Eelmisel aastal suri Eestis vähem inimesi kui aasta varem

Surmade arv vähenes peamiselt põhjuste arvelt, mis pandeemia ajal enim suurenesid, nimelt COVID-19 (-603) ja vereringeelundite haigustest (-602) põhjustatud surmad. Veidi alla poole kõikidest surmadest – 7500 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3106 meest ja 4394 naist.

Vereringeelundite haiguste peamised põhjused on seotud elustiili teguritega nagu suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, valed toitumisharjumused ja vähene liikumine. Ehkki igapäevasuitsetajate osakaal on juba mõnda aega olnud langustrendis, on liigse kehakaaluga inimeste osakaal rahvastikus viimasel kümnel aastal olnud tõusutrendis ehk et üks põhjus on teist asendamas.

Sageduselt järgmisteks surmapõhjuseks olid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3391 inimest, täpsemalt 1808 meest ja 1583 naist. Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu suri 956 inimest: 648 meest ja 308 naist.

Õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv vähenes eelmisel aastal 27 võrra, pahaloomulistesse kasvajatesse surnute arv 85 võrra.

Suurenenud on narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv

Üldise surmade arvu vähenemise taustal on 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga märkimisväärselt suurenenud narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv, kasvades 80-lt 113-ni (41%).  

„Tõus on tingitud narkoturul aina enam levinud tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide, nitaseenide, tarvitamisest. Pooled üledoosi surmajuhtudest on seotud metonitaseeni ja/või protonitaseeni tarvitamisega. Enamik surmajuhtudest on seotud mitme psühhoaktiivse aine segatarvitamisega,“ selgitas TAI narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo.

2023. aastal võis märgata ka kokaiini tarvitamisega seotud üledoosi surmade tõusu. „Murettekitav on 2023. aasta juures ka 15 üledoosi surmajuhtu 15─24 aastaste vanusegrupis, millest kolm oli seotud ülikangete sünteetiliste opioididega. Narkoturg on illegaalne ja ettearvamatu, kus ka ühekordne proovimine võib lõppeda tarvitaja ja tema lähedaste joaks väga kurvalt,“ hoiatas Abel-Ollo.

Imiku surmade arv on vähenenud

Imikusurmade (alla 1-aastased lapsed) arv vähenes 26-st 19-le, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta langes 2,23-st 1,77-le.

Lisaks laekus surma põhjuste registrisse 68 Eestis surnud välisriigi elaniku surmapõhjuste andmed. Need ei ole ülalpool toodud arvudesse arvestatud.

Surma algpõhjus valitakse surma põhjuste teatisega kogutud info põhjal surma põhjuste registris vastavalt WHO juhistele. Surma algpõhjus võib muutuda, kui arstil on täiendavaid andmeid, mis laekuvad hiljem (näiteks histoloogia, toksikoloogia, mikrobioloogia analüüsid vm). Siis saadetakse Tervise infosüsteemi uus surma põhjuse teatise dokument.

COVID-19 valitakse surma algpõhjuseks siis, kui surma põhjuse määranud arst märkis selle või sellest põhjustatud kopsupõletiku surma tinginud seisundina. TAI surma põhjuste registri COVID-19 surmade arv on väiksem Terviseametist pärinevast COVID-19 positiivsete surmade arvust, kuna Terviseamet avaldab COVID-19 positiivse testi andnud inimeste surmade arvud enne surma algpõhjuse määramist.

Surmade üldarvu, milles kajastuvad ka eestlaste surmad välismaal, avaldab ja analüüsib Statistikaamet. Suremuse muutuste ja erisuste hindamiseks on kasutusel erinevad kordajad, mis võtavad arvesse rahvastiku soolist ja vanuselist koostist ning rahvastiku üldarvu.

Surma põhjuste registri andmed 2023. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis https://statistika.tai.ee