Kujundame tuge vajavale lapsele ja perele algusest peale toetatud teekonna

---

Erivajadusega lastel ja nende peredel on abi saada tihti keeruline ning see on aeganõudev, mistõttu jääb osa lapsi õigeaegselt abita[1]. Abi saamine eeldab vanematelt suurt panust ning abivajaduse hindamiseks ja tõestamiseks tuleb andmeid ja dokumente esitada eri asutustele korduvalt. Keeruka ja aeganõudva protsessi tõttu võib aga lapse ja tema pere vajadus tugiteenuste järele suureneda. Nende probleemide lahendamiseks tegutsetakse valitsuse tasandil.

Kevadel 2021 toetas valitsus erivajadusega laste tugisüsteemi uuendamise ettepanekuid, mis olid märgitud koalitsioonileppes. Sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös käivitati erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi. Reformi esimene eesmärk on lihtsustada ja kiirendada abi kättesaadavust. Teine suur valdkond, millega reform tegeleb, on lastega töötavate spetsialistide puudusele leevenduste otsimine.

Keeruka ja aeganõudva abi otsimise protsessi tõttu võib lapse ja tema pere vajadus tugiteenuste järele suureneda.

Septembris 2023 kinnitasid sotsiaalkaitseminister ning haridus- ja teadusminister tegevuskava, mille toel jõuti aprillis 2024 lastele sotsiaal-, tervise- ja haridusvaldkonnas integreeritud vajaduspõhise toe pakkumise ning hindamiste konsolideerimise kavani. Äsja kinnitatud ettepanekud[2] jaotuvad nelja tegevussuuna alla:

• valdkondadeülest koostööd toetava andmevahetuse loomine;
• koordineeritud võrgustikutöö ja juhtumikorraldus;
• dubleerimise kaotamine ja spetsialistide võimaluste tõhusam kasutamine;
• toe ja teenuste kättesaadavuse parendamine.

Tutvustan nende ettepanekute sisu lähemalt.

Valdkondadeülest koostööd toetav andmevahetus

Välja töötatakse valdkondadeülest andmevahetust toetavad IT-lahendused, mis võimaldavad tuge vajavat last abistavatel spetsialistidel oma ülesannetest lähtudes kasutada olemasolevat infot (sh hindamiste tulemusi) lapse kohta, et pakkuda lapsele ja perele vajaduspõhist järjepidevat tuge ning ennetada probleemide süvenemist. Haridusvaldkonnas lõimitakse hariduse tugiteenused ning õppenõustamine sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenustega, sh loodavate andmevahetuslahenduste kaudu. Näiteks

• arendatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) ja hariduse infosüsteemi (EHIS) andmevahetust toetavaid IT-lahendusi, mis vähendavad perede koormust andmete ja dokumentide esitamisel;
• luuakse õiguslikud alused ning IT-lahendused alushariduses lapsele antud koolivälise nõustamismeeskonna soovituste ja lapse koolivalmiduskaardi kandmiseks EHIS-esse;
• luuakse IT-lahendused haridusasutuste ja Rajaleidja spetsialistide vahel juhtumiandmete mõlemasuunaliseks vahetamiseks.

Sujuv ja süsteemne andmevahetus loob olukorra, et iga last ja tema peret toetama hakkav spetsialist ei pea uuesti „avastama“ midagi, mis on lapse seisundi, vajaduste või osutatavate teenuste kohta teistel spetsialistidel juba teada.

Lastekaitseseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu (vt lähemalt Maarja Kärsoni ja Elmet Puhmi artiklist) loob selge õigusliku korra, mis piiratud ulatuses võimaldab töödelda ka lapse ja tema lähedaste terviseandmeid. Samas eelnõus nimetatakse need spetsialistid, kellelt oodatakse erilist hoolsuskohustust lapse abivajaduse märkamisel, sellest teavitamisel ja andmete edastamisel. Nende spetsialistide hulka kuuluvad ka tervishoiutöötajad. Mitme asutuse koostöös on kavas terviseseisundist tuleneva püsiva toevajadusega lastele ning peredele luua sündmusteenus[3], mis võimaldab lapsele ja perele terviklikku tuge pakkuda hetkest, kui lapse terviseseisund tuvastatakse, ilma et vanem peaks endale ise selgeks tegema, kuhu toe saamiseks pöörduda.

Juba sel aastal katsetatakse lapsevanemate automaatset teavitamist lapse regulaarsete tervisekontrollide kohta Terviseportaali kaudu. Teavitussüsteem lähtub lapse tervise jälgimise juhendist.

Koordineeritud võrgustikutöö ja juhtumikorraldus

Väga tähtis erivajadusega lastele toe pakkumisel on kohaliku omavalitsuse (KOV) tasandil sotsiaal- ja haridusvaldkonnaülene juhtumipõhine koostöö (loe Saaremaa kogemusest), aga ka sihtrühmale vajaduspõhiste teenuste jm meetmete kavandamine KOV-i valdkondade üleselt. Seda toetab KOV-ides välja töötatud lõimitud tugiteenuste mudelite ja kogemuste tutvustamine.

Lähiaastatel on kavas rakendada lapse- ja perekeskset juhtumikorraldust, luues lapse abivajaduse hindamist võimaldavad, lastekaitse juhtumikorraldust ja menetlust toetavad IT-lahendused. Samuti arendatakse lastekaitse juhtumikorraldusliku töö mudelit, mis on lapse abivajaduse hindamise ning vajaduspõhise toe pakkumise alus. Mudeli rakendamist toetavat tegevust alustatakse 2025. aastal.

Lähiaastatel on kavas rakendada lapse- ja perekeskset juhtumikorraldust.

Tervisevaldkond keskendub lapse tervise jälgimise juhendi paremale rakendamisele. Selleks arendatakse perearsti ja kooliõe kvaliteedisüsteemi, ajakohastatakse koolitervishoiuteenuse sisu ning kooliõdede tööd toetavaid digilahendusi. Lapse tervise jälgimise juhendi rakendumisel pööratakse eraldi tähelepanu 3–7-aastastele lastele. Lapse erilise toe vajadust tuleb õigel ajal märgata ja sellele peab järgnema ka vajadustest lähtuv eesmärgistatud sekkumine, mis võimalusel ennetab puude välja kujunemist või terviseprobleemide süvenemist. Samuti täpsustatakse laste vaimse tervise hindamisel ja toetamisel osaliste (kooliõed, hariduse tugispetsialistid, õpetajad) rolle ning vastutust. See on toimiva võrgustikutöö eeldus, aga vähendab ka tegevuse dubleerimist ja tõenäosust, et laps jääb abita.

Spetsialistide tõhusam kasutamine

Hindamissüsteemi korrastamiseks ja dubleerimise vähendamiseks luuakse valdkondadeülene lapse arengu, heaolu ja riskikäitumise jälgimisele suunatud erialapõhiste hindamisvahendite ning kontrollküsimustike digikogu, mis seotakse sotsiaal-, tervise- ja haridusvaldkonna spetsialistide digitöövahendite ning -keskkondadega.

Üks eesmärk on ühtlustada lastega seotud hindamisvahendite kasutamist ja soodustada nende valdkondadeülest kasutamist. Selleks toetatakse hindamisvahendite kohandamist, valideerimist, kättesaadavaks tegemist, kasutamiskoolitusi. Eri valdkondade spetsialistide hindamisvahendid seostatakse sisuliselt lapse heaolu kolmnurgaga, et võimaldada lapse kohta olemasoleva info sihipärast ja seostatud kasutamist tema abivajaduse hindamisel. Kui lapse ja tema perega tegeleb lastekaitsetöötaja ning laps vajab tuge mitmes valdkonnas, kajastuvad tema vajadused ühes juhtumiplaanis.

Toe ja teenuste kättesaadavuse parendamine

Lapsele, kes vajab tuge hariduse omandamisel, soovitakse tagada ühtsetel alustel vajaduspõhine tugi alus- ja üldhariduses, sh ajakohastades tugispetsialistide tegevuse kirjeldust ja teenuse korda. Täpsustatakse hariduse tugispetsialistide rolli, sh lasteaias ja lastehoius, ning koostatakse juhend tugispetsialistide teenuse tagamise võimaluste kohta. Juba käesoleval aastal on kavas koostada koolidele tugispetsialistide teenuse tagamise võimaluste juhend. Alates 2025. aastast on alushariduse seaduse eelnõu alusel (loe lähemalt Maila Rajametsa artiklist) plaanis tagada lastehoius tugispetsialistide teenuse kättesaadavus ja korrakindel logopeedi või eripedagoogi hindamine kõigile lastele. Oluline on pakkuda abi vastavalt lapse vajadusele – alates 2025. aastast ei ole toe saamise eeldus üksnes meditsiiniline diagnoos või puude raskusaste. Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kõrval saab abi edaspidi ka siis, kui lapse terviseseisundit hinnanud arst on pidanud tugimeetmeid vajalikuks. See muudatus võimaldab lapse abivajaduse kiiresti kindlaks teha ning tagada õigeaegse ja tervikliku abi. Muudatus tähendab põhimõttelist vaatenurga muutust ja on kookõlas erivajadusega laste tugisüsteemi reformi eesmärgiga siduda teenuste saamine ning toe osutamine lapsel hinnatud abivajaduse, mitte puude raskusastmega.

Hindamissüsteemi korrastamiseks ja dubleerimise vähendamiseks luuakse valdkondadeülene hindamisvahendite ning kontrollküsimustike digikogu.

Järgmisel aastal on kavas ühtlustada ka Rajaleidja töö kvaliteeti ja korrastada Rajaleidja võrgustiku piirkondlik ressursijaotus, tööprotsess ja spetsialisti tööosad, et vähendada halduskoormust. Selle arvelt saab suunata spetsialistide tööaja maksimaalselt ennetust toetavale klienditööle ja nõustamisele, sh haridusasutuses kohapeal, ning lapsevanemate nõustamisele nii individuaalselt kui grupis.

Tervisevaldkonnas on siht pidevalt toetada laste sihtrühmapõhiste ravijuhendite ja -teekondade ning patsiendijuhendi teemaalgatuste koostamist eesmärgistatud ja standarditud ravi ning taastusabi osutamiseks. Samuti arendatakse esmatasandi tervishoiuvõrgustikke, sh võimaldades tõmbekeskuste perearsti- või tervisekeskustes laiema ringi erialaspetsialistide teenuse osutamist, lähtudes laste vajadustest.

Teenuseid aitab muuta kättesaadavamaks ka senise rehabilitatsiooniteenuste süsteemi ümberkorraldamine (vt Tammiste 2023) ning terviseseisundist tuleneva abivajadusega lastele rehabiliteerivate teenuste osutamine eelkõige tervishoiu- või teiste sekkumistena. Rehabilitatsiooniteenuseid osutavate spetsialistide tegevus peab olema tulevikus suunatud lastele teenuse osutamiseks õigel ajal ja vajaduspõhiselt ning seal, kus vaja. Jääb võimalus osutada kompleksset meeskonnateenust.

Tähtsamate teenuste sihtrühmade, sisu ja teenuseid osutatavate spetsialistide töö ning lapse vajaduste hindamise korrastamine aitab leevendada lastega töötavate spetsialistide puudust.

Koostame 2024. aastal ülevaate Eesti ja välisriikide rehabilitatsioonisekkumistest ning sekkumiste katsetamise ja kasutuselevõtu tegevuskava vastavalt Eesti vajadustele. Laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks arendatakse väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi, mille kohta valmis uuringu aruanne (Tartu ülikooli RAKE 2023).

Tähtsamate teenuste sihtrühmade, sisu ja teenuseid osutatavate spetsialistide töö ning lapse vajaduste hindamise korrastamine aitab leevendada lastega töötavate spetsialistide puudust, mis on samuti üks erivajadusega laste tugisüsteemi reformi eesmärk.

Tegevususkavas nimetatud tegevused loovad laste ja perede heaks ning koos nendega tehtava ühiste põhimõtete alusel toimuva töö eeldused. IT-lahendused, juhendid jm hakkab laste ja perede jaoks kvalitatiivseid muutusi loovate lahendustena tööle siis, kui „aina rohkem asjaosalisi hakkavad ennast nägema ühise meeskonnana“ (Juurik jt 2019). Ladus andmevahetus loob eeldused lapse kohta terviklikuma pildi tekkimiseks ja dubleeriva tegevuse, sh hindamiste vähendamiseks, kuid ei asenda spetsialistide koostööd. Vastupidi – see võib paremini tuua esile juhtumid, kus on vaja spetsialistide suuremat koostööd ja ühiseid otsuseid lapse huvidest lähtuvalt, õigesti sihitud lisatuge. Vahel tuleb jätta ka midagi tegemata, kui sel pole parasjagu seost lapse vajadustega.

Kava põhimõtted

Kolme ministri kinnitatud ja mitme organisatsiooni esindajate osalusel valminud tegevuskava aruteludel toodi välja põhimõtteid, mis väärivad tegevuskava osana rõhutamist. Toome välja mõned, mida võtta aluseks laste ja peredega töötamisel.

Lapse- ja perekesksus

• Kogu suhtluses ja toe pakkumisel kaasatakse laps ning tema pere. Arvestatakse ka pere teiste laste vajadustega. Lapsevanem saab last toetada, kui on saanud ise tuge.
• Pakutav abi peab lähtuma lapse arengupotentsiaalist ja pere terviklikest vajadustest ning võimalusel olema suures ulatuses kättesaadav lapse igapäevases keskkonnas.
• Pakutav abi peab lähtuma lapse tegelikust abivajadusest konkreetsel ajahetkel, võttes arvesse, et lapse abivajadus võib aja jooksul muutuda, ning lapse terviseseisunud, millest abivajadus tuleneb, võib olla püsiv, lühiajaline või perioodiline.

Ennetus ja õigeaegsus

• Lapse abivajaduse märkaja astub lapse abistamiseks ja toetamiseks esimese sammu tema huvidest lähtudes, kaasates seejärel juhtumi korraldamisse teisi olulisi osalisi. Üks spetsialist hakkab abistamist koordineerima.
• Lapse toe vajaduse välja selgitamiseks peab saama tugineda lapse ja tema pere kohta olemas olevatele teisestele andmetele ning pakkuda võimaluse korral tuge proaktiivselt, et ennetada probleemide süvenemist.

Vajadus- ja tõenduspõhisus

• Abi, mida lapsele ja perele pakutakse, peab olema eesmärgistatud, tõenduspõhine või põhinema parimal teadmisel ja olema tulemuslik.
• Erivajadusega lastele teenuste osutamisel ja vajaduste hindamisel lähtutakse astmelise ülesehituse (joonis 2) ja proportsionaalsuse põhimõttest. Igasuguse tegevuse korral eelistatakse ohutut ja piisavalt tõendatud teenust või hindamisviisi, mida saab rakendada selleks piisava kvalifikatsiooniga spetsialist. Kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialisti teenust või hindamist kasutatakse ainult juhul, kui eelmisel tasemel pakutav ei ole küllaldane või ebaõnnestub. Hoidutakse liigsest spetsialiseeritud abist, eelistades alati lihtsamat lahendust.
• Igal hindamisel on selge väljund, mis on lapsele ja tema perele pakutava toe või teenuste alus.

Tegevuskava elluviimine ja seiramine

Lastele sotsiaal-, tervise- ja haridusvaldkonna integreeritud vajaduspõhise toe ning hindamiste konsolideerimise kavas nimetatud tegevusi viivad ühiselt ellu sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium ning nende haldusala asutused, kaasates koostööpartnereid. Ministrid kinnitasid ettepaneku teha kava elluviimise seiramine ülesandeks valdkonnaülesele ennetusnõukogule.

---

[1] Probleemid, mida tegevuskava toel lahendatakse, on kirjeldatud erivajadusega laste tugisüsteemi reformi alusanalüüsides (Sotsiaalministeerium 2021).

[2] Ettepanekute koostamisse kaasati paljud töös lastega kokku puutuvad esindus- ja erialaorganisatsioonid, nt Eesti puuetega inimeste koda, Eesti õdede liidu kooliõenduse seltsing, Eesti logopeedide ühing, Eesti lastearstide selts.

[3] Eelanalüüsi selle teenuse kohta tegi Trinindad Wiseman 2023. aastal.

Viidatud allikad

Juurik, A., Labi, N., Rooso, G., Liba, P. (2019). Integreeritud teenused – kellele ja milleks? Sotsiaaltöö, 3, 81–84.

Sotsiaalministeerium. (2021). Analüüs ja ettepanekud erivajadusega laste tugisüsteemi korrastamise kohta.

Tammiste, B. (2023). Rehabilitatsiooniteenused peaksid olema vajaduse järgi kättesaadavad ja rohkem seotud tervisevaldkonnaga. Sotsiaaltöö, 4, 19–23.

Tartu Ülikooli RAKE. (2023). Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs ja soovituse Eestile.

Trinindad Wiseman. (2023). Muutumatu seisundi diagnoosi alusel lapse abivajaduse määramise ja tugiteenuste proaktiivse pakkumise analüüs.