Tervise Arengu Instituudile eraldatakse personaalmeditsiini arendamiseks neljaks aastaks 5 miljonit eurot
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kinnitas Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse andmise tingimused, millega eraldatakse Tervise Arengu Instituudile 5 miljonit eurot personaalmeditsiini arendamiseks. Toetusega on kavas järgmise nelja aasta jooksul töötada välja IT-lahendused geeniinfo integreerimiseks igapäevameditsiini.
„Enam kui 150 000 inimest on liitunud geenivaramuga, et anda oma panus teadusesse ja meditsiini, kuid see on vaid osa suuremast sammust ennetava personaalmeditsiini suunas. Et geeniinfo jõuaks praktilisel ja mugaval moel teadlaste, arstide ja inimeste endi kasutusse, töötame edasi selle nimel, et geeniinfo saaks osaks tervisesüsteemist ja seeläbi meie igapäevameditsiinist,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Kavandatavate arendustega astumegi selles ainulaadses projektis järgmisesse etappi – seni kogusime geeniinfot teaduse jaoks, nüüd teeme kogutud andmed järk-järgult praktikas kasutatavaks.“
Arenduste käigus on kavas esmalt luua lahendus, mis võimaldab arstil ravimi väljakirjutamisel saada info konkreetse ravimi ja patsiendi geeniinfo koosmõjude kohta, et määrata geeniinfost tulenevalt inimesele sobivamaid ravimeid. Lisaks on plaanis piloteerida geeniinfo abil haigestumuse riskiskooride määramist mõnede krooniliste ja enamlevinud haiguste puhul, nagu teise tüübi diabeet, südame- ja veresoonkonna haigused ja mõned pahaloomulised kasvajad, et aidata arstil teha paremaid raviotsuseid ja nõustada patsienti terviseprobleemide ennetamisel. Samuti on kavas rakenduste edukaks juurutamiseks koolitada tervishoiutöötajaid. Esimesed arendused saavad valmis 2022. aastaks.
Tervise Arengu Instituudi direktori Annika Veimeri sõnul on sellel aastal võimalus geeniproov anda veel vähemalt 50 000 inimesel, lisaks neile 100 000-le, kes eelmisel aastal geenivaramuga liitusid. „Ei ole mõeldav, et kõik saaksid eraldi personaalse konsultatsiooni – see võtaks kümneid aastaid töötunde. Seepärast tuleb töötada välja IT-lahendus ja tööprotsess, mis integreerib geeniinfo tervishoiusüsteemi loomulikuks osaks,“ ütles Annika Veimer. „IT lahendus peab olema selline, mis aitab arstil pakkuda patsiendile kõige sobivamaid ravimeid, patsienti paremini ravida või anda talle soovitusi, kuidas haigusi ennetada. Väga põhjalikult tuleb läbi mõelda ka isikuandmete töötlemine ja konfidentsiaalsus, mille aluseks on inimese enda nõusolek tema andmete kasutamiseks tervishoius. Need arendused ei toimu üleöö, seega palume olla kannatlikud.“
Lisaks toetab Eesti riik geeniproovide kogumise jätkumist 2019. aastal 2 miljoni euroga, geenivaramuga on võimalik liituda veel vähemalt 50 000 inimesel. Geenidoonoriks soovijatel tuleb anda nõusolek veebilehel www.geenidoonor.ee ning seejärel ka vereproov. Nõusoleku saab anda ka verevõtukohas kohapeal paberil. Geeniproovide andmise kohad ja lahtiolekuajad leiab samuti veebilehelt www.geenidoonor.ee.
Projekti juhib Tervise Arengu Instituut, kelle ülesanne on töötada välja etapiti teadustulemuste tulemuslik rakendamine igapäevameditsiinis. Projekt viiakse ellu Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Tartu Ülikooli, Eesti Haigekassa ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse koostöös.