KOV nõustamisüksuse tugi kohalikele omavalitsustele 2020. aastal

Heli Ferschel
KOV nõustamistalituse Ida piirkonna juht
Kätlin Hanson
KOV nõustamistalituse Lääne piirkonna juht
Evelyn Hallika
KOV nõustamistalituse juht

---

Lõppenud aasta tõi ka muutuse üksuse nimetuses – alates 1. jaanuarist 2021 oleme nõustamistalitus.

Kohalike omavalitsuste nõustamisüksus loodi sotsiaalkindlustusameti (SKA) juurde 2019. aastal. Eesmärk on toetada kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekannet, aidata ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest koostööd sotsiaalkaitses.

Selleks pakkusime omavalitsustele strateegilist, rakenduslikku ja juhtumipõhist nõustamist (vt joonis 1) ning korraldasime rohkesti koolitus- ja teavitusüritusi.

Detsembri lõpus täitus KOV nõustamisüksuse projektiga alustamisest kaks aastat. Oleme tegutsenud selle nimel, et toetada kohalikke omavalitsusi nende töös ja olla tugev partner oma inimestele, teenuseosutajatele ja ka riigile. Nii nagu ka mullu avaldatud artiklis, anname seegi kord ülevaate aasta olulisematest teemadest ja tegevustest kohalike omavalitsuste toetamisel ja võimestamisel täisealiste hoolekande valdkonnas.

2020. aastal pöörduti keerulisemate kliendijuhtumite lahendamiseks KOV nõustamisüksuse poole 367 korral. Oluline on märkida, et sellistel juhtudel ei võta üksus juhtumikorraldust omavalitsustelt üle, vaid oleme nõuandvas ja toetavas rollis.

2019. aastaga võrreldes on juhtumipõhiste nõustamiste arv kasvanud. Suurem osa pöördumisi (u 70%) oli seotud küsimustega toimetulekutoetuse menetlustes, teise suurema blokina eristusid omavalitsuste ja teenusepakkujate küsimused hooldekodude teemal.

Märtsis 2020, kui Eestis kuulutati välja eriolukord, muutusid ka nõustamisüksuse tegevused – hüppeliselt kasvas eraisikute pöördumiste hulk KOVi sotsiaaltoetuste ja abivajaduse osas. Töötasime koos www.kriis.ee ja kriisitelefoni 1247 meeskondadega, piirkonnajuhid tegutsesid SKA esindajatena regionaalsetes kriisikomisjonides.

KOVi sotsiaalteenuste juhendid

Õnneks andis kevadine viirus järele ning juba sügisel valmisid KOV nõustamisüksuses juhendid omavalitsuste korraldatavatele kümnele kohustuslikule sotsiaalteenusele – koduteenusele, väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele, tugiisiku-, täisealisele isikule hooldaja määramise-, isikliku abistaja-, varjupaiga-, turvakodu-, sotsiaaltransporditeenuse-, eluruumi tagamise- ning võlanõustamise teenusele.

Need soovituslikud juhendid on koostatud häid sotsiaaltöö praktikaid ning asjassepuutuvaid kohtulahendeid arvesse võttes. Koostasime sotsiaaltöötajate abistamiseks ka sotsiaalteenuste korraldamise üldjuhendi, milles on soovitusi ja seletusi sotsiaaltöö üldiste teemade kohta.

Kõik juhendid on kättesaadavad nõustamisüksuse veebilehel. Usume, et juhendid on toeks ja heaks abimaterjaliks omavalitsuste sotsiaaltöö ametnikele ning kõigile teenuseosutajatele.

Veebiseminaride sari

Kevadised muutused ühiskonnas sundisid ka meid otsima uusi koostöövorme ning andsid võimaluse senisest erinevale koolitusformaadile. Nii korraldasime suvel koostöös SKA heade partneritega omavalitsuste sotsiaaltöötajatele Skype’i vahendusel veebiseminaride sarja teemal „Inimese vajadusest lähtuvalt sotsiaalteenuse tõhusam korraldamine ja pakkumine: kuidas sotsiaaltöötajana selleni jõuda?”

Kaheteistkümnel veebiseminaril rääkisime lahti eri sotsiaalteenuste sisu; peatusime enam kõneainet pakkunud juhtumitel, mis aitaksid leida lahendusi keerulistes olukordades, jagasime häid praktikaid ning vastasime koolitusel osalejate küsimustele.

Ennekõike keskendusid seminarid täiskasvanutele pakutavatele sotsiaalteenustele, nii nagu ka üksuses valminud sotsiaalteenuste juhendidki. Hea meel on tõdeda, et meie veebiseminarid said kiiresti väga populaarseteks ning neil osalesid omavalitsuste sotsiaaltöötajate kõrval ka teenuseosutajad, teiste riigiametite esindajad ja ka meie endi kolleegid sotsiaalkindlustusameti eri osakondadest. Veebiseminare saab järele vaadata nõustamisüksuse kodulehel.

Koolitused sotsiaaltöötajatele

Täienduskoolitus on üks paljudest võimalustest, mille abil arendada sotsiaaltöötajate oskusi, suurendada teadmisi ning parandada ametnike võimekust. Oma sihtrühmale parema toe pakkumiseks viisime 2019. aastal sotsiaaltöötajate seas ellu küsitluse nende koolitusvajaduse kohta.

Väga oluliseks peeti õigustemaatika alaste teadmiste vajalikkust sotsiaaltöös, ennekõike haldusaktide ja lepingutega seonduvat. Seepärast korraldasimegi veebipõhise koolituse, et pakkuda praktikas vajaminevaid teadmisi õiguspärase haldusakti koostamiseks sotsiaaltöös. Addenda OÜ korraldatud koolituse lektoriteks olid vandeadvokaat Alar Urm advokaadibüroost Blessner ning vandeadvokaat Katrin Orav advokaadibüroost Lextal.

Sotsiaaltöötajate teine suurem ja keerulisem ülesanne on töö toimetuleku- ning rahalistesse raskustesse sattunud isikute ja nende perekondadega. Kuidas ja mil moel aidata võlgadesse sattunud inimesi? Pakkusime toimetulekuraskustega ja võlaprobleemidega isikutega tegelevatele sotsiaaltöötajatele võimalust osaleda võlanõustamise sissejuhataval koolitusel.

Koolituse eesmärk oli parandada sotsiaaltöötajate teadlikkust, et nad märkaksid, aitaksid ja suunaksid abivajajaid võlanõustamisteenusele ning oskaksid kiiresti reageerida sissenõudemenetluse korral. Koolituse viis ellu Nõustamiskeskus Sotsiaalne Kaasatus (Febrec OÜ) koolitaja TÜ Pärnu kolledži lektor Anne Rähn.

Koduteenuse nõudlusest ja regulatsioonist

KOV nõustamisüksus seadis 2020. aasta üheks eesmärgiks analüüsida koduteenuse osutamist kõigis 79 Eesti omavalitsuses. Selle suure ja mahuka töö võtsid ette meie juriidilised nõustajad, kes koostasid ja edastasid üksikasjaliku ülevaate kõikidele omavalitsustele.

Sotsiaalministeeriumi andmete kohaselt vajab Eestis omavalitsuse korraldavat koduteenust ligi 20 000 inimest, ent teenust pakuti 2019. aasta seisuga vaid 6617 inimesele (vt joonis 2). Seetõttu pidasime vajalikuks analüüsida omavalitsuste sotsiaalteenuste korraldust reguleerivaid määrusi ja saada terviklik ülevaade, miks olukord on just selline ning kas ja kui palju on see seotud teenusele saamise takistuste ja kitsendustega.

Teenuse kättesaadavuse parandamiseks on oluline, et ka selle regulatsioon oleks kehtestatud omavalitsuste määrustes õiguspäraselt ja kooskõlas seadustega (eelkõige SHS, SÜS, HMS).

Koduteenuse regulatsiooni analüüsides keskendusime eeskätt järgmistele asjaoludele:

• kas korra on kehtestanud pädev organ;
• kas volitusnormid on kooskõlas seadusega;
• kas esineb teenuse eesmärgi, sisu või abivajajate ringi õigusvastast kitsendamist;
• kas teenust korraldab KOV või on see kohustus pandud nt ülalpidamiskohustuslastele;
• kas nt taotlusele lisatavad dokumendid on proportsionaalsed ja vajalikud.

Tähelepanu pöörasime SÜSist tulenevatele menetlustähtaegadele ning vaidemenetluse erisustele. Analüüsisime ka järelevalve regulatsiooni omavalitsuste määrustes. Kõik omavalitsused said meie juriidiliste nõustajate koostatud analüüsid hiljemalt 31.12.2020.

Omavalitsuste statistiline profiil on abiks teenuste arendamisel

Hoolekandeline abi on korraldatud omavalitsustes erinevalt. Olgugi, et viimastel aastatel on suurenenud selliste omavalitsuste arv, kus on korraldatud ja osutatakse kõiki kohustuslikke sotsiaalteenuseid, on endiselt veel ka neid, kus seda ei tehta.

Sotsiaalkaitsetegevuste kavandamiseks on väga oluline teada omavalitsuse elanike statistilist profiili, mille alusel kujunevad teenuste sihtrühmad. KOV nõustamisüksus aitas ja saab aidata omavalitsusi ka edaspidi selle profiili koostamisel ning potentsiaalsete abivajajate väljaselgitamisel.

Meie analüütikute koostatud statistika võimaldab koguda isikustamata andmeid nii numbrilise vaate, sihtgruppide kui ka abivajaduse raskusastmete kaupa. Selline statistika on omavalitsustele abiks sotsiaalkaitse tulevikuvisiooni koostamisel, andes ülevaate piirkonna olukorrast ja elanike abivajadusest 10–20 aasta pärast ning võimaldab markeerida piirkondlikud trendid, vananemise, noorte ja tööealiste väljavoolu, töötuse. Uurimise tulemusel on omavalitsustel võimalik selgitada välja, kellele on neil vaja teenuseid arendada ja pakkuda.

Riiklik statistika, omavalitsuse profiil ja sotsiaalkaitse trendid seotuna võimaldavad omavalitsuste poliitikakujundajatel jälgida selgelt KOVi arenguid ning kavandada strateegiliselt loogilisi tegevusi. KOV nõustamisüksus on alustanud strateegia ja planeerimise alast koostööd ka volikogude sotsiaal- ja rahanduskomisjonidega. Meie eesmärk võrreldavate andmete loomisel ja pakkumisel on aidata nii riigil kui ka omavalitsustel teha teadlikumaid valikuid nii teenuste korraldamisel kui ka teenuste osutamisel.

Info juurdepääsetavus omavalitsuse kodulehtedel

2018. aastal analüüsis ja hindas õiguskantsler, kuidas ning millist infot vallad ja linnad oma veebilehtedel sotsiaalteenuste kohta jagavad. Selgus, et kodulehtedel avaldatud teave pole sageli terviklik ega abivajajale lihtsasti mõistetav, samuti on inimestel keeruline leida vajalikku infot. Kui inimene oma õigusi ei tea, ei saa ta neid ka kasutada.

Kodulehtede esimese kokkuvõtte nn „kliendivaatest” tegi KOV nõustamisüksus 2019. aasta oktoobris-novembris, teise aga aasta hiljem- 2020. aasta oktoobris. Selle ajaga muutusid paljude omavalitsuste veebilehtede sisuhaldussüsteemid ning selgus, et muudatuste käigus oli olemasolev info kohati kaduma läinud või ei olnud enam üldse kodulehelt leitav. Sotsiaalhoolekande korralduse ja teenuste kättesaadavuse kohta peab omavalitsuse veebilehel kindlasti olema välja toodud oluline teave (vt joonis 3).

Veebileht peab kajastama, kelle poole saab kodanik teenus(t)e saamiseks pöörduma; milliseid samme tuleb teenuse taotlemiseks teha; kas ja kui palju teenus abivajajale maksab; kes sotsiaalteenust osutab jne.

Usume, et omavalitsused teevad parima, et oluline teave oleks oma inimeste jaoks lihtsasti kättesaadav ja kasutatav.

Ida-Virumaa omavalitsuste arenguprogramm „Pöördepunkt”

Selleks, et toetada Ida-Virumaa omavalitsusi sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, algatas sotsiaalministeerium 2020. aasta algul Ida-Virumaa pilootprojekti, mis keskendub sotsiaalvaldkonna nõrkadele külgedele ning pakub omavalitustele tuge sotsiaalkaitsealaste ülesannete täitmisel. Ida-Virumaale suunatud eraldi toetusvooruga soovib riik parandada regioonis sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Kuigi kevadine eriolukord pidurdas mõneks ajaks mentorlusprogrammi tegevused, jätkusid need suve hakul juba uue nime all ning uue hooga.

Sotsiaalteenuste arendusprogramm „Pöördepunkt” aitab toetada Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande tegevusi kahel tasandil:

• loob koolituste abil eeldusi KOVi sotsiaalvaldkonna strateegia loomiseks;
• õpetab teenuste disaini kasutamist sotsiaalvaldkonna teenuste arendamisel.

Arendusprogrammi eesmärk on toetada mentorite abiga ka omavalitsuste valmisolekut osaleda sotsiaalteenuste loomises, arendamises ja pakkumises väljakuulutatava maakondliku taotlusvooru kaudu.

KOV nõustamisüksus on olnud Ida-Virumaa arendusprogrammi peamine partner. Koos juhtpartneri OÜ Invictaga ning piirkonna omavalitsustega selgitasime suvel välja sotsiaalhoolekande olukorra kõigis Ida-Virumaa valdades ja linnades, analüüsisime piirkonna arengutrende, riiklikku statistikat ning osalesime nii strateegia koostamise kui ka teenusedisaini töörühmades.

Arendusprogrammi abil valmib kõigis kaheksas Ida-Virumaa omavalitsuses hoolekande strateegia ning igasse omavalitsusse tekib juurde vähemalt üks uus hoolekandeteenus või olemasoleva teenuse edasiarendus.

Ida-Virumaa omavalitsused keskenduvad „Pöördepunkti” raames sotsiaalteenuste arendamisel peamiselt koduteenusele ning dementsusega inimestele – seal on ka teenusevajadus kõige suurem, ning sotsiaaltranspordile. Kolm omavalitsust – Kohtla-Järve, Narva-Jõesuu ja Toila – arendavad programmi raames koduteenust, kavandades olemasolevatele teenustele lisaks ka täiendavaid teenuseid.

Disainitakse teenus, mille eesmärk on pakkuda inimestele võimalust tulla oma kodus iseseisvalt toime võimalikult kaua. Kolmes omavalitsuses soovitakse luua päevakeskus, mis pakuks võimalusi dementsetele inimestele päevahoiuks. Omavalitsused mõtlevad ka sellele, kuidas edaspidi kasutada senisest veelgi enam IT-vahendeid, mis aitavad koduhooldustöötajal paremini teenust pakkuda.

Arendusprogramm kestab 2021. a kevadeni ning siis järgneb sellele juba avatud taotlusvoor piirkonna omavalitsustele, mille eelarve on poolteist miljonit eurot. (Loe ka Sotsiaaltöö 4/2019 artiklit)

Usume, et sellised põnevad arendusprogrammid jõuavad edaspidi ka teistesse maakondadesse.

Piirkondlikud koostöövõrgustikud

Tugeva sotsiaalkaitse eeldus on, et kõik valdkonnad ja asjaosalised teevad head koostööd. 2020. aasta algul alustasime koos partneritega SKA lastekaitseosakonnast Ida-Virumaa kolmanda sektori sotsiaalteenuste pakkujate ning vabatahtlike välja selgitamist.

Meie eesmärk oli üles leida ja omavalitsustele appi kutsuda need teenusepakkujad, kes on mingil põhjusel sotsiaalteenuste osutamisest kõrvale jäänud. Soovisime kaasata kõiki, kes võiksid olla edaspidi abiks kohalikele omavalitsustele sotsiaalvaldkonnas.

Koos sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna ja töötukassaga rääkisime läbi, milliseid teenusepakkujaid oleks piirkonda juurde vaja ning millised oleksid võimalused nende teenusepakkujate ettevalmistamiseks. Koostöös Ida-Virumaa Ettevõtluskeskusega selgitasime välja ja tõime kokku paarkümmend kolmanda sektori organisatsiooni, kelle kaasasime osalema ka „Pöördepunkti” programmi raames toimuvatele sotsiaalvaldkonna info- ja õppepäevadele.

Hoiame neid teenusepakkujaid edaspidigi oma infoväljas ning osalemas sotsiaalvaldkonna üritustel ning loodame, et koostöö omavalitsuste ja kolmanda sektori vahel edeneb.

Tehes koostööd töötukassaga, kujunes Ida piirkonnas välja ka teine sotsiaalhoolekande arendamise suund – alustati tööd selle nimel, et ühildada paremini tööturu- ja sotsiaalteenused.

Koos töötukassa Lääne-Virumaa osakonnaga korraldame 2021. a jaanuarist veebipõhiseid koostöökohtumisi piirkonna sotsiaaltöötajatele, et tutvustada töötukassa teenuseid, tõhustada juhtumikorraldust ning aidata koostöövõrgustiku tegevustega kaasa pikaajaliste töötute aktiveerimisele Virumaal.

2020. aastal oli peamine fookus omavalitsuste toetamisel eriolukorras. Osalemine regionaalsetes kriisikomisjonides on andnud meile soodsa võimaluse piirkondlike koostöövõrgustike loomiseks sotsiaalkaitses, kaasates neisse nii kohalikud omavalitsused, piirkonnas tegutsevad riigiasutused (päästeamet, politsei- ja piirivalveamet, töötukassa jt) kui ka tervishoiuasutused ning sotsiaalteenuste pakkujad.

Võrgustikutöö peamine eesmärk on tagada toimivate lahenduste ja tegevuste elluviimine ning toetada seda, ja pakkuda ka abivajaduse tekkimist ennetavaid meetmeid. Vaid üheskoos tegutsedes suudame luua sellise terviksüsteemi, et abi vajava inimese jaoks on olemas just talle vajalik abi, tugi ja teenused.

Tegevussuunad aastateks 2021–2022

KOV nõustamisüksuse kaheaastane tegevusperiood on olnud sündmuste- ja teguderohke. Et toetada riigi ja omavalitsuste koostegutsemist edaspidigi, jätkub nõustamisüksuse tegevus ka kahel järgneval aastal.

2021.–2022. aastaks on meie tegevused suunatud eelkõige regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele sotsiaalhoolekande teenuste korraldamisel, läbipaistvuse loomisele sotsiaalteenuste kavandamisel, korraldamisel, osutamisel. Jätkame riikliku toe pakkumist kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel.

Aitame kaasa sotsiaalhoolekande teenuste sisulisele arendamisele teenuste miinimumstandardite loomise ning inimeste tervikliku abivajaduste hindamisinstrumentide loomise kaudu.

Jätkame nii strateegilise, rakendusliku kui ka juhtumipõhise nõustamisega. Kogume omavalitsuste sotsiaaltöö ja teenuste korraldamise parimaid praktikaid, et jagada hästitoimivaid ja asjakohaseid lahendusi sotsiaalhoolekande kvaliteedi parandamiseks, sh luues eeldused tõenduspõhiste ja kogutud andmetel põhinevate sekkumiste kavandamiseks.

Hästi toimivate omavalitsuste sotsiaalvaldkonna ja teenuseosutajate praktikate kirjeldusi hakkame avaldama sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Parimate praktikate tutvustamiseks jätkame ka veebiseminaridega.

Abistavate tegevustena on üksuse ülesanne luua võrdlevaid andmeid edaspidigi. See aitab riigil ja omavalitsusel teha teadlikumaid valikuid teenuste korraldamisel ning kavandada tõhusamalt vajalikke sotsiaalkaitse meetmeid nii omavalitsustes kui ka riigis.

Sotsiaalkaitseinfo kättesaadavaks tegemine SKA kodulehel võimaldab nii inimestel kui ka omavalitsustel saada võrdlevat, ühetaolist, korrakindlalt uuendatavat infot sotsiaalhoolekande olukorra kohta riigis ning iga omavalitsuse kohta eraldi. See võimaldab muuhulgas ka kõigil inimestel jälgida oma kodupiirkonna arengutrende.

Selle tegevusega soovime parandada klientide teadlikkust ja mõjutada selle kaudu sotsiaalteenuste kvaliteedi arengut. Teadlikum tarbija = parem teenus. Seega, panustades järgmistel aastatel sotsiaalteenuste arendamisse, kohalike omavalitsuste, teenuseosutajate ja klientide koostöövõrgustike tugevdamisele, saame luua lisaeeldusi, et Eestis väheneks regionaalne ebavõrdsus sotsiaalhoolekande teenuste osutamises.

---

Projekt viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” punkti 2.4.4. „Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande alane nõustamine elanikkonna abistamiseks” projekti „Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamine ning koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks” raames.