TAI: Möödunud aastal langesid sündinud laste arv ja sündimuse erikordaja sajandi madalaimale tasemele
2023. aastal sündis Eestis kokku 10 769 last, mis on varasema aastaga võrreldes 802 lapse võrra vähem, selgub Tervise Arengu Instituudi avaldatud raseduse infosüsteemi andmetest.
Kokku sünnitas eelmisel aastal 10 631 naist (2022. aastaga võrreldes 765 naist vähem): 10 495 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 135 ning ühel korral sündisid nelikud. Kolmikuid mullu ei sündinud. Mitmiksünnituste osatähtsus oli 1,3 % kõigist sünnitustest.
Kõigist mullu sünnitanud naistest oli 10 622 naise elukohariigiks Eesti, 9 naise elukoht asus välisriigis. Enneaegseid (raseduskestusega alla 37 nädala) sünnitusi oli 513, neist omakorda 137 sünnitust oli raseduskestusega alla 34 nädala. Kõigist sünnitustest moodustasid enneaegsed sünnitused 4,8%.
Elussündide arv 1000 fertiilses eas (15–49) naise kohta (sündimuse erikordaja) oli 36,5, mis on eelneva aastaga võrreldes langenud: 2022. aastal oli see näitaja 40,2. Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid (vastavalt 51% ja 49%). Surnult sündis 30 last, mis moodustas 0,3% kõigist sündidest. Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 2023. aastal 3518 g ja keskmine sünnipikkus 51 cm. Ajavahemikul 1992–2023 on vastsündinute keskmine sünnikaal suurenenud 83g võrra – 1992. aastal oli see 3435 g, 2023. aastal 3518 g.
12 tervishoiuasutuste sünnitusosakondades sündis 10 701 last, neist kõrgema etapi sünnitusabi osutavates tervishoiuasutuses 8061 last.
Loomulikul teel sünnitas 7762 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 603 ning keisrilõikeid tehti 2266 sünnitajale, neist plaanilisi keisrilõikeid 700 sünnitajale. Keisrilõigete osatähtsus oli 21,3%.
Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast suurenenud pidevalt. Ajavahemikul 1992–2023 suurenes esmassünnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus viie aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 29,5 ja 33,3 aastat. Alates 1992. aastast on sünnituste arv on enim tõusnud üle 35-aastaste naiste hulgas ning langenud 20–24- ja alla 20-aastaste vanuserühmades. Kõige rohkem lapsi sündis 30–34-aasta vanustel naistel. Kõige rohkem lapsi sündis mullu Harjumaal (5355 elussündi).
Sündide statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis, täiendavad andmed sündide ja sünnituste kohta avaldatakse 27.06.2024
