Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuring 2023

Uuring annab ülevaate Eesti täiskasvanud elanike hoiakutest uimastite tarvitamise suhtes ja uimastite, sh narkootikumide, alkoholi ja tubakatoodete tarvitamise levikust.

Küsimustikud saadeti 5000-le juhuslikult valitud 16–64-aastaste Eesti elanike rahvastiku- registris olevale e-posti aadressile ja seejärel internetis mittevastanutele posti teel koju.

Valimi moodustamiseks kasutati kihitamist vastavalt soole, vanusele ning piirkonnale.

Andmeid koguti nii elektroonselt kui ka paberil, vastata sai eesti või vene keeles. Uuringu kohandatud vastamismäär oli 41%.

Kokkuvõtteks:

• Suurenes narkootilise aine tarvitamise kogemusega Eesti 16−64-aastaste elanike osatähtsus. Üle poole 25−34-aastastest on vähemalt korra elu jooksul tarvitanud mõnda narkootilist ainet. Narkootiliste ainetega eksperimenteerimine ja tarvitamine on levinum meeste hulgas v.a 16−24-aastaste vanuserühmas, kus sooline erinevus puudus.
• Kõige enam tarvitatavaks aineks on kanep, mille tarvitamine suurenes 5% võrra võrreldes 2018. aastaga. Teistest ainetest on tarvitatud sagedamini stimulante, millest kõige enam sagenes kokaiini tarvitamine, vastavalt 2% võrra.
• Iga seitsmes on tarvitanud retseptiravimeid (rahusteid, uinuteid või tugevatoimelisi valuvaigisteid) mittemeditsiinilisel eesmärgil vähemalt korra elu jooksul ning 2018. aastaga võrreldes muutust toimunud ei ole.
• Narkootiliste ainete kättesaadavuses suuri muutusi toimunud ei ole. Uuringus hindas kolmandik vastajatest kanepit kergesti kättesaadavaks, mida on 5% võrra vähem võrreldes 2018. aastaga. Stimulante hindas kergesti kättesaadavaks ligi kümnendik vastajatest, sarnaselt 2018. aastale.
• Suurenes Eesti elanike osatähtsus, kes hindasid igapäevase suitsetamise ja purju joomisega seotud terviseriske suureks, kuid ei muutunud kanepi ja ecstasy tarvitamisega seotud terviseriskide hinnangud.