Skip to content
Sitemap
Sotsiaaltöö

Poliitika koosloome Tallinna noortega projektis UPLIFT

Uudis

Tulemusliku noorsootöö eeldus on, et noori kuulatakse ja arvestatakse nende soove.

Anneli Kährik
Tartu Ülikooli linnageograafia kaasprofessor

Mai Beilmann
Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia kaasprofessor


Noortevaldkonnas tegutsejatele on hästi teada, et kuigi noortele suunatud poliitikat tuleks kujundada koos nende endiga, ei tehta seda tihtipeale siiski koos noortega, vaid noorte jaoks. Võrreldes paljude teiste ühiskonnagruppidega, kes on oma huvide kaitsmiseks organiseerunud ning osalevad huvirühmana poliitiliste otsuste tegemises, on noored (eriti need, kes ei õpi ja/või kellel ei ole kõrgharidust) poliitilises otsustusprotsessis alaesindatud. Sellest kogemusest lähtus ka üleeuroopaline H2020 programmist rahastatud uurimisprojekt UPLIFT, mille eesmärk oli tuua noorte hääl poliitikakujundamise keskmesse.

Projekt aitas mõista noorte ebavõrdsusega seotud mustreid ja suundumusi, keskendudes noorte hariduse, tööhõive ja eluasemega seotud küsimustele Euroopa 16 linnapiirkonnas. Töötati välja raamistik, mille abil paremini kaasata noori poliitikaloomesse ja sellega vähendada noorte ebavõrdsust. Raamistiku katsetamises osalesid Amsterdam, Barakaldo, Sfântu Gheorghe ja Tallinn. Eesmärk oli refleksiivse poliitikakujundamise kaudu luua uus, jätkusuutlik ja osalusel põhinev koosloomeprotsess, kus noored panustavad aktiivselt poliitikasse, mis nende käekäiku otseselt mõjutab.

Tallinna kogemus

Tallinnas oli refleksiivse poliitika tegevuskava suunatud NEET-noortele (noored vanuses 15–29 aastat, kes ei õpi, tööta ega osale ühelgi koolitusel) mõeldud teenuste parandamisele. Koosloomeprotsessis keskenduti haridustaseme omandamise, õpitulemuste parandamise ja tööturule jõudmisega seotud teenustele. Koosloomeprotsessi vedasid ja suunasid Eesti avatud noortekeskuste ühenduse praktikud ning Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi ning ühiskonnateaduste instituudi teadlased.

Projekti käigus Euroopa linnades (sh Tallinnas) korraldatud intervjuudest selgus, et haavatavas olukorras noored on üldiselt ebapiisavalt informeeritud oma võimalustest seoses haridustee jätkamise ja tööturul osalemisega ning sageli ei ole nad ka neile suunatud teenustest ega programmidest teadlikud. Samuti ei ole noored enamasti teenuste või poliitika kujundamisse kaasatud. Siiski on võimalik noori väheste pingutustega kohaliku tasandi poliitika koosloomesse kaasata ja nõnda nende elukäiku, väljavaateid ning tööturule jõudmist positiivselt mõjutada.

Poliitika koosloome koos Tallinna noortega
Poliitika koosloome koos Tallinna noortega. Foto: erakogu

Rääkigem koos noortega

Poliitika koosloomes lähtutakse seisukohast, et igasugune poliitika toetab üksikisikute, leibkondade või kogukondade vajadusi ainult siis, kui see on välja töötatud, ellu viidud ja seiratud läbipaistvalt ning sihtrühmaga koostöös. Refleksiivse poliitikakujundamise eesmärk on muuta poliitikakujundajate käsitlusviisi ja suurendada noorte võimekust, et nad saaksid koos muudatusi ellu viia. Protsessi käigus võimestatakse noori poliitikaaruteludes osalema. Protsessi toetavad hõlbustajad, kes aitavad luua usaldust ja kujundada mõistmist nii noorte kui ka institutsionaalsete osaliste hulgas. Koosloome kogemus Tallinnas näitas, et sellise osalusvormi tähtsus on noortele väga selge: mitte rääkida noortest, vaid rääkida koos noortega nende muredest.

Projekti UPLIFT materjalid

Projekti UPLIFT käigus koostati mitmesuguseid materjale, mis aitavad refleksiivset poliitikakujundamise protsessi ellu viia. Täiendavat infot noorte ebavõrdsuse kohta Tallinnas ja koosloomeprotsessi kohta koos täpsemate juhendite, koolitusmaterjalide ning videotega leiab projekti veebisaidilt.