Toimetulekutoetuse maksmine 2017.‒2021. aastal
Toimetulekutoetust sai 2021. aastal 16 508 inimest ehk 1,2% Eesti elanikest. Nii toetust saanud üksikisikute kui ka leibkondade arv on viimasel viiel aastal vähenenud järjekindlalt, samal ajal on pidevalt suurenenud keskmine toetuse summa ühe taotluse kohta, olles 2021. aastal ligi 30% võrra suurem kui 2017. aastal. Toetuse saajate osatähtsus, toetuse saamise sagedus ja suurus erinevad palju ning olenevad kohalikust omavalitsusest.
Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond
Toimetulekutoetuse maksmiseks (toimetulekupiiri kindlustamiseks) ja täiendavaks toetuseks toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik teised pereliikmed on alaealised, kulus 2021. aastal enam kui 16 miljonit eurot (tabel 1).
Toimetulekutoetust maksti 9806 leibkonnale, rahuldati 60 356 toimetulekutoetuse taotlust (keskmiselt 5030 taotlust kuus). Arvestuslikult sai üks leibkond aasta jooksul toimetulekutoetust 6,2 korda.
Ühe taotluse keskmine arvestuslik suurus oli 267,86 eurot.
Eesti ühe elaniku kohta arvestatuna maksti 2021. aastal toimetulekutoetust 12,16 eurot.
Toetuse saamise sageduselt (tabel 2) on vaadeldaval ajal olnud kõige rohkem neid leibkondi, kes said aasta jooksul toetust igal kuul (2021. aastal 2010 leibkonda, s.o 20,5% toetust saanud leibkondadest) ja neid leibkondi, kellele maksti toetust vaid ühel kuul aastas (1893 leibkonda, s.o 19,3% toetust saanud leibkondadest).
Toetuse saajad sotsiaalse seisundi ning leibkonnatüübi järgi
Suurima osa toimetulekutoetuse saajatest moodustavad registreeritud töötuga leibkonnad. Kuigi nende arv on pidevalt vähenenud (v.a 2020. aastal), oli see aeglasem, võrreldes toimetulekutoetust saanud leibkondade koguarvu muutusega. Võrreldes 2020. aastaga vähenes 2021. aastal registreeritud töötuga leibkondade arv 2,7% (leibkondade arv kokku 6,6%) ja võrreldes 2017. aastaga 19,3% (leibkondade arv kokku 30,2%), vt tabel 3. Seetõttu suurenes registreeritud töötuga leibkondade osatähtsus kõigist toetust saanud leibkondadest 53,7 protsendilt 2017. aastal 62,1 protsendile 2021. aastal.
Keskmisest kiiremini vähenes toetust saanud lastega leibkondade arv (v.a 2020. aastal). Seetõttu vähenes ka nende osatähtsus toetust saanud leibkondade koguarvust. Aastal 2017 sai toimetulekutoetust 4411 lastega leibkonda, mis on 31,4% toetust saanud leibkondadest, kuid 2020. aastal 3265 leibkonda (31,1%) ja 2021. aastal 2833 leibkonda (28,9%).
Nii toimetulekutoetust saanud leibkondadest kui ka rahuldatud taotlustest kõige rohkem oli nende leibkondade taotlusi, kelle kooseisu kuulus registreeritud töötu. Nii 2018. kui ka 2019. aastal vähenes nende arv eelmise aastaga võrreldes, kuid viimasel kahel aastal see suurenes. Võrreldes 2020. aastaga suurenes 2021. aastal registreeritud töötuga leibkondade rahuldatud taotluste arv 3,5% ehk 1229 taotluse võrra (2020. aastal võrreldes 2019. aastaga ‒9,1% ehk 2928 taotluse võrra). Võrreldes 2017. aastaga aga vähenes see arv 19,3% ehk 6147 taotluse võrra (tabel 4).
Aastal 2021 rahuldati 36 291 registreeritud töötuga leibkondade toimetulekutoetuse taotlust, mis on 60,1% kõigist rahuldatud taotlustest (2017. aastal 42 438 taotlust ehk 47,8% kõigist taotlustest).
Lastega leibkondade rahuldatud taotluste arv on vaadeldaval ajal pidevalt vähenenud. Aastal 2021 rahuldati 17 904 lastega leibkonna toimetulekutoetuse taotlust ehk 29,7% taotluste koguarvust. Võrreldes 2020. aastaga vähenes 2021. aastal nende arv 11,2% ehk 2249 taotluse võrra ning 2017. aastaga võrreldes 36,3% ehk 10 221 taotluse võrra. Lastega leibkondade rahuldatud taotluste hulgas on viimasel kahel aastal suurenenud registreeritud töötuga leibkondade taotluste arv ja osatähtsus.
Ligi 2/3 toimetulekutoetuse saajatest on lapsed ja registreeritud töötud. Viimasel viiel aastal laste arv toimetulekutoetuse saajatest vähenes veidi kiirema tempoga võrreldes toetuse saajate üldarvuga ja registreeritud töötute arv tunduvalt aeglasemalt (tabel 5). Kui 2017. aastal kõigist toimetulekutoetuse saajatest lapsi oli 34,1%, siis 2020. aastal 32,8% ja 2021. aastal 31,3%. Samal ajal registreeritud töötud moodustatid 2017. aastal 31,7%, 2020. aastal 36,5% ja 2021. aastal 39,2%. Vanaduspensionäride osakaal toetuse saajatest kõikus 3,0%-lt 4,4%-ni.
Toimetulekutoetuse maksmine kohalikes omavalitsustes
Toimetulekutoetuse saajate osatähtsus rahvastikus, toetuse saamise sagedus ja keskmine arvestuslik toimetukutoetuse suurus ühe rahuldatud taotluse ja elaniku kohta erinevad kohalikes omavalitsustes oluliselt.
Aastal 2021 maksti toimetulekutoetust kõigis kohaliku omavalitsuse üksustes.
Võrreldes 2020. aastaga vähenesid toimetulekutoetuse maksmise kulud 44 kohalikus omavalitsuses, mis on 55,7% kohalike omavalitsuste koguarvust. Kulud vähenesid 12 omavalitsuses nii taotluste arvu kui ka ühe taotluse kohta makstud toetuse vähenemise tõttu; 28 omavalitsuses ainult taotluste arvu vähenemise tõttu ja neljas ainult ühe taotluse kohta arvestatud toetuse suuruse vähenemise tõttu.
Kulud suurenesid 35 kohalikus omavalitsuses, neist 14 taotluste arvu suurenemise ja ühe taotluse kohta arvestatud toetuse suurenemise tõttu, 14 omavalitsuses ainult ühe taotluse kohta arvestatud toetuse ja seitsmes ainult taotluste arvu suurenemise tõttu.
Võrreldes 2020. aastaga suurenes 2021. aastal nii rahuldatud taotluste kui ka toetust saanud leibkondade arv 25-s ja toetust saanud inimeste arv 18 kohalikus omavalitsuses.
Arvestuslikult sai 2021. aastal toimetulekutoetust 12 inimest tuhandest ehk veidi vähem kui 2020. aastal. Maksimaalne toimetulekutoetuse saajate arv oli 73 inimest tuhande elaniku kohta (ehk 7,3% rahvasikust). Üle 12 toimetulekutoetuse saaja tuhande elaniku kohta oli 43 kohalikus omavalitsuses (54,4% omavalitsuste koguarvust). Omavalitsuste koguarvust oli kõige rohkem selliseid omavalitsusi (20 ehk 25,3%), kus arvestuslikult sai tuhandest inimestest toimetulekutoetust 5–9 inimest (joonis 1).
Toimetulekutoetuse maksmiseks 2021. aastal kulunud summa ühe elaniku kohta oleks arvestuslikult olnud 12,16 eurot (2020. aastal 11,96 eurot). Keskmisest suuremat toetust ühe elaniku kohta maksti 35 kohalikus omavalitsuses (44,3% omavalitsuste koguarvust). Kõige rohkem oli omavalitsusi (20 ehk 25,3% omavalitsuste koguarvust), kus arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe elaniku kohta oli kuni viis eurot (joonis 2).
Arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta erineb kohaliku omavalitsuse üksustes samuti oluliselt (joonis 3). Kõige väiksem arvestuslik toimetulekutoetus ühe taotluse kohta oli 128,31 eurot ja suurim 506,42 eurot (vahe ligi neli korda). Keskmisest (251,09 eurot) suurem oli toetus ühe taotluse kohta 17 kohalikus omavalitsuses, mis on 21,5% omavalitsuste koguarvust.
