Puust ja punaseks: uus märk teeb selgeks, et suitsetamise keeld puudutab ka veipimist

„Juba enam kui viis aastat on e-sigarettide suitsetamine ehk veipimine keelatud samades kohtades, kus on keelatud ka tavasigarettide tarvitamine. Paraku tänavapilti jälgides ja tööandjatega suheldes võib näha, et teadlikkus selles osas on endiselt üsna madal ning seadusenõuet eiratakse,“ tõi veipimise kasvuga süveneva probleemi välja TAI vanemspetsialist Tiina Kuusik.

Uudsete tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete, sealhulgas e-sigarettide tarvitamine on Eesti elanike seas tõusuteel ja neid kiputakse ekslikult tajuma tavasigareti oluliselt ohutuma alternatiivina.

E-sigareti aerosool saastab ümbritsevat õhku erinevate lenduvate orgaaniliste ühenditega, nikotiini,  lõhna- ja maitseainete ning raskmetallidega. Nii nagu tubakasuitsuga, lendub ka e-sigarettide tarvitamisel toksilisi aineid, mille sissehingamisel on tervistkahjustav mõju kõrvalseisjatele põhjustades hingamisteede haigusi. E‑sigarettide aerosoolijäägid ladestuvad sarnaselt tavasigaretile ka riietele ja erinevatele pindadele. Seadusenõue, mis keelab paljudes avalikes, aga ka töökohtades tava- ja e-sigareti tarvitamise, on mõeldud eelkõige suitsetajat ümbritsevate inimeste kaitseks. „Oma roll on sel ka sotsiaalse normi kujundajana, et tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine ei oleks noorte ega ka täiskasvanute hulgas normaalseks peetud tegevus,“ selgitas Kuusik.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on õigustatud, et e-sigareti suitsetamisele kehtivad samad piirangud, mis suitsetamisele. „Ettevõtted ja asutused peavad mõistma veipimisele seatud piiranguid – see on osa vastutustundlikust käitumisest ja ettevõtlusest,“ sõnas ta.

Härma sõnul ei tohiks toetada avalikes ruumides mistahes tervist kahjustavaid tegevusi. „See mõjutab nii meie kui ka meie laste ja noorte tulevikku,“ selgitas ta ja lisas, et riigina peame püüdlema selle poole, et Eesti inimesed oleks tervist hoidvad ja meie elukeskkond oleks tervislik.

Kohad, kus suitsetamine, nagu ka veipimine on keelatud, sätestab tubakaseadus. Kui suitsetamiskeeld laste- ja noorteasutustes, meditsiinikeskustes, kauplustes, ühistranspordi sõidukis või ootealadel on üldiselt sagedamini teada, siis näiteks kehtib sama keeld ka jalakäijate tunnelis ning paljudes muudes kohtades, mis seaduses loetletud.

Põhjuseid, miks suitsetamiskeelu aladel kiputakse veipimisse leebemalt suhtuma, võib Kuusiku sõnul olla mitu. “Esiteks võib olla inimesed lihtsalt ei tea seadust. Teine võimalik põhjus on, et e-sigaretil puudub ebameeldiv lõhn ja maitse, mistõttu tajuvad nii suitsetaja kui kõrvalseisja veipimist vähem ohtlikuna,“ selgitas Kuusik.

TAI vanemspetsialist avaldas lootust, et sõnumi aitab selgemalt kohale viia äsja kujundatud märk, mis ühemõtteliselt keelab nii tava- kui ka e-sigari kasutamise. Märk on eri formaatides saadaval TAI tubakainfo veebilehel ning seda saab kasutada kleebiste ja siltide tootmiseks või muul viisil suitsetamiskeelu ala tähistamiseks. „Kutsume üles tubakavabade alade märgistamisel nii avalike ruumide haldajaid kui tööandjaid kasutama keelumärki, mis viitab mõlemale tegevusele,“ julgustas Kuusik.

Infot tubaka- ja nikotiinitoodete mõjust ning nõuandeid oma tervise kaitsmiseks leiab TAI veebilehelt www.tubakainfo.ee.