Tervisestatistika teabepäeva keskmeks on õed ja ämmaemandad

Teabepäeva saab internetivahendusel jälgida Worksup keskkonnas. Päev keskendub suuresti õdede ja ämmaemandate tööd puudutavale statistikale, kuna käesolev ja järgnev aasta on Maailma Terviseorganisatsiooni üleskutsel nimetatud õdede ja ämmaemandate aastaks.

Lisaks ülevaatele õdede ja ämmaemandate olukorrast Eestis tutvustatakse ka TAI tervisestatistika andmebaasi uuendusi. Räägitakse kahest tööriistast, mis on vajalikud igale tervisestatistika kasutajale – neid tundes saab kiiresti ja lihtsalt endale vaid mõne nupule vajutusega vajalik info genereerida ning visualiseerida. Juttu tuleb ka sel kevadel Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööl põhinevast vähihaigestumise prognoosimudelist. Teabepäeva lõpetab värske tervishoiutöötajate palgastatistika tutvustus.

Õdede ja ämmaemandate iseseisva töö maht ning vastutus on aastate jooksul oluliselt kasvanud.  Samal ajal on vähenenud nii arsti poolt tehtud vastuvõttude ja koduvisiitide arv ning günekoloogi poolt rasedate jälgimine. „Tööde ümberjaotamise eesmärk on tervishoiusüsteemi toimimise tõhustamine,“ selgitas tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain. „Kõnekas on ka fakt, et võrreldes 2013. aastaga on õdede visiitide arv kasvanud 46 protsenti ja ämmaemandate visiitide arv 26 protsenti, samas nii õdede kui ämmaemandate arv on suurenenud vaid 11 protsenti. Mis tähendab, et nii õdede kui ämmaemandate töö maht on tõusnud oluliselt enam kui nende arv.“

Eestis on nii õdede kui arstide arv Euroopa keskmisest madalam. Eestis töötab 1,8 õde ühe arsti kohta, Euroopa Liidu keskmine on 2,3. Tuhande elaniku kohta on Eestis 6,2 õde, Euroopa Liidu keskmine on aga 8,2. Ämmaemandaid on Eestis ühe naistearsti kohta 1,8  ning kümne tuhande naise kohta 6,9, mõlemad on veidi üle Euroopa Liidu keskmise. Ämmaemandate vastuvõttude arv on kümne aastaga kasvanud 1,9 korda ning ämmaemanda külastuste arv raseda naise kohta 2,5 korda.

2020. aastal on õdede keskmine brutokuupalk 1697 eurot, mis on 21 protsenti Eesti keskmisest kõrgem ning ämmaemandate keskmine on 1783 eurot, mis on Eesti keskmisest 27 protsenti kõrgem.

„Nii õdede kui ämmaemandate palgakasv on käesoleval aastal oluliselt kiirenenud, õdedel 9 ja ämmaemandatel 6 protsendipunkti. Palgakasvu mõjutas osaliselt ka märtsis välja kuulutatud eriolukord, millega seoses olid teatud ametikohad kõrgemalt tasustatud. Seega on järgmisel aastal tõenäoliselt oodata palgakasvu aeglustumist,“ selgitas TAI analüütik Kai Maasoo.

Statistikat õdede ja ämmaemandate töö kohta leiab siit.

Ajakava

10.15–10.30	Osalejate kogunemise aeg
10.30	Avasõnad TAI tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain
10.35–11:55	Õendus – mida näitab statistika TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson
11:55–11:15	Rohkem õdesid = tervem riik Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus
11.15–11.30	Mida on uut tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis? TAI tervisestatistika osakonna analüütik Ingrid Valdmaa
11.30–11.40	Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna – Tableau Public tutvustus TAI tervisestatistika osakonna analüütik Viktoria Kirpu
11.40–11.45	Kontorijooga juhendab Kai Maasoo
11:45–12.00	Paus
12.00–12.25	Teeme prognoose: vähki haigestumise riski hindamine vanuse, soo ja aasta järgi TAI tervisestatistika osakonna analüütik Viktoria Kirpu
12.25–12.45	Mis toimub tervishoiutöötajate palkadega? TAI tervisestatistika osakonna analüütik Kai Maasoo
12.45	Teabepäeva lõpetamine