Kuidas saada tervise tõmbekeskusteks?
20. oktoobril kohtus Tervise Arengu Instituut (TAI) Rakveres Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste (KOVde) esindajate, mentorite ning maakonna rahvatervise spetsialistiga (pildil), et startida üheskoos teekonnal, mis loob piirkonnale tervikliku ülevaate rahva tervisest ning heaolust. Lääne-Virumaal alustavad rahvatervise võimekuse arendamisega neli valda: Haljala, Vinni, Rakvere ning Viru-Nigula vald.
Uutele liitunutele anti julgustuseks ülevaade 2020.aasta pilootprojekti raportist. Põlva ja Rõuge valla näitel prooviti läbi teenusedisaini põhimõtete kasutamise suurendada omavalitsuse võimekust rahvatervise probleemide ennetamisel. Pilootprojekti raames saadud õppetunnid on heaks teejuhiks nüüd alustanud omavalitsustele.
„Mul on väga hea meel, et Lääne-Virumaalt tuli 4 tublit ja hakkamist täis KOV-i kaasa, keda ootab ees mitmeaastane koostöö. Loodan, et järgmisel aastal saame Lääne-Virust KOV-de arvu suurendada. Olen eriti põnevil, sest näen neid protsesse ka Lääne-Viru elanikuna mitme nurga alt. Me soovime, et rahvatervise teemad saaks KOV-ides olulisteks, mis kajastuks ka nende arengukavades ning poliitilistes otsustes. Näeme võimalust koostöös nendega ka ise õppida ja areneda,“ kiitis esimesi kogemusi TAI paikkonna ja töökohtade valdkonna vanemspetsialist Kaidy Aljama.
Kohtumise järgselt tõid KOV-id välja, et nad näevad endi kasuna vabadus ise otsustada, millistele neile olulistele probleemidele keskenduda. Murekohtade kaardistamisel, analüüsil ning tegevusstrateegia koostamisel on abiks nii mentorid Krista Pegolainen-Saar ja Ülle Laasner, maakonna rahvatervise spetsialist kui ka TAI enda spetsialistid. Vastavalt KOV-i vajadustele pakutakse protsessi käigus erinevaid koolitus- ja arenduspäevi.
Hetkel on KOV-de töö algatamise faasis, kus moodustatakse meeskondi ning hakatakse olemasolevatele teadmistele tuginedes võtma fookusesse tähelepanu vajavaid teemasid. Mitmed KOV-id hakkavad koostama tervise- ja heaoluprofiile, et saada esmalt ette laiem vaade elanike heaolust omavalitsuses. Seejärel on aeg otsustada, kuhu fookus ja ressursid suunata. Suure tõenäosusega jäävad teemad laste-ja noorte vaimse tervise ning toitumise-ja liikumise piiridesse. Kindlasti paneb sekkumine KOV-d kõvasti proovile, aga muutuste juhtimine ei olegi kerge. Küll annab see valimisjärgses olukorras aga hea võimaluse reaalselt näidata, kuidas rahva tervisest ja heaolust hoolitakse ning algatus oma arengukavadesse integreerida.
Lisaks Lääne-Viru neljale KOV-le on sarnase teekonna võtnud ette ka kuus Kagu-Eesti omavalitsust: Antsla, Rõuge, Otepää, Valga, Tõrva, Põlva.
Rahvatervise võimekuse arendamisega ootame liituma KOV-e Ida-Virumaalt, Lääne-Virumaalt, Põlvamaal, Võrumaalt, Valgamaalt, sest nendes maakondades on erinevad tervisenäitajad kehvemad võrreldes teiste maakondadega.
Pilootprojekti raportiga on võimalik üksikasjalikumalt tutvuda siin: https://www.terviseinfo.ee/images/TAI_KOV_loppraport_210514.pdf
Kõiki kõnealuseid tegevusi rahastatakse Norra toetusest 2014-2021 finantseeritud projektist „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“.