HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis aastatel 2011-2020
2020. aastal diagnoositi Eestis 147 uut HIVi juhtu (11,1 juhtu 100 000 inimese kohta). Kokku on alates 1988. aastast Eestis HI-viirus diagnoositud 10 226 inimesel. Vahemikus 2011–2020 on uute juhtude arv aastas langenud 60% võrra.
Naiste osakaal oli 2020. aastal uute juhtude seas 40%. Uutest juhtudest 52% avastati Tallinnas ja 27% Ida-Virumaal. Ligi pooltel juhtudel oli nakkus levinud heteroseksuaalsel teel, 7%-l juhtudest narkootikumide süstimisel ja 5%-l homoseksuaalsel teel. Üle kuue aasta registreeriti kolm emalt-lapsele nakkuse leviku juhtu. Uute juhtude seas oli 12 inimest (8%), kellel HIV oli varem diagnoositud mõnes teises riigis, kuid kes vajasid ravi Eestis. Esmakordselt Eestis tuvastatud HIVi juhte oli seega 135 (10,2 juhtu 100 000 inimese kohta).
2020. aastal tehti kümnendiku võrra vähem HIV-teste kui 2019. aastal. Testimise languse peamiseks põhjuseks oli COVID-19 pandeemia tõttu väljakuulutatud eriolukord, mille ajal oli ligipääs plaanilisele ravile, aga ka anonüümsele testimisele piiratud.
Euroopa Liidus (EL) oli Eesti uute HIVi juhtude arvu poolest 2019. aastal Malta ja Läti järel kolmandal kohal (juhtude arv vastavalt 13,4, 16,2 ja 15,4/100 000). EL keskmine oli sel aastal 4,9 uut HIVi juhtu 100 000 inimese kohta. Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regiooni keskmine näitaja oli 15,6 ja kõrgeim Venemaal, kus 2019. aastal registreeriti 54,9 uut juhtu 100 000 inimese kohta.
Alates 2009. aasta lõpust kogub Terviseamet uute HIVi juhtude andmeid nakkushaiguste infosüsteemi kaudu. Raportis esitatakse lühiülevaade HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast Eestis aastatel 2011–2020. Koostamisel on kasutatud peamiselt Terviseameti ja Tervise Arengu Instituudi andmeid.
