemas.

Mitmekülgne teenus

Estkeeri eesmärk on lahendada omastehooldaja igapäevaelumured hügieenitoimingutest transpordini. Piltlikult öeldes võtame üle kõik hooldatavaga seotud argikohustused, et lähedane saaks teha oma tööd takistuste või pausideta, puhata ja akusid laadida. Argimurede vähendamine maandab nii üksikisiku kui ka perekonna pingeid. See annab omastehooldajale võimaluse naasta tööellu ja käia isegi puhkusel. Erivajadustega lastele osutatav teenus vähendab nende sõltuvust vanematest ja aitab kaasa iseseisvumisele, harjutades täiskasvanueas vajalikke teenuseid ise tellima ja kasutama.

Estkeeril puuduvad kindlad teenusepaketid, sest iga inimese vajadused on erinevad. Teenuse osutamise aja, sageduse ja sisu lepime kokku kohapeal. Teenused, mis ei ole seotud otseselt isikuhooldusega, näiteks kodu kohandamine, sise- ja välikoristus, tellib tavaliselt klient ise. Isikuhooldust või toetavaid teenuseid tellib kliendi lähedane või ka kohalik omavalitsus. Kohalikud omavalitsused on tellinud meie teenuseid enamasti erijuhul, kui neil puudub võimalus ise teenust osutada. Näiteks koroona ajal, kui haiguse tõttu oli tööjõuprobleeme, telliti teenust selle jätkamiseks meilt. Kohalikult omavalitsuselt on inimesed saanud kaasrahastust või toetust teenuse ostuks, kuid pigem on see olnud projektipõhine või mõeldud erivajadustega lastele. Eakate hoolduse eest tasub enamasti ikkagi lähedane.

Asutushooldusega võrreldes on kodune hooldusteenus kindlasti isikukesksem ja mahust olenevalt enamasti ka odavam. Näiteks meie tüüpkliendil, kes üldjuhul tuleb oma eluga kodus toime, vajab vähest kõrvalabi ja kasutab teenust üks või kaks korda päevas ning viis päeva nädalas, tuleb see odavam kui hooldekodu. Hind oleneb sellest, kui palju hoolduskordi tellitakse ja kui kaugel meie keskusest asutakse. Hooldekodu kohatasu on kindlaks määratud ja seal pole võimalik kulusid optimeerida. Hooldekodu on otstarbekas siis, kui vaja on järelevalvet 12–24 tundi, mis meil on pigem olnud harvad juhud.

Arvatakse, et voodihaige koht ei saa olla kodus. Meil on praegu neli sellist klienti, kellel on funktsionaalne hooldusvoodi, mida saab abivahendikeskusest osta või laenutada riikliku soodustusega. Seega on võimalik täielikult voodihaigena elada ka kodus. Meie teenus ei ole jäik ja tellija tasub vaid osutatud teenuste eest. Teenust saab muuta inimese terviseseisundi alusel. Näiteks kui tervis paraneb, siis teenuse maht väheneb. Ootamatu õnnetuse tagajärjel tekkinud hooldusvajadus on kindlasti alguses suurem, aja möödudes inimene taastub, harjub ja õpib uue olukorraga toime tulema. Teenuse võib ka katkestada ja seda vajadusel uuesti alustada.

Kogemus toob vajadused esile

Kodust hooldusteenust ei saa osutada, kui inimene on agressiivne, ohtlik endale ja teistele või kui tema tervislik seisund nii raske, et ta vajab ööpäevaringset järelevalvet. Meie praktikas on ööpäevane järelevalve ette tulnud, kuid rasketel haigetel ei ole see otstarbekas. Teenuse eesmärk on pikendada kodus elatud aega, parandada elukvaliteeti ja tagada heaolu.

Tegevusaastate jooksul oleme näinud valupunkte, kus meie ühiskonnas ja süsteemis on puudujäägid. Hooldussüsteem on olnud kaua tähelepanuta ja alarahastatud. Toetuste taotlemine on keeruline, vaevaline ning pakutavate teenuste kättesaadavus ja sisu sageli pinnapealne või ei lähtu isikust ega hõlma kogu abivajadust. Projektid pole jätkusuutlikud ja inimesed, kes nende toel on abi saanud, võivad pärast projekti lõppu langeda samasse olukorda, kust alustati. Toetuste kasutamise või projektide korral kulub liiga palju tähelepanu paberimajandusele.

Asutushooldusega võrreldes on kodune hooldusteenus kindlasti isikukesksem ja mahust olenevalt enamasti ka odavam.

Negatiivsed kogemused nii teenuse saamisel, taotlemisel kui ka ametnikega suhtlemisel on üks põhjus, miks inimesed hoolekandeteenuseid ei kasuta või neist loobuvad. Nõnda jäädakse omastehooldajaks või, kellel rahaliselt võimalik, tellitakse teenuseid erasektorist.

Mis on lahendus? Mõistame, et riik ei saagi raha pimesi kõigile jagada. Taotlema, hindama ja tõestama peab, kuid see ei pea olema kõigile osalistele nii keeruline, et toetuseni jõuavad ainult järjekindlad, häälekad ja tugevad. Tulevikuks on vaja kindlat tegevuskava, kuidas võimaldada kõigile nende vajaduste ja taskukohane hooldus.

Kui inimesed usaldavad meid, erasektori koduteenuseosutajaid, siis miks ei võiks ka riik seda teha? Leiame, et hooldusküsimustes tuleks kohalikul omavalitsustel teha koostööd teenust juba osutavate ettevõtetega, kes pakuvad kliendile tasulist teenust. Väheneb kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna töömaht ja pinge hooldustöötajate tegevuse koordineerimisel ning murede lahendamisel. Teenust osutavatel asutustel on juba pädevad töötajad, kogemus ja isikukesksed lahendused. Nemad saavad hinnata teenuste vajadust, lisaks võib anda oma hinnangu ka perearst või kohalik sotsiaaltöötaja ja inimene saaks selle põhjal vastava toetuse teenuste kasutamiseks riigilt. Kui teenus on kvaliteetne ja selle osutaja tugev, siis julgeb ka riik seda kasutada. Kui riik teenust kasutab, julgeb ettevõte ja valdkond laieneda, areneda ning töökohti luua.

Tasub mõelda, mis siis saab, kui …

Rahulolematuse üks põhjus peale keeruka süsteemi on inimeste emotsionaalne tugevus ja toimetulek. Kui hooldusvajadus tekib ootamatult, siis kaasneb tugev šokk, millega tekivad erinevad tunded kurbusest teadmatuseni. Seetõttu soovitame inimestel, kellel on eakad vanemad, varakult mõelda „Mis siis saab, kui?“ ja kaaluda oma võimalusi. Kindlasti tasub arutada võimalusi ka peres, et mõista kõigi asjaosaliste seisukohta ja valmisolekut panustada. Inimesed, kes on aastaid lähedast hooldanud, on kurnatud ja lõksus: enamasti puudub tasuliste teenuste ostmiseks raha, nad on ühiskonnaelust eraldunud ja tööelust maha jäänud.

Meie jaoks on hooldus rohkem kui teenus, seetõttu oleme teinud mitmesuguseid täiendusi.

Estkeeris oleme võtnud suuna, et reageerida meieni jõudnud abivajadusele kohe ning maandada eos pinged. Tänu sellele oleme saanud positiivset tagasisidet ning ka kohalikud omavalitsused on meie tegevust tunnustanud. Oleme varustanud oma töötajad Estkeeri autode ja esmatarvilike vahenditega. Anname nõu kohapeal vajalike abivahendite ja kodu kohandamise kohta, pakume lahendusi ning koostame esmase hooldusplaani. Pikaaegseid omastehooldajaid tuleb ka psühholoogiliselt nõustada, et nad oleksid emotsionaalselt valmis hooldatavast lahti laskma.

Meie jaoks on hooldus rohkem kui teenus, seetõttu oleme teinud mitmesuguseid täiendusi. Hooldusteenusele saabujatele pakume koduõe tasuta tervisekontrolli, mis annab ülevaate kliendi terviseseisundist teenusega alustamise hetkel. See info on oluline hooldajale, kliendile ja perearstile. Tervisekontrolli andmed kajastuvad ka kliendi digiloos ja vajadusel teeme koostööd pere- või raviarstiga.

Oma kliendijuhtumi põhjal võtsime kasutusele uksesildid, millel Estkeeri kontaktnumber, kuhu vajadusel helistada saab. Juhtum oli meie praktikas esmakordne. Klient oli üksinda olles kukkunud ja inimene välisukse taga, kes kuulis appihüüdu, helistas kiirabisse, sealt uuesti päästeametisse, et metalluksest sisse pääseda. Olukord oleks olnud teistsugune, kui abipakkuja oleks teadnud meile helistada, sest meie pääseme oma klientide juurde sisse. Tervet lugu saab lugeda meie kodulehe www.estkeer.ee blogist, kus kirjutame kliendijuhtumitest edaspidigi, sest nii saavad meie kogemustest õppida ka teised.

Töö planeerimiseks ja hõlbustamiseks oleme võtnud kasutusele programmid, mille kaudu kohe infot edastada. Info kiire liikumine on inimestega seotud teenuste osutamisel ülioluline, seetõttu tuleb tööd koordineerida oma keskuse ehk klienditeeninduse kaudu. Meie klienditeenindus nõustab nii asutuse teenuste osas kui ka asjaajamisel, alustades kohaliku omavalitsuse teenuste taotlemisest kuni lähedase surma korral matuseasjade korraldamiseni. Teenuste arendamine jätkub ja üsna pea on hooldusteenusele tulemas uued võimalused ja laiendused.

Selles valdkonnas on koostöö väga oluline. Oleme osalenud mitmes koostööprojektis, praegu on käimas psüühilise erivajadusega inimeste iseseisva elu ja toimetuleku suunamiseks ning toetamiseks projekt ISTE, milles osaleme Tartu linna partnerina. Koostööd oleme teinud Tartu linnavalitsusega ja Kambja, Elva ning Tartu vallavalitsusega.

Hea töötaja tagab hea teenuse

Heade töötajateta ei ole võimalik teenust osutada. Selles valdkonnas on asutusest hoolimata hooldustöötajat raske leida: ametikohta ei peeta piisavalt mainekaks või tasuvaks, töö on stressirohke või kehaliselt liiga raske ja põhjuseid on veelgi. Tegelikult on hooldaja nii meie asutuses, haiglas kui ka hooldekodus üks tähtsamatest süsteemi kandvatest alustaladest. Kodushooldaja on palju rohkem kui ainult kindlate hooldustoimingute tegija, ta on usaldusisik, kaaslane ja tervisehoidja. Ta oskab märgata muutusi või probleeme ja neile ka tähelepanu juhtida, kui inimene võib-olla ise neid ei märka või ei pea tähtsaks.

Kodushooldaja on palju rohkem kui ainult kindlate hooldustoimingute tegija, ta on usaldusisik, kaaslane ja tervisehoidja.

Kodushooldaja tööpäev ei ole kindlasti rutiinne, raamides või liinitöö, sest kliendid on erinevad. Selle töö plussid on paindlikkus ja võimalus ka kõik oma vajalikud käigud ära planeerida. Suurte asutustega võrreldes on meie meeskonnamudel töötajatele suunatud, nad saavad kaasa rääkida, nende häält kuuldakse, ettepanekuid arvestatakse ja neid kaasatakse teenuste arendamisse. Peale tööriietuse ja ametiauto võimaldamise on ka tasu töö vääriline. Suhtlus on kollektiivis vahetu, avatud ja toetav, sest päevad on tahes-tahtmata tempokad.

Koolitatud töötajad on asutusele suur väärtus. Kui inimene soovib, suuname ta õppima ja sobitame töögraafikuid õppimist arvestades. Meie eesmärk on mitmekülgsete oskustega töötajad. Abivahendite koolitusi teevad abivahendikeskused, kes tutvustavad oma tooteid ja kuidas neid kasutada. Sellest aastast pakume ka ise koolidele hooldaja praktikakohti, mis annab õppijale hea ülevaate alast ja ka võimaluse meie juures tööle asuda.

Hooldajatöö ei sobi siiski kõigile, sest eeldab sobivaid isikuomadusi. Kodushooldaja on pigem missioonitundega inimene, kellel on sisemine ja siiras soov teisi aidata. Kindlasti on ta avatud, paindlik ja kohusetundlik. Ta on iseseisev ja isetegutseja, olles ka täisväärtuslik meeskonnaliige, armastab liikuvat eluviisi. Ta mõistab, et inimeste või kodudega võivad kaasnevad erinevad lõhnad ja inimestega töötamisel on oluline igas olukorras säilitada rahu ning viisakus. Kõige olulisem on, et ta ei võta teiste elusaatust ega emotsioone hinge. Sunniviisil seda tööd teha ei saa, sest vastasjuhul põleb töötaja varem või hiljem ise läbi ning tekivad probleemid tööl ja kodus. Teenuseid osutatakse kliendi kodus, seega ei sobi sellele töökohale kindlasti inimene, kes on omakasupüüdlik, kellel on ebaterved kombed või kes on kriminaalkorras karistatud.

Estkeeri klientide stabiilne keskmine arv on 30–40. Klientide seas on esimene abivajadus hügieenitoimingute tegemine, sellele järgnevad söögi valmistamine ja transport. Kindlasti ei saa tähelepanuta jätta, et meie eakatel klientidel on suur emotsionaalne vajadus kellegagi suhelda ja oma muredest rääkida. Meil on kliente, kes tellivad teenuse ainuüksi turvatunde saamiseks, ilma et nad vajaks põhjalikumaid hooldustoiminguid. Sellisel juhul on töö koduhooldusel pigem kergem kui näiteks hooldushaiglas või hooldekodus, sest vajadused võivad piirduda ka jalutuskäigu, söögitegemise ja kodu koristamisega.

Töökogemus Skandinaavia hooldussüsteemis

Meil on hea võimalus tuua võrdluseks meie töötaja Kaija isiklik töökogemus Skandinaavia koduhoolduse süsteemist. Vahetult enne Estkeeri tööle asumist töötas ta kaks aastat Rootsis. Kaija leiab, et Rootsis on abi küsimine ja osutamine väga loomulik ja arusaadav ning riik toetab seda. Hooldusvajadusest annab inimene kohalikule omavalitsusele teada, tema vajadused tehakse kindlaks, kaasatakse ka perearst. Inimene valib endale teenuse osutaja ja teenus saab riigi rahastuse. Abivajadus ei pea olema suur, piisab ka sellest, kui vajatakse abi toidu tegemisel või poes käimisel.

Konkurents on Rootsis väga suur, sest koos nõudlusega on suurenenud ka teenuseosutajate arv. Teenuseosutajaid on mitu korda rohkem kui Eestis. Nii nagu Estkeeris, juhib asjaomases asutuses hooldaja tööd koordinaator, kelle juurde koondub kogu info, tema juhib ka tööd. Hooldustöötajad teevad tihedat koostööd meditsiinikeskustega ja annavad kliendi tervise muutumisest ning vajadustest teada, olles oluline lüli inimese ja meditsiiniteenuste vahel.

Üldiselt on Eesti meditsiinisüsteem Rootsiga võrreldes patsiendikesksem ja kättesaadavam, kuid õdede ja hooldustöötajate koostööd on vaja arendada. On olnud kogemus, et pereõde või kliendile eraldi määratud koduõde ei võta hooldaja tähelepanekuid arvesse või ei tule kutsumise korral kodukülastusele, ometigi on inimese tervis ja heaolu meie mõlema eesmärk. Eestis on ühiskond kinnine, abi küsimine ja kasutamine tekitab piinlikkust, see ei lähe meie, eestlaste iseloomuga kokku. Kaks peamist probleemi Eestis on inimeste teadlikkus ja rahastamine. Inimesed ei kujuta ette, mis on koduhooldus ja kuidas seda kasutada.

 Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 3/2022 

---

[1] Loe lähemalt: www.sm.ee/et/hoolitsuskriis