Skip to content

Ajakiri Sotsiaaltöö kirjutab sotsiaaltööst eriolukorras ja paljudel teistel teemadel

Uudis

Sotsiaaltöö kevadnumber (2/2020) kujunes esialgu plaanitust hoopis teistsuguseks: kohaliku sotsiaaltöö korralduse, asendushoolduse ja sotsiaaltöötaja kutsemeisterlikkusega seotud teemade kõrvale tulid lood vapratest sotsiaalala töötajatest, kes seisavad abivajajate kõrval nii eri- kui ka tavaolukorras.

Loe ajakirja!

Sotsiaaltöö eriolukorras

  • „Sotsiaalala töötajad ja teised toetavad inimesed on muutunud meie kogukondades äkitselt nähtavaks. Vajatakse tuge, sellepärast ka märgatakse ja nende järgi hõigatakse,” ütleb numbri eessõnas Häirekeskuse kriisistaabi juht Helmer Hallik.
  • Numbri persooniloo kangelasteks on kolm hooldustöötajat, kes lubavad meil kiigata oma argipäeva: Annika Lanno, Regina Muraševa-Zalaletdinova ja Silja Loktev. 
  • Sotsiaaltöö uurija Airi Mitendorf mõtestab sotsiaaltöötaja sotsiaalsest tööd füüsilise eraldatuse tingimustes. Loe artiklit; Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) esinaine Sirlis Sõmer-Kull võtab kokku liikmetelt tulnud tagasiside kriisi mõjust nende igapäevatööle. Sotsiaalala töötajate lugusid saab lugeda nii ajakirjast kui ka ESTA veebilehelt.
  • Psühhosotsiaalse kriisiabi korraldusest eriolukorras kirjutab teenuse juht Helen Alton sotsiaalkindlustusametist. 

Kohalik sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika

  • Sotsiaaltööd Rakvere linnas tutvustab sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket.
  • Sotsiaaltranspordi korraldusest kohalikes omavalitsustes saab põhjaliku ülevaate Jüri Kõre analüüsist, mis põhineb Tartu Ülikooli magistrantide kogutud andmetel.
  • Kohapeal välja töötatud poliitikate ja uurimise tähtsusest tänapäeva keerukas ühiskonnas kirjutab Tartu Ülikooli külalisprofessor Hans van Ewijk.
  • Hea näide, kuidas uurimust saab kasutada sotsiaaltöö praktika parandamiseks, on Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse klientide analüüs, mida tutvustab selle üks autor Signe Piirsalu.

Sotsiaaltöötaja kutsemeisterlikkus

  • 1. juunist hakkavad kehtima sotsiaaltöötaja uuendatud kutsestandardid. Töörühma liige Marju Selg selgitab muudatusi ja jagab näpunäiteid kutsetaotlejatele.
  • Sotsiaaltöötaja üks põhiomadus on visadus – nii selgub intervjuust, mille andsid Sotsiaaltööle tunnustatud sotsiaaltöö uurijad, emeriitprofessorid Malcolm Payne (Suurbritannia) ja Hans van Ewijk (Holland).
  • Merle Linno tutvustab Tartu Ülikooli uut õppekava „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu”, Tiina Merkuljeva jagab kogemusi lastekaitsetöötajate supervisioonist. 

Asendushooldus, lapse õigused

  • Kuidas on rakendunud muudatused asendus- ja järelhooldusteenuse valdkonnas, annab ülevaate Helen Jõks sotsiaalministeeriumist. 
  • Asenduskodus või perekodus elava lapse bioloogilise vanemaga suhtlemise teemat valgustab Margit Sarv õiguskantsleri kantseleist. 
  • Sotsiaaltöö doktorant Ingrid Sindi kutsub arutlema asendushooldusperes elava lapse identiteediõiguse üle.
  • Kadi Lauri, Karmen Toros, Rafaela Lehtme Tallinna Ülikoolist uurisid laste osalemiskogemusi lastekaitsetöös.

Abistavad lahendused dementsusega inimestele

  • Katre Pall ja Miret Tuur (Dementsuse Kompetentsikeskus) kirjeldavad uusi lähenemisi, mis aitavad ära hoida dementsuse riski, ja tänapäevaseid diagnoosijärgseid sekkumisi.
  • Terje Bachmann (Tervise Arengu Instituut) tutvustab eriotstarbelisi digilahendusi, mida saab kasutada hoolekandeasutustes. Sellekohane hea kogemus on näiteks Koeru Hooldekeskusel.