Skip to content
Sotsiaaltöö

Sotsiaaltöötaja kui etnograaf: kogukonnatööst sotsiaaltöö tudengitega

Kogemus

Kogukonnatöös peavad üliõpilased oluliseks suhestumist, kaasamist, usaldust ja dialoogi. Kogukond on identiteedi allikas, sotsiaaltöötaja jaoks tähendab see ka võimalusi, nende teadvustamist ja avardamist.

Liisa Reeder ja Tiia Sinijärv, sotsiaaltöö bakalaureuseõppe tudengid

Reeli Sirotkina, Tallinna Ülikooli lektor


Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö eriala (BA) esimese õppeaasta tudengid läbisid kevadsemestril lektor Reeli Sirotkina juhendamisel kursuse „Kogukonnapõhine sotsiaaltöö”. Töötati kuueliikmelistes õpikogukondades, mis andis üliõpilastele esimese tõelise meeskonnas töötamise, kogukonnatunde ning ühise eesmärgi nimel töötamise kogemuse. Valmis kaheksa eriilmelist rühmatööd, mis analüüsivad kogukonnatööd. Iga töö lõimis poliitikadokumentides ja teoreetilistes allikates leiduva ning tudengite enda uuringud kogukonnatööst Eestis.

Vestlusringis osalejad
Vestlusringis osalejad

Vestlusringis oktoobris 2021 arutlesid üliõpilased kogukonnatöö olemuse ja tähtsuse ning selleks vajalike oskuste üle. Osalesid sotsiaaltöö teise kursuse tudengid Carmen Kuus, Liisa Reeder, Tiia Sinijärv, Mirjam Prass, Diana Veegen ja Marek-Igor Vellend. Vestlust juhtis lektor Reeli Sirotkina.

Milline on sinu jaoks kogukonnatöö tähendus sotsiaaltöös?

Liisa: Lihtne on öelda, mis on kogukonnatöö üldiselt, aga spetsiifiliselt sotsiaaltöös tähendab see minu jaoks suures osas võrgustikutööd, et kaasata kogukonnaga iga päev töötavaid inimesi ja näiteks päevakeskusi ning sedakaudu suhteid luua. Uue sotsiaaltöötajana pean oluliseks leida üles inimesed, kes on juba kogukonna südames ja tunnevad seda läbi ja lõhki.

Marek-Igor: Minu kujutluses tähendab kogukond eelkõige dialoogi. Kogukonnatöö on nii teenuseosutaja kui ka teenusesaaja ning kogukonna eri struktuuride ja vormide dialoog. Kui on loodud dialoogi võimalus, siis arenevad sellest välja küsimused kogukonna identiteedi kohta.

Peter Westoby ja Gerard Dowlingi (2013) dialoogilise kogukonna arendamise teooria järgi toimub dialoog ümbritsevaga kõikjal ja kõiges. Ka kogukond kui kollektiivne toimimisviis, kus inimesed tegutsevad koostöös ja vastastikuse usalduse alusel, on kujunenud dialoogi tekitamise kaudu. Kollektiivselt hoitakse üksteist vastutavatena, töötades koos ning tuues välja ühiskondlike muutuste tegemise strateegia ja taktika.

Tiia: Minu jaoks on kogukonnatöö juures tähtis, et arengu ja suuna määramisel oleks esindatud kogukond tervikuna. Et kõlama ei jääks ainult aktivistide hääl, vaid kogukonna arengus arvestataks ka nendega, kes ise ei ole nii aktiivsed. Siin on sotsiaaltöötajal oluline roll, sest just tema tegeleb tihti nende ühiskonnarühmadega, kes ei pruugi oma arvamust nii julgelt väljendada.

Mirjam: Kogukonnatöös nähakse kogukonda kui võimalust, mida saab kasutada sotsiaaltöö eesmärkide saavutamiseks. Sedasi saab sotsiaaltöötaja oma muid ressursse teadlikumalt kasutada.

Carmen: Mina arvan ka, et tulevikus soovitakse kogukonda näha aitajana. Mulle on sümpaatne see mõte, et ühtepidi töötab sotsiaaltöötaja kogukonna abivajajatega, teistpidi kaasab kogukonda kui aitajat. Lõimitud lähenemine, kus abisaajad võivad olla ka abi andjad – see on kogukonnale motiveeriv.

Mis on kogukonnas või kogukonnaga töötamise eeltingimused?

Carmen: Usaldus on tähtis.

Liisa: Kogukond peab sind omaks võtma ja see võib võtta aega. Näiteks varasemate negatiivsete kogemuste korral tuleb püüda eelarvamused ümber lükata, et võita kogukonnas usaldus.

Tiia: Eestis võib mõjutada kogukondade aktiivsust ka ajalugu, kuid praegu, põlvkondade vahetumisega, on see muutumas.

Räägime identiteedist. Kas tugev kogukonnaidentiteet on midagi sellist, mida Eestis saaks tekitada?

Marek-Igor: Meil on kogukondade identiteet veel osaliselt välja kujunemata. Kui kogukonna sees puudub subjekt, siis on raske ka kogukonda suunata. Üksikisikuga on oluline kontakt, aga kogukonnas ei saa mööda vaadata identiteedist. Oluline ei ole ainult piirkondlik identiteet, vaid ka teatav identiteedi mahasurumine, mis ühiskonnas toimub. Identiteedi ja dialoogi arengu eeldus on erinevuse ja eripära tunnistamine. Probleemid tekivad, kui identiteedi tunnetus ei ole vaba, kui surutakse maha oma erisust.

Suhetevõrgustik ehk kogukond loob justkui personaalse identiteedi igale liikmele (nt noor inimene), aga ka ühise identiteedi (nt noorte kogukond). Endiselt on vaieldav, kuivõrd on kogukondliku ja ühise identiteedi kujundanud kogukonnaliikmed ise või on see neile omistatud sotsiaalselt kõrgemalt positsioonilt (Baldwin ja Teater 2012).

Carmen: Mina olen märganud, et kogukonnatunne tekib ikka pigem positiivsetest emotsioonidest, negatiivsete asjade korral ei kiputa kogukonnas meie-tundele rõhuma, ei võeta vastutust kogukonnana.

Liisa: Eestis on võimalik tugevaid kogukondi üles ehitada küll. Näitena meenub kohe MTÜ Eikellegimaa. Mulle tundub, et Eestis tegelikult on ka väga hästi toimivaid kogukondi, kuid enamasti moodustab kogukonna väike rühm, seetõttu ei ole nad nii nähtavad. Tegelikult võiks neid rohkem märgata ja tunnustada, tuua eeskujuna esile.

Marek-Igor: Sotsiaaltöötaja võiks tuua ühiskonda rohkem mõistmist, tunnetamist, teadvustamist.

Tiia: Inimesed tegelikult ju tahavad kuhugi kuuluda, see vajadus on kõigil. Kogukond on seda vajaduse rahuldamiseks hea võimalus.

Milliseid sotsiaaltöö väärtusi ja oskusi peaks esile tõstma seoses kogukonnatööga?

Carmen: Kogukonnatöös on vaja veenmisoskust.

Marek: Peamine omadus, millest kõik saab alguse, on tolerantsus.

Liisa: Märkamine ja kaasamine on ka olulised. Kindlasti peab kogukonnatööd tegev sotsiaaltöötaja ka tahtma midagi paremaks muuta ja hoolivalt suhtuma.

Carmen: Minu arvates on organiseerimisvõime ja avatud suhtlus tähtsad.

Tiia: On oluline ka humanistlik inimkäsitlus, et väärtustada kõiki kogukonna liikmeid ning austada igaühe arengu- ja elutee erinevust kogukonna sees.

Mirjam: Inimeste erinevusest lähtudes tuleb leida igaühele kogukonnas koht, kus nad saaksid tunda ennast vajalikuna.

Marek-Igor: Sotsiaaltöötaja roll ei tohiks olla liiga domineeriv. Suhtlus võrgustiku sees peaks toimuma otse, mitte sotsiaaltöötaja kaudu. Vahetu kontakt ja vahetu dialoog on märksõnad, mida mina rõhutaksin.

Diana: Sotsiaaltöötaja on ka süsteemi üks väike osa, seega peab ta olema loominguline, et võimul olevatele inimestele müüa maha huvi tegeleda kogukonnaga.

Carmen: Loomingulisem võiks olla ka teenuseid osutades.

Diana: Sotsiaaltöötajaid võiks ka rohkem väärtustada. Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon on küll viimasel ajal aktiviseerunud, aga võiks veel oluliselt rohkem teha.

Kas sotsiaaltöötaja peaks olema kogukonna liider või võiksid liidrid välja kasvada kogukonna seest? Kuidas üldse jõuda Eestis dialoogini?

Carmen: Need on sädeinimesed.

Marek-Igor: Kogukond peaks tundma sotsiaaltöötaja olemasolu, aga sotsiaaltöötaja ei saa võtta liidri rolli. Sellega kaoks ära süsteemi loomulik areng, kus liidrid tekivad. Kahtlen, et see toimiks, kui sotsiaaltöötaja värvika isiksusena kogukonna liidriks tükiks.

Tiia: Mina näen, et sotsiaaltöötaja on kogukonnale partner. Kogukond annab sotsiaaltöötajale nii sisendi kui ka väljundi tööd teha ja areng toimub vastastikkuse suhtluse kaudu. Aga kui rääkida dialoogini jõudmisest, siis ühiskonnakriitilisest seisukohast lähtudes tuleks muutust alustada ühiskonna juhtimisest. Nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse juhtimine tuleks muuta sidusamaks, sellega jõuaksid sidusus ja dialoog ka kogukondadesse.

Liisa: Mina arvan, et kogukonnas võiks olla dialoogi algataja ka sotsiaaltöötaja, sest keegi peab astuma esimese sammu.

Diana: Sotsiaaltöötaja peaks aktiivselt osalema kogukonna ja vabaühenduste ettevõtmistes, pakkudes sellega oma partnerlust.

Tiia: Tegelikult võiks kogukonda kaasata kohaliku omavalitsuse otsustesse juba palju varem kui praegu. Kui otsus tehakse enne kogukonna kaasamist ära, siis on põhjust ka rahulolematu olla. Pigem tuleks olla pidevas dialoogis.


KOMMENTAAR

Liisa Reeder

Sotsiaaltöötaja võiks partneritena kaasata rohkem ka organisatsioone, mis on asutatud, et rahuldada üha suuremat sotsiaaltöövajadust, näiteks MTÜ Jututaja või Abitaja suhtlemiseks, samuti tasuliste teenuste osutajad, mis jällegi on lisavõimalus, näiteks CareMate OÜ. Selliste võimalustega võiks sotsiaaltöötaja kursis olla ja teha rohkem ka koostööd.

Kogukond ei ole ka ilmtingimata piiritletud alaga territooriumil elavate inimeste rühm. See on väga lai mõiste ja ületab igasuguseid piire. Ka sotsiaalmeediagrupp võib olla kogukond. Kogukonnatööd saab seega mõista ja ka korraldada erinevalt, ei saa öelda, et üks võimalus oleks õige ja parem kui teised. Siiski on kogukond tihtipeale kasutamata ressurss, mida sotsiaaltöötaja saab suunata, et jagada paremini infot teenuste ja võimaluste kohta vallas või linnas.

Sotsiaaltöötaja roll kogukonnas võib samuti erineda. See oleneb tema isikuomadusest, motiveeritusest ja sellest, kuidas sujub koostööpartnerite ja kogukonnaliikmete võrgustikutöö. Sotsiaaltöötaja roll muutub pidevalt: ta on eestkõneleja, vahendaja, planeerija ja analüüsija. Sotsiaaltöötaja on ka nagu etnograaf, kes tunneb hästi kohalikke olusid. Sotsiaaltöötaja peaks endalt küsima, millist kogukonda tahab tema enda ümber ja mida tema saaks teha, et selleni jõuda.

Millist kasu näen kogukonnatöös? Sotsiaaltöötajana õppisin, et kogukonda tuleb „ära kasutada” – seda kogukonda, milles elad ja kus piirkonnas töötad –, et kogukond on ühtehoidev, abivalmis ja suur ressurss. Kogukonnas tuleb osata näha võimalust. Võib-olla oleks sotsiaaltöötajana läbipõlemisi vähem, kui abi osataks küsida kogukonnalt?

Mind pani kõige rohkem kaasa mõtlema see, et me kõik saame ise panustada oma kogukonna arengusse ja arendamisse. Me ei pea olema selleks otseselt sotsiaaltöötajad, vaid lihtsalt hoolima oma ümbrusest ja keskkonnast, tahtma parandada ja suurendada üleüldiselt oma kogukonnas elavate inimeste, kaasa arvatud iseenda heaolu.

Sotsiaaltöö ongi kogukonnatöö. See tundub nii elementaarne. Ma teadvustan rohkem, et teiste eripäradega arvestamine ja koostööoskused on vajalikud ning isegi esmatähtsad, et olla professionaalne sotsiaaltöötaja.


Viidatud allikad

Baldwin, M. Teater, B. (2012). Social Work in the Community: Making a Difference. Great Britain: University of Bristol.

Westoby, P., Dowling, G. (2013). Theory and Practice of Dialogical Community Development: International Perspectives. New York: Routledge.


Artikkel ilmus ajakirja erinumbris 30 aastat sotsiaaltöö õpetamist Tallinna Ülikoolis