Konfliktivahendus, taastav nõupidamine ja vabatahtlike töö
Sotsiaalkindlustusamet pakub teenust, kus konflikte lahendavad koolitatud vabatahtlikud. Taastaval õigusel põhinev konfliktivahendus on mitmel juhul andnud asjaosalistele võimaluse olukorda positiivselt lahendada.
taastava õiguse ja lepituse teenuse juht
ohvriabi ja ennetusteenuste osakond, sotsiaalkindlustusamet
Taastav õigus, eriti just taastav nõupidamine, on arenenud viimastel dekaadidel jõudsalt. See on tõestanud end väärtusliku alternatiivina probleemsele kriminaalsüsteemile (Vanfraechem ja Zinsstag 2012).
Taastava õiguse praktikad
Kõige levinum taastava õiguse praktika on vahendus (ingl mediation) – Eestis on alates 2007. aastast kasutusel ka sõna lepitus –, kus tuuakse asjaosalised neutraalse vahendaja toel kokku, et rääkida juhtunust ja selle mõjudest ning arutada, kuidas saaks tegu heastada.
Ka taastavale nõupidamisele (ingl conferencing) tuuakse kokku konflikti asjaosalised, kuid lisaks veel ka inimesed, keda juhtunu on mõjutanud ja/või kes saaksid aidata kaasa asjaosaliste taastumisele (Vanfraechem ja Zinsstag 2012). Taastavat nõupidamist kasutatakse tihti just alaealiste puhul.
Paljud leiavad, et taastav õigus on maailmavaateline muutus kriminaalsüsteemis. Traditsiooniliselt tähendab õigusrikkumine seaduse rikkumist, tagajärjeks on sageli vangistus (Griffiths ja Verdun-Jones 1994).
Taastav õigus sõnastab õigusrikkumise isikutevahelise konfliktina, inimeste suhteid püütakse taastada nõnda, et see tugineb andestusel, heastamisel, taasühiskonnastumisel jms printsiipidel (Sharpe 1998). Taastav õigus keskendub õigusrikkumisega kahjustada saanud suhete paranemisele (Zehr ja Mika 1998). Kogu see protsess mõjutab nii kannatanut, teo toimepanijat kui ka kogukonda laiemalt. Varem jäid kannatanud sageli kõrvale, nüüd antakse neile hääl.
Sotsiaalkindlustusameti konfliktivahenduses osalenud kannatanud on rääkinud, et nad ei saanud vastuseid oma küsimustele, mõni neist pöörduski politseisse vaid sooviga vastuseid saada, kuid neid ei tulnud. Taastav õigus aga andis neile selle võimaluse, sest see toetab kannatanu taastumist ja olukorra lahenemist.
Kuigi paljude uuringute kohaselt ei ole taastav õigus kuritegevust kuigivõrd vähendanud (Kangur 2020), mõjutab see siiski ka toimepanijaid, viies nad kokku teise poolega, et nad saaksid võtta vastutuse oma tegude eest. Sharpe’i (1998) sõnul võib see vähendada ka korduvate rikkumiste riski. Shermani ja Strangi (2007) uuring näitab, et 2/3 vanglast vabanenutest sooritab kahe aasta jooksul uue kuriteo, taastavat õigust rakendades väheneb see tõenäosus aga 27%ni (EFRJ 2014).
Taastava õiguse põhimõtted
- Igaühel on oma seisukoht ja sellesse tuleb suhtuda võrdväärselt ja austusega. Kõik asjaosalised peavad tundma, et saavad oma vaateid väljendada ja neid kuulatakse ära.
- Mõtted mõjutavad tundeid. Inimeste mõtted mõjutavad alati nende tundeid ja need omakorda käitumist. Mõtteid ja tundeid on oluline mõista, et aru saada inimeste käitumisest. Avanemine ja oma tunnetest rääkimine võivad viia parema üksteisemõistmise ja siiramate suheteni.
- Empaatiavõime ja teistega arvestamine. Kui me teadvustame oma tegude tagajärgi, aimame neid ette ja püüame vältida võimalikku kahju, säilitame teiste inimestega head suhted. Kahju võivad põhjustada konfliktid ja erimeelsused.
- Suudame anda oma parima, kui meie vajadused on täidetud. Turvatunde ja usalduseni jõuame siis, kui meie vajadused on rahuldatud. Täitmata vajadused võivad panna inimese käituma viisil, mis läheb vastuollu teiste vajadustega. See teeb haiget ja lõhub suhteid. Tuleb leida võimalus kahju korvata ja heastada. Pole vahet, kas tegu on toimepanija või kannatanuga, mõlemal on sarnased vajadused.
- Usalduse ja mõjuvõimu suurendamine – probleemide lahendamise ja otsustamise õigus. Inimesed hindavad seda, kui neilt küsitakse nõu või neid kaasatakse neid puudutava teema otsustusprotsessi. Enamasti ei taluta pealesunnitud otsustust.
(IIRP Europe 2015).
Oluline on, et inimene saaks väljendada oma tundeid, heastada tekkinud kahju ja lahendada konflikti. Maailmas on erisuguseid näidismudeleid, mida on kerge järgida ja mis aitavad vahendajatel protsessi juhtida. Paljudel on kiusatus seda muuta, kuid isegi vale sõnastus võib viia mittesoovitud tulemusteni (Wachtel jt 2010).
Sotsiaalkindlustusameti konfliktivahenduses korraldame konflikti või õigusrikkumise asjaosalistega eelkohtumisi, kus küsitakse tutvustatud põhimõtetest lähtudes juhtunu, mõtete-tunnete, mõjude ja vajaduste kohta. Alles siis, kui asjaosalised on valmis ning ka vahendajad peavad seda võimalikuks, toimub sama ülesehitusega ühiskohtumine. Selle käigus sünnib enamasti kokkulepe, et sellised olukorrad ei kordu või kuidas tehtut heastada.
Taastavat õigust saab rakendada, kui teo toimepanija tunnistab oma tegu ning kõik osalised on vabatahtlikult valmis protsessist osa võtma. Levinud väärarusaam, et protsessi käigus peaksid asjaosalised justkui ära leppima, tuleneb ilmselt protsessi kohta kasutatavast sõnast „lepitus”. Tegelikult ei ole see kindlasti eesmärk, oluline on lasta osalistel juhtunust rääkida, sedasi saavad nad sageli vastused oma küsimustele, ilma selleta on raske edasi liikuda.
Kuidas konflikti osalisi kokku tuua?
Konfliktid on elu osa. Väiksemaid konflikte tekib nii kodus, tööl kui ka sõprade-tuttavatega. Kui palju me aga arutame teise poolega, mis juhtus, milliseid mõtteid ja tundeid see meis tekitas ning millised on meie vajadused? See, kui peidame pea liiva alla ja väldime olukorda või inimesi, ei aita meid edasi.
2020. aastast alustas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond (SKA OET) taastava õiguse vabatahtlike koolitamist. Vabatahtlik konfliktivahendaja on neutraalne abistaja, kes aitab asjaosalistel osaleda protsessis turvaliselt. Konfliktivahendus on üks võimalik taastava õiguse rakendusviis.
Varem on kaasatud välisekspertidest koolitajaid, kuid kuna eri riikides on kasutusel erisugused mudelid, tekib olukordi, kus me ei tea täpselt, kes kuidas ja mida teeb. Nii otsustaski SKA OET 2019. aastal, et õpetatakse välja praktikud, kes on valmis kandma ka koolitaja rolli.
Koolituste aluseks valiti taastava õiguse rakendamismudel, mida dr Belinda Hopkins on koos oma kolleegidega kasutanud Suurbritannias 1990. aastate algusest. Eestis on nüüdseks ette valmistatud 10 koolitajat, kes jagavad selle mudeli alusel teadmisi taastava õiguse vabatahtlikele.
2020. aasta jaanuaris alustas esimene lend vabatahtlikke oma põnevat teekonda. Kokku tuli kaks gruppi särasilmseid inimesi, et ühiskonnale midagi tagasi anda ja panustada turvalisse kogukonda. Koolitust segas COVID-19, viimased õppepäevad lükkusid edasi mitu kuud. Kuid inimeste soov ja valmisolek oli nii suur, et oma praktiliste harjutustega koliti ümber veebi. Ja juba suve alguses said esimesed vabatahtlikud kogutud teadmisi ja kogemusi ellu viia. Sügisel alustasid kolm järgmist koolitusgruppi. Soovime, et vabatahtlike vahendusteenust saaks kõigis Eesti paikades pakkuda hästi ruttu.
Joonmeedia
Millised lood on jõudnud konfliktivahendusse?
Senised konfliktid ja õigusrikkumised, mille puhul on rakendatud nii vahendust kui ka taastavat nõupidamist, on enamasti seotud alaealistega. Alla 14aastased lapsed ja noored, kellele ei kohaldata veel kriminaalvastutust, saavad konfliktivahenduse protsessis teadmise ja kogemuse, et igal teol on tagajärg. Alati ei pea see olema karistus.
Noor räägib oma loo, jagab oma mõtteid ja tundeid, mida olukord talle tekitas ja millised on ta vajadused. Enamasti on keerulisem kuulata teist osalist – milliseid mõtteid ja tundeid see lugu temas tekitas. Näiteks võib tuua kaks olukorda, kus püüti tehtud kahju parandada konfliktivahenduse abil.
13aastane lõi eakaaslast rulapargis ning noorsoopolitseinik suunas mõlemad noored konfliktivahendusse. Eelkohtumiste käigus selgus, et juhtunut nägid pealt ka teised noored, nii kaasati ka pealtnägijad koos oma vanematega. Ühiskohtumisel said lapsevanemad kuulda oma laste rollist selles õigusrikkumises ning lapsed panid kirja omavahelised kokkulepped, kuidas tehtut heastada ning ennetada seda, et asi edaspidi ei korduks.
Ühes koolis leidis aset 27 osalejaga taastav nõupidamine, kus selgus, et noored olid ühe õpilase sünnipäeva tähistamisega klassi väljasõidul läinud liiale. Klassijuhatajal kadus usaldus ning valmisolek klassiga ühistegevusi ette võtta. Nõupidamisel said kõik väljendada oma mõtteid ja tundeid ning seda, mida nad vajavad, et usaldus taastada.
2019. aasta suvest on koostöös Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ja Põhja Ringkonnaprokuratuuriga konfliktivahendust rakendatud paralleelselt kriminaalmenetlusega. Nüüd on kogemusi rohkem kui aasta jagu. Protsessis osalenud noored ja lapsevanemad on tagasisides prokurörile väljendanud heameelt, et nad said segamatult jagada oma lugu ning tundsid, et keegi huvitub nende mõtetest-tunnetest ning vajadustest.
Alaealiste puhul on võimalik konfliktivahendust rakendada eri etappides – mida varem seda teha saame, seda tõhusam on tulemus. Pealtnäha lihtne meetod, kuid selle mõju on võimsam kui esmapilgul näib!
Koostöös piirkonnapolitseinikega on konfliktivahendusse jõudnud ka konfliktid naabrite vahel. Need lood on väga õpetlikud. Aastaid või ka põlvest-põlve kestnud konfliktid on keerulised, tihti inimesed ei mäletagi, millal, kellest ja miks asi algas, rääkimata oma mõtetest ja tunnetest. On ette tulnud, et inimesed ei tahagi olukorda muuta, vaid pigem jätkata nõnda, nagu on aastaid olnud.
Konfliktid kogukonnas
Taastavas õiguses on oluliseks märksõnaks kogukond. Konfliktid ja rikkumised leiavad aset kogukondades ning puudutavad selle liikmeid. Inimeste heaolu ja turvatunde taastamiseks on oluline tuua asjaosalised kokku nii, et nad saaksid rahulikult juhtunust rääkida ja sõlmida omavahel kokkuleppeid. Vastasel korral võib kogunemine lõppeda järjekordse konfliktiga. Väikeses kohas võivad nt riskikäitumisega noored saada oma käitumisega sildi otsaette, kuid keegi ei ole õpetanud neile teistsugust käitumist ega andnud võimalust oma tegu heastada.
Näiteks oli väikeses kogukonnas juhtum, kus üks noor ähvardas last aastaid. Asi lõppes kriminaalmenetluse algatamisega, pärast mitmekuuliseks veninud protsessi toimus konfliktivahendus. Kannatanu vanemad olid pärast kohtumist rahul, et nad said vastused oma küsimustele ega pea enam tundma hirmu oma lapse turvalisuse pärast.
2020. aasta jaanuarist kuni septembrini suunati konfliktivahendustesse/taastavasse nõupidamisse 64 alaealistega seotud juhtumit ja 7 konfliktolukorda naabrite vahel.
Konfliktivahendaja roll
Konfliktivahendaja on neutraalne isik, kes toetab protsessis osalejaid oma küsimustega. Ta peab tagama turvalisuse, hinnanguvaba õhkkonna ja toetuse. Sotsiaalkindlustusameti konfliktivahendusi ja taastavaid nõupidamisi juhivad kaks vabatahtlikku vahendajat – nii on turvalisem ja nad saavad ka üksteist toetada. Konfliktivahendaja jaoks on ehk kõige keerulisem unustada varem õpitu ja mõista, et protsess on osalejatele, vahendaja esitab vaid stsenaariumis ette nähtud küsimusi.
Joonmeedia
Taastava õiguse vabatahtlike mõtted koolitusest ja vahendusest
„Sageli konflikti osalised ei teagi, mida nende käitumine teistele põhjustab. Mõnikord tundub see neile lausa uskumatu.”
„Minus on taastav õigus ja konfliktivahendus tekitanud vaimustust, imestust ja põnevust. Vaimustust sellest, et inimeste valu ja vaeva saab nii palju vähemaks võtta. Imestust selle üle, kui lihtsalt ja loomulikult seda teha saab. Ning põnevust, sest nii palju on veel avastada, proovida ja kogeda.”
„Taastav õigus on täna minu „vereringes”. Hinnanguvabadus, teiste kuulamise oskus, mõtete-tunnete märkamine ja vajaduste küsimine on saanud osaks sellest, kes ma olen. Taastava õiguse koolitustel õpitu justkui täiendas minu seniseid teadmisi ja oskuseid.”
„Mina isiklikult võitsin kõige rohkem. Ma õppisin ja arenesin kogu selle koolituse käigus tohutult palju. Näiteks õppisin ma päriselt kuulama inimesi, sain võidu enese sees olnud esinemise hirmust ja õppisin usaldama oma kolleege, kes minuga protsessis osalevad.”
Erakogu
Konfliktivahenduse teenuse saamiseks saab inimene pöörduda SKAsse ise, aga sinna võib suunata teda ka mõni asutus, nt politsei, kool või kohalik omavalitsus. Teenus on selle kasutajale tasuta.
SKA jätkab vabatahtlike koolitamisega ka edaspidi. Kui tunned, et sooviksid panustada taastava õiguse vabatahtlikuna, oled oodatud osalema koolitusel, et anda oma panus ühiskonna turvalisuse suurendamiseks.
Kirjuta: taastavoigus@sotsiaalkindlustusamet.ee ja vaata lisainfot: www.palunabi.ee/taastavoigus
Lühivideod: üleskutse märkajale ja suunajale, üleskutse vabatahtlikule, TÕ I lennu vabatahtlike kogemused
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 4/2020
Viidatud allikad
EFRJ video „8th International Conference of the EFRJ in Belfast” (2014). www.youtube.com/watch?v=87hNKN5_sQg. (06.11.2020).
Griffiths, C. T., Verdun-Jones., S. N. (1994). Canadian Criminal Justice. Toronto: Harcourt Brace.
IIRP Europe (2015). Koolitusmaterjalid.
Kangur, J. (2020). Taastava õiguse vabatahtlike baaskoolitus. Tallinn.
Sharpe, S. (1998). Restorative Justice: A Vision for Healing and Change. Edmonton:
Mediation and Restorative Justice Centre.
Wachtel, T., O’Connell, T., Wachtel, B. (2010). Restorative Justice Conferencing. The Piper’s Press.
Zehr, H., Mika., H. (1998). Fundamental concepts of restorative justice. Contemporary Justice Review 1(1): 47–56.
Zinsstag, E., Vanfraechem, I. (2012). Conferencing and Restorative Justice. International Practices and Perspectives. Oxford University Press.