Suhkur – kas tõesti terviseprobleemide põhjus?

Magustatud jookidega on lihtne liialdada

Magusate jookide liigne tarvitamine võib aidata kaasa ülekaalu väljakujunemisele ja põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme.

„Magusad joogid ei tekita söögiga sarnast täiskõhutunnet, seetõttu ei teadvustata pahatihti ka nendest saadavat energiat. Sellest tulenevalt ei tehta vajalikke muudatusi valikutes toidulaual. See omakorda võib muu hulgas viia üleliigse kehakaaluni ja ülekaalust põhjustatud tervisehädadeni,“ ütles Tervise Arengu Instituudi toitumise valdkonna juht Janne Lauk. 

Teadusuuringutele tuginedes on tõestatud, et kehakaalu suurendamisele lisaks suurendab magustatud jookide liigtarvitamine krooniliste haiguste riski ja kahjustab hambaid. Magustatud jookide liigset tarbimist seostatakse ühtlasi südame-veresoonkonna haiguste, 2. tüüpi diabeedi ja teatud vähitüüpidega. 

„Oluline on luua keskkond, kus tervist toetavaid valikuid on lihtne teha ja need on kõigile kättesaadavad. Teisalt on oluline piirata selliste toodete kättesaadavust, mille ülemäärasel tarbimisel suureneb tervisenäitajate halvenemise risk. Magustatud jookide maksustamine on kindlasti üks oluline samm tervist toetavama keskkonna loomise suunas,“ lisas Lauk. 

Kui palju võivad täiskasvanud ja lapsed lisatud suhkruid päevas üldse tarbida?

Euroopa Toiduohutusamet defineerib lisatud suhkruteks kõik toidutoodete tootmisel või toiduvalmistamisel lisatud suhkrud (sh toor-roosuhkur, kookospalmisuhkur, fariinsuhkur, muscovado jne). Euroopa Toiduohutusamet on võtnud kasutusele ka mõiste „vabad suhkrud“, mis hõlmab lisatud suhkrutele lisaks mett, kõikvõimalikke siirupeid (nt glükoosi-fruktoosisiirup, agaavi- ja vahtrasiirup, aga ka mahlakontsentraadid) ning nn looduslikke suhkruid, mida on mahlades. 

TAI toitumisekspert Tagli Pitsi selgitab, et vabade suhkrute, sh lisatud suhkrute tarbimine peaks olema nii väike kui võimalik. Üldiselt sisaldavad lisatud suhkruid sisaldavad tooted (nt karastus- ja mahlajoogid ning teised magustatud joogid, kõik magusad näksid nagu nt kommid, šokolaad, küpsised, saiakesed, koogid jne) organismile vajalikke vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid väga väheses koguses või üldse mitte. Seevastu annavad nad rohkelt energiat. Nende liigsel söömisel on seega mitu ohtu. Võivad jääda söömata toidud teistest toidugruppidest ja seega saamata ka vajalikud toitained. Isegi kui süüa toite põhitoidugruppidest tasakaalustatult ja vastavalt vajadusele, aga rohkesti ka magusaid ja soolaseid näkse ning magustatud jooke, saab neist üleliigset energiat, mis suure tõenäosusega viib ühel hetkel ülekaalu või isegi rasvumiseni ja sealt omakorda kaasuvate probleemide-haigusteni (nt südame-veresoonkonnahaigused, diabeet jne). 

Uuringud on näidanud sedagi, et lapseeas rohke lisatud suhkrute söömine võib suurendada riski alkoholi tarvitamise suuremat riski noorukieas.

Lisatud või vabade suhkrute sisaldust toodetes on inimesel endal pea võimatu selgeks teha (pakendile märgitakse kõikide suhkrute kogus kokku, sh nn looduslikud suhkrud toitude koostises), seetõttu peaks söömisel, eriti magusa tarbimisel, lähtuma toidusoovitustest. 

Toidusoovituste järgi tohiks eelkooliealine laps süüa päevas kuni 2, teismeline ja täiskasvanu kuni 4 portsjonit magusate ja soolaste näkside toidugrupist. Üks portsjon vastab energiasisaldusele 40 kcal ja väga lihtsustatult on see 100 grammi magusat jooki või 10 g magusat või soolast näksi (nt 2 tl suhkrut, pool klaasi limonaadi, 1 komm, 2 väikest šokolaaditükki, 1/3 kohukesest, amps torti). Mahla võiks Eesti toidusoovituste järgi juua nädalas maksimaalselt ühe klaasi.

Kust saadakse kätte peamine lisatud suhkur – kas lapsed saavad seda magustatud jookidest?

Tagli Pitsi sõnul on väga keeruline öelda, kust kõige enam lisatud suhkruid saadakse. Pakendile ei pea märkima lisatud suhkrute kogust ja seega puuduvad ka meil täpsed andmed toodetes leiduvate lisatud ning vabade suhkrute koguste kohta. Samuti on viimasest rahvastiku toitumisuuringust varsti möödas pea 10 aastat ja vahepeal võivad olla inimeste söömisharjumused pisut muutunud, kuid ei ole alust arvata, et paremuse suunas. 

Küll aga võib eelmise uuringu põhjal öelda, et võttes kokku kõigi magusate ja soolaste näkside toidugruppi kuuluvate toitude (sh magustatud jookide) tarbimine, oli see laste puhul umbes neljakordne, täiskasvanutel kahe kuni kolmekordne maksimaalne soovituslik kogus. Kõigis vanusegruppides tarbiti enim portsjoneid küpsetiste ja kommide-šokolaadide alagrupist, mis on selgitatav sellega, et portsjonite arvestuse aluseks ei ole toidu suhkrute, vaid energiasisaldus ning need tooted sisaldavad lisaks suhkrutele tihti ka suures koguses rasvu.

TAI hallataval lehel toitumine.ee on olemas suhkrukalkulaator, mis aitab paremini aru saada, palju sa tegelikult päevas lisatud suhkruid sööd. Kalkulaator võimaldab leida ligikaudsed tarbitud suhkrute, sh lisatud suhkrute kogused ja võrrelda neid päevase maksimaalse soovitusega vastavalt sinu vanusegrupi keskmisele soovituslikule energiale.