Vähk Eestis: haigestumus 2021, elulemus 2017–2021 ja sõeluuringul avastatud vähijuhud
2021. aastal registreeriti Eestis kokku 8224 vähi esmasjuhtu, millest 4084 diagnoositi meestel ja 4140 naistel. Jättes välja naha mittemelanoomi, oli juhtude koguarv 6978.
Kõige sagedamad pahaloomulised kasvajad meeste hulgas olid sarnaselt varasematele aastatele eesnäärme- ja kopsuvähk, mis moodustasid vastavalt 26% ning 13% kõigist vähi esmas- juhtudest. Naistel diagnoositi kõige sagedamini rinnavähki ja naha mittemelanoomi, mis mõlemad moodustasid 19% esmasjuhtudest.
Pahaloomuliste kasvajate haigestumus suureneb vanusega – rohkem kui kolmandik kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi üle 75-aastastel inimestel. Nooremate ehk kuni 54aasta vanuste naiste seas olid haigestumuskordajad mõnevõrra kõrgemad kui meestel, kuid alates 55. eluaastast ületab meeste haigestumuskordaja märgatavalt naiste oma. Lastel ja noortel esineb kasvajaid harva – 2021. aastal diagnoositi 0–14 aastastel lastel 20 ning 15–34 aastastel noortel 120 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu.
Sagedamad vähipaikmed varieerusid vanuserühmiti. Lastel vanuses 0–14 diagnoositi 2021. aastal kõige rohkem leukeemiat. 15–34aastastel meestel diagnoositi kõige sagedamini munandivähki, naha mittemelanoomi ja peaaju kasvajaid, naistel aga rinnavähki, naha mittemelanoomi ja kilpnäärmevähki. Noorte keskealiste ehk 35–54aastaste vanuserühmas leiti meestel kõige sagedamini naha mittemelanoomi ning eesnäärme- ja kopsuvähki, naistel oli esikohal rinnavähk, millele järgnesid naha mittemelanoom ja emakakaelavähk. Üle 55aasta vanuste seas domineerisid mõlema soo puhul samad vähipaikmed, mis üldrahvastikuski – meestel eesnäärme- ja kopsuvähk ning naha mittemelanoom, naistel rinnavähk ja naha mittemelanoom.
2021. aastal kinnitus pahaloomulise kasvaja diagnoos mikroskoopilise uuringu põhjal 90% patsientidel, mis peegeldab diagnoosimise head taset. Surmatunnistuselt lähtunud juhtude osatähtsus oli 3,4% ja ainult surmatunnistuse alusel registreeriti veidi üle 2% kõigist vähijuhtudest, mis on võrdlemisi madal, kuid viitab siiski õigeaegselt vähidiagnoosidest teatamise puudulikkusele.
Kasvaja võimalikult varane diagnoosimine on prognoosi seisukohalt väga oluline. Paraku jõutakse Eestis diagnoosimiseni sageli alles siis, kui vähk on juba levinud algkoldest kaugemale – 2021. aastal oli vähk 20% meestel ja 15% naistel diagnoosimise hetkeks andnud kaugmetastaase. Kõhunäärmevähi korral esinesid kaugmetastaasid ligi 60% mees- ja 50% naissoost patsientidel ning kopsuvähi korral mõlema soo puhul umbes 40% patsientidel.
Kui meestel oli kopsuvähi staadiumijaotus diagnoosimise hetkel sarnane 2020. aasta omale, siis naiste puhul vähenes märgatavalt I staadiumi juhtude osatähtsus ning suurenes IV staadiumis diagnoositud juhtude osatähtsus. Positiivse leiuna kasvas märgatavalt I staadiumis eesnäärmevähi juhtude arv ning mõnevõrra vähenes IV staadiumis diagnoositud emakakaela- ja eesnäärmevähi juhtude arv.
