Eesti inimesed said möödunud aastal vähem viga

Eesti Haigekassa raviarvete põhjal vajas möödunud aastal vigastuste tõttu arstiabi ligi 139 000 Eesti elanikku ehk iga kümnes inimene. Seda on üle 10 protsendi vähem kui varasematel aastatel. Kõige enam langes registreeritud vigastusjuhtude arv 5–14-aastaste laste ning vanemaealiste, 65–84-aastaste vanuserühmas.

Väljaspool kodu saadud vigastuste arv vähenes ligi viiendiku võrra. Piirangute tõttu oli väiksem võimalus viga saada nii koolis, huviringis, tänavatel kui muudes avalikes kohtades. Ka kodus saadi eelmisel aastal veidi vähem viga, ilmselt muutunud elukorralduse tõttu. Siiski tõusis kodus saadud vigastuste osatähtsus kõikidest vigastustest: 2019. a moodustasid koduvigastused 41% kõikidest vigastustest, 2020. a aga 46%.

„Vaid alla-aastaste lastega juhtus sama palju õnnetusi kui varem. Oleme ikka veel olukorras, kus aasta jooksul vajab vigastuste tõttu arstiabi umbes 1000 imikut. Kõige sagedamini on nende puhul vigastuse põhjuseks kukkumine, enamjaolt voodilt, sülest või mujalt maapinnast kõrgemalt,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Liisi Panov.

Kui vaadata viga saamise põhjuseid, siis enim vajatakse ravi kukkumisel saadud vigastuste tõttu. Kuigi ka kukkumiste arv vähenes 2019. aastaga võrreldes 16% võrra, siis ei ole selliste vigastusjuhtude osatähtsus muutunud – kukkumised moodustavad 42% kõikidest vigastuste põhjustest.

Kui üldiselt saadi möödunud aastal vähem viga kui seni, siis järsult kasvas enese vastu vägivalda kasutanud inimeste arv – meeste puhul lausa veerandi võrra. Üldiselt kahjustavad end kõige sagedamini 15–24-aastased noored naised (44 juhtu 1000 inimese kohta), kuid eelmisel aastal kasvas enim enesele tahtlikult viga teinud 35–44-aastaste meeste arv: 2020. a vajas seetõttu arstiabi 222 selles vanuses meest, mis on 50% võrra rohkem kui aasta varem.

Vaata värskeid andmed tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.