Skip to content
Sotsiaaltöö

Eessõna

„Lahenduste otsimisel ei pea alati lähtuma etteantud raamidest või teenuse rahastamistingimustest, vaid võiks olla loominguline ning teha koostööd nii organisatsioonide kui ka abivajava inimese enda võrgustikuga,” kirjutab Sotsiaaltöö detsembrinumbri eessõnas sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.

Lugupidamine, isikukesksus ja leidlikkus on märksõnad, millega seostan kvaliteetset hoolekannet. Professionaalne abistaja on eelarvamusvaba ja respekteerib inimest sellisena nagu ta on. Isikukeskne hoolekanne ei lähtu diagnoosist, erivajadusest või vanusest, vaid inimese eneseteostuse toetamisest tema haavatavusele vaatamata. Lahenduste otsimisel ei pea alati lähtuma etteantud raamidest või teenuse rahastamistingimustest, vaid võiks olla loominguline ning teha koostööd nii organisatsioonide kui ka abivajava inimese enda võrgustikuga. Loomulikult on leidlikus hoolekandes palju rohkem ka teabetehnoloogilisi lahendusi: e-teenuseid, mitmesugused seadmeid ja abivahendeid.

Mul on hea meel, et varasemaga võrreldes on erivajadustega inimesed, eakad, vähemused ja riskirühmad rohkem pildis ja nende heaks tehakse tööd. Julgeme tunnistada, et ühiskond on palju mitmekesisem kui n-ö normaalne keskmine inimene. Muret aga teeb, et meie tehnoloogiliselt paremini toetatud eluviis on loonud võimaluse end kogukondlikest probleemidest distantseerida. Soovin, et ühiskonnas oleks rohkem ühtehoidmist ja kogukonnatunnet. Empaatial, teiste ühiskonnaliikmete aitamissoovil põhineb ka hoolekanne ja sotsiaaltöö. Võib-olla napib hoolekandevaldkonnas tööjõudu üha rohkem ka seetõttu, et inimesed on muutunud individualistlikumaks.

Koroonakriis on pannud mõtlema mitmele küsimusele, näiteks terviseandmete otstarbekale kasutusele, mis ühest küljest tagaks inimese privaatsuse, kuid võimaldaks talle asjakohast terviseteenust osutada. Samuti on ilmnenud, kuidas demograafiline ja sotsiaal-majanduslik taust ning piirkondlikud erinevused mõjutavad vaktsineerimist ning kui tähtis on sotsiaaltöö ja esmatasandi tervishoiu kooskõlastatud tegevus. Sotsiaaltöötajad saavad nügida inimesi selles suunas, et nad muutuksid teadlikumaks oma tervise kaitsmise võimalustest ega jääks ühiskonnas kõrvale. Sellest, et koroonakriis on vaesuse ja naise nägu, on oma poliitikaanalüüsides[1] kirjutanud mõttekoda Praxis.

Sotsiaaltöö 4/2021

Tutvu numbriga

 Kõige suurema mõjuga aga on olnud koroonapandeemia alguses rakendatud suhtlemis- ja liikumispiirangud. Olime häiritud ja pinges, tundsime ennast üksildastena. Tegelikult olime kõik kogukonnast eraldatud, nagu on kaua aega elanud Eesti hooldekodude elanikud. Usun, et niisugune kogemus aitab meil mõista, kui halb see on.

Suur-suur aitäh kõigile sotsiaalvaldkonna töötajatele! Viimased kaks aastat on olnud teile väga pingelised. Teie hea sõna ja toe vajajate hulk on kasvanud mitmekordseks. Meil kõigil on vaja, et keegi meist hoolib, küsib, kuidas läheb. Loodan väga, et olete tundnud: teie töö on muutunud nähtavamaks ning on tähtis.

Maarjo Mändmaa
Maarjo Mändmaa
sotsiaalministeeriumi kantsler