Isikliku abistaja teenus 2017.‒2021. aastal
Isikliku abistaja teenus on mõeldud inimestele, kellel on funktsioonihäire, mille tõttu nad ei tule igapäevategevusega iseseisvalt toime ja vajavad kõrvalabi. Teenuse eesmärk on suurendada füüsilist kõrvalabi vajava inimese iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenuse saaja seadusjärgsete hooldajate koormust.
Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakond
Isikliku abistaja teenust osutati 2021. aastal 461 inimesele. Võrreldes 2017. aastaga suurenes teenuse saajate arv 2021. aastal 45% ehk 143 inimese võrra.
Puude liikide järgi oli 2021. aastal kõige rohkem (59,4%) liikumispuudega teenusesaajaid. Nägemispuudega teenusesaajaid oli 31,5% ja muu puude ja/või erivajadusega[1] teenusesaajad 9,1% (vt tabel 1, joonis 1). Teenuse saajate arv suurenes vaadeldaval ajal peamiselt liikumispuudega inimeste arvu suurenemise tõttu.
Vanuse järgi oli kõigist teenuse saajatest kõige rohkem 18–49-aastaseid ja nende arv vaadeldaval ajal peaaegu ei muutunud. Vähemalt 50-aastaste teenusesaajate arv suurenes 2021. aastal võrreldes 2017. aastaga peaaegu kaks korda, seetõttu vähenes 18‒49-aastaste teenusesaajate osatähtsus 56,6%-lt 41%-le. Vähemalt 65-aastaste teenusesaajate arv suurenes 2021. aastal võrreldes 2017. aastaga enam kui 2,2 korda ja osatähtsus 20,1%-lt 31%-le. Kõige rohkem suurenes see viimasel aastal (vt tabel 2, joonis 2).
Soolises jaotuses oli aastatel 2017–2020 teenuse saajate hulgas rohkem mehi (53–55%). Aastal 2021 aga oli teenuse saajate hulgas mehi ja naisi võrdselt. Mehi oli 18–49-aastaste teenusesaajate seas umbes 59%. Naiste ja meeste osatähtsus 50–64-aastaste teenusesaajate seas on üsna võrdne ning vähemalt 65-aastaste ja vanemate teenusesaajate hulgas on üldiselt rohkem naisi (vt tabel 3).
Aastal 2021 suurenes võrreldes 2020. aastaga teenust saanud vähemalt 65-aastaste naiste arv 66% ehk 35 inimese võrra, mistõttu nende osatähtsus vähemalt 65-aastaste teenusesaajate seas tõusis 61,5%-le.
Isikliku abistaja teenuse saajate kohta peetakse arvestust, lähtudes järgmistest teenuse kasutamise eesmärkidest: õppimine ja õppimisega seotud tegevus, töötamine, kodu ja perega seotud tegevus, ühiskondlik ja vabaajategevus ning avalikud teenused[2].
Aastal 2021 kasutas teenuse saajatest 51,4% isikliku abistaja teenust kodu ja perega seotud tegevuses, 16,1% ühiskondlikus ja vabaajategevuses, 13% töötamiseks, 12,6% avalike teenuse saamisel ning 6,9% õppimiseks. Võrreldes 2017. aastaga suurenes märkimisväärselt kodu ja perega seotud tegevuses teenust kasutanud inimeste arv ja osatähtsus ning samal ajal vähenes töötamise ja ühiskondliku ning vabaajategevuse tarvis teenust saanute osatähtsus (vt tabel 4 ja joonis 3).
Vaadates teenuse saajaid ja teenuse saamise eesmärki vanuselises jaotuses, kasutas 2021. aastal isikliku abistaja teenust kodu ja perega seotud tegevuses 18‒49-aastastest umbes 1/3 ning 50–64-aastastest 1/2 ja umbes 3/4 vähemalt 65-aastastest teenusesaajatest (vt tabel 4 ja joonis 4).
Isikliku abistaja teenust osutati 2021. aastal 283 493 tundi, millest liikumispuudega inimestele osutatav teenuse maht moodustas 66,5%, nägemispuudega inimestele 26,5% ja muu puudega ja/või erivajadusega inimestele 7%. Võrreldes 2017. aastaga suurenes osutatava teenuse maht 80,7% ehk 126 588 tundi. Teenuse kogumaht suurenes nii teenuse saajate arvu suurenemise tõttu kui ka ühe inimese kohta osutatud teenuse mahu kasvu arvel. Osutatud teenuse maht ühe teenust saanud inimese kohta suurenes selle aja jooksul 24,7% ehk 122 tundi aastas (10 tundi kuus).
Isikliku abistaja teenust osutati 2021. aastal 38 kohalikus omavalituses 48,1% KOV-ide koguarvust (tabel 6).
Kulutused isikliku abistaja teenusele olid 2021. aastal peaaegu 1,7 miljonit eurot. Võrreldes 2017. aastaga suurenesid kulutused 1,06 miljonit eurot ehk ligi 2,7 korda. Põhiosa kulutustest tasub teenuse saaja elukohajärgne kohalik omavalitsus. Kohalikud omavalitsused katsid 2021. aastal 94,4% kulutustest. Teenuse saaja ja tema ülalpidamiskohuslaste osalus on olnud vaid 2,7% (vt tabel 7).
Aastal 2021 olid kulutused ühe teenusetunni kohta 5,97 eurot, suurenedes 2017. aastaga võrreldes 48,2% ehk 1,94 eurot.
[1] Muu puudega ja/või erivajadusega inimeste hulka kuuluvad liitpuudega inimesed (nt liikumis- ja nägemispuudega, kerge vaimu- ja raske või sügava liikumispuudega kerge vaimu- ja raske või sügava nägemispuudega) ning erivajadusega isikud, kellel ametlikult ei ole puuet tuvastatud.
(2] Avalikeks teenusteks peetakse siin tervishoiuteenuseid (nt perearsti, eriarsti külastamine, haiglasse minek, apteegi külastamine), pangateenuseid (pangakontori külastamine finantstehingute sooritamiseks), postkontori külastamist postiteenuste kasutamiseks, kommunaalteenustega seotud asjaajamist, sotsiaalteenuste kasutamisega seotud tegevust (nt sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenust saama minek jms).