Väikekauplused ja söögikohad küsivad noortelt alkoholiostul vähem dokumenti
Tervise Arengu Instituudi (TAI) tellitud alkohoolsete jookide testostlemine näitas, et dokumendi küsimise tase ei ole viimasel paaril aastal paranenud. Alkoholi osta soovivatelt noortelt küsitakse dokumenti vähem kui pooltes müügikohtades ning negatiivsema tulemusega paistavad silma väikesed kauplused ja toitlustusasutused.
2019. aasta sügisel tehti testostlemist korraga nii jaekaubanduses kui ka toitlustusasutustes, vastavalt 331 ja 260. Kogu valimi peale kokku küsiti isikut tõendavat dokumenti alkoholi ostmisel alla poolte juhtudest, 40,5%. Jaekaubanduse ja toitlustusasutusi omavahel võrreldes dokumendi küsimise tase ei erine (vastavalt 43,5% ja 38%), kuid erinevused ilmnevad jaekaubanduse tüübiti. Suurtes kauplustes küsitakse dokumenti sagedamini (69%) kui väikestes kauplustes (39%) ja tanklates (48%).
Uuringu koordinaator TAI vanemspetsialist Triin Vilms märkis, et väikeste kaupluste tulemused on olnud madalamad ka varasemates uuringutes. „Väikesed poed on läbi aastate kohad, kus noorte vanusele alkoholi ostmisel pööratakse vähem tähelepanu. Kohalikud omavalitsused peavad siin pead kokku panema ja mõtlema, kuidas alkoholi kättesaadavust noortele vähendada.“
Kui ostjaks oli noormees, küsiti dokumenti igal teisel juhul, kui neiu, siis igal kolmandal juhul ehk oluliselt vähem. Läbi aastate jätkub ka tendents, et kanget alkoholi tajutakse ohtlikumana. Kange alkoholi ostmisel küsiti dokumenti 48,5% juhtudest ning lahja alkoholi puhul 35% juhtudest. „Nii nagu teenindaja ei peaks lähtuma dokumendi küsimisel ostja välimusest või soost, tuleks dokumenti ühte moodi küsida nii kange kui ka lahja alkoholi puhul,“ lausus Vilms. Huvitav on, et pealinnas küsitakse alkohoolsete jookide ostmisel dokumenti oluliselt vähem kui teistes linnades ja maapiirkonnas (vastavalt 30%, 43% ja 49%).
Igas neljandas müügikohas oli nähtavalt väljas teavitus selle kohta, et alaealistele alkoholi ei müüda; sh 34% jaemüügi ja 18% toitlustusasutustest. Nendes müügikohtades, kus teavitus oli nähtaval, küsiti alkoholi ostmisel ka sagedamini dokumenti, kui ülejäänud asutustes. Vilmsi sõnul võib eeldada, et need asutused pööravad süsteemsemalt tähelepanu dokumendi küsimisest keeldumiste põhjustega tegelemisele, näiteks juhendavad ja koolitavad töötajaid.
Uuringut on teostatud kokku 5 korral alates 2012. aastast. Kui 2014. aastal küsiti isikut tõendavat dokumenti umbes neljandikus jaemüügikohtades, siis 2016. aastal küsiti dokumenti peaaegu pooltel juhtudel (44,5%) ning sarnane tulemus oli ka 2017. aastal toitlustusasutuse puhul (41,5%).
2016. aastal oli näha tulemuste paranemist, millest võis järeldada, et süsteemne alkoholipoliitikaga tegelemine nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil ning ettevõtete endi aktiivsus tõi tulemusi. Praeguseid andmeid vaadates tuleb tõdeda, et viimase paari-kolme aasta jooksul lisamuutust toimunud ei ole. „Alkoholipoliitikaga tuleb tegeleda järjepidevalt ning plaanida vastavaid tegevusi kohalikesse tegevuskavadesse. Kättesaadavuse ning nähtavuse piiramine haavatavatele sihtrühmadele, nagu noored või joobeseisundis inimesed, on tulemuslikud meetmed alkoholist tingitud kahjude vähendamisel,“ lisas TAI tervise ja heaolu edendamise keskuse juhataja Tiia Pertel.
Testostlemise uuringu eesmärk on hinnata kui lihtne on noortel müügikohtadest alkoholi kätte saada. Testostlemisse kaasati 18-19 aastased noored, kes tegid kokku 591 ostu. Ostud jagunesid noormeeste ja neidude vahel enam-vähem võrdselt. Testostlemise käigus ei kasutata alaealisi, kuna sellega rikutaks nii eetilisi piire kui seadust.
Rohkem teavet: