RFK rakendamine

RFK tutvustus ja kasutamine

Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon (ingl k ICF, International Classification of Functioning, Disability and Health) on Maailma Terviseorganisatsiooni 21. mail 2001 vastu võetud klassifikatsioon tervise ja tervisega seotud seisundite kirjeldamiseks.

RFK alusel saab dokumenteerida inimese funktsioneerimisega ehk igapäevase toimetulekuga seotud infot. Klassifikatsioon koosneb kahest jaost (funktsioneerimisvõime ja taustategurid) ning neljast osast (struktuurid, funktsioonid, tegutsemine ja osalus ning keskkonnategurid). Jaod koosnevad peatükkidest, peatükid kategooriatest ehk koodidest. Peatükid ja kategooriad (koodid) sisaldavad täpseid definitsioone. RFK kood koosneb jagu märkivast tähest (b, s, d ja e), ja sellele järgnevast numbrilisest koodist, mis algab peatüki numbriga (üks number), sellele järgneb teine tasand (kaks numbrit), seejärel kolmas ja neljas tasand (üks lisanumber mõlema kohta).

Funktsioneerimisvõimet kirjeldatakse RFK koodide ja RFK määrajate kombinatsiooni abil ehk et RFK koodid on täielikud vaid määraja olemasolu korral. Määrajad tähistavad tervisehäire ulatust või kõnealuse probleemi tõsidust ja neid kodeeritakse ühe, kahe või enama numbriga, mis liituvad põhikoodile pärast eralduspunkti (nt b2102.1, b21022.1). Määrajate tähenduse ja kasutamise kohta on täpsemalt kirjas RFK praktilises käsiraamatus.

RFK-d sobib rakendada laia spektriga rakendusaladel, näiteks sotsiaalkindlustuses, tervishoiukorralduse hindamisel, aga ka kohalikes, riiklikes ning rahvusvahelistes rahvastiku-uuringutes, nii näiteks leiab RFK kasutust:

• statistikas andmete kogumisel ja analüüsimisel;
• teadusuuringutes haiguste tagajärgede, elukvaliteedi või keskkonnategurite hindamiseks;
• praktilises meditsiinis vajaduste, kutsesobivuse, ravi- ja taastusravi tulemuste hindamisel ning spetsiifilistele tervisehäiretele sobivaima ravi leidmisel;
• sotsiaalpoliitikas sotsiaalhoolduse kavandamisel;
• poliitika kavandamisel ning elluviimisel;
• hariduses õppekavade koostamisel teadlikkuse ning ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks.

2023. aastal kehtestati RFK Eestis riikliku klassifikatsioonina, et tagada kogutavate andmete sisuline ja terviklik vahetus eri süsteemide vahel. RFK omanik Eestis on Tervise Arengu Instituut, kelle ülesanne on tagada klassifikatsiooni ajakohasus ja terminoloogiline koosvõime, korraldada RFK  täienduskoolitusi ja arendada välja RFK mentorlussüsteem.

RFK põhimõisted

Funktsioneerimisvõime – inimese võime talitleda ja tegutseda, mille hindamisel võetakse arvesse organismi funktsioone ja struktuure ning inimese tegutsemist ja osalust, samuti inimese terviseseisundit ja taustategureid (personaalseid ja keskkonnategureid) ning nende vastastikust mõju.

Terviseseisund – ajas vaadeldav ja kirjeldatav tervise olek, mille kodeerimiseks kasutatakse Rahvusvahelist Haiguste Klassifikatsiooni (RHK-10).

Organismi funktsioonid – elundsüsteemide füsioloogilised talitused, kaasa arvatud psüühilised funktsioonid.

Organismi struktuurid – keha anatoomilised osad, elundid, jäsemed või nende osad.

Kahjustused – probleemid keha funktsioonides või struktuurides, nagu kõrvalekalle või puudumine.

Tegutsemine – ülesande täitmine või tegevuse sooritamine inimese poolt.

Osalus – inimese kaasatus elulisse situatsiooni.

Tegutsemispiirang – takistus, millega inimene tegevuste sooritamisel või igapäevaelus kokku puutub.

Osaluspiirang – takistus, millega inimene elulistes olukordades kokku puutub. 

Keskkonnategurid – moodustavad füüsilise, sotsiaalse ja suhtumusliku keskkonna, milles inimene elab ja mis võib inimese funktsioneerimisvõimet takistada või soodustada.

Personaalsed tegurid –  vanus, sugu, sotsiaalne seisund, elukogemused jm, mida RFK-s pole klassifitseeritud, aga mida klassifikatsiooni kasutajad võivad vajaduse korral lisada.

Meditsiinivaldkonna termineid ja nende definitsioone saab vaadata ka Tervisesõnastikust.

RFK täienduskoolitused

Tervise Arengu Instituut korraldab RFK täienduskoolitusi taastusravi- ja rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistidele.

Koolituse eesmärk on täiendada spetsialistide oskusi RFK igapäevaseks kasutamiseks rehabilitatsiooniprotsessi planeerimisel, sekkumiste elluviimisel ja tulemuste hindamisel.

Koolituse maht on 78 akadeemilist tundi, kus on ühendatud teoreetiline ja praktiline õpe.

Koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:

• Funktsioneerimisvõime biopsühhosotsiaalne käsitlus
• RFK ülesehitus ja RFK põhimõisted
• Inimese funktsioneerimisvõime hindamine ja dokumenteerimine RFK alusel
• Eesmärkide ja alaeesmärkide seadmine ning RFK põhise tegevuskava koostamine

Koolituse õppekava

RFK mentorlus

Tervise Arengu Instituut on arendamas RFK mentorlussüsteemi, mis on mõeldud RFK-d igapäevatöös kasutavate rehabilitatsiooni- ja taastusravi meeskondade abistamiseks. Mentorlusega juurutatakse RFK ühtset mõistmist ja head tava ning tagatakse teenuste parem kvaliteet ja valdkonna jätkusuutlik areng.

RFK materjalid ja publikatsioonid

RFK praktiline käsiraamat (pdf, 2.66 MB)

RFK algaja käsiraamat (pdf, 882.85 KB)

RFK eestikeelne tõlge (pdf, 1.1 MB)

RFK ametlik koduleht (inglise keeles)

RFK ametlik brauser (inglise keeles)

RFK e-õppe keskkond (inglise keeles)

RFK lühivormid (inglise keeles)

Karin Hanga „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon“

Gerli Aavik Märtmaa „Kuidas liigume edasi RFK metoodikaga?“

Kairit Viidalepp „Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni valdkondade ülene rakendamine“

RFK sisuküsimuste, koolituste ja mentorluse asjus võtke palun ühendust aadressil rfk@tai.ee.

RFK lõppversiooni avaldamine on praegu töös. Publitseeritud lõppversiooni haldamisega hakkab tegelema TEHIKu andmekorraldus. Failidega seotud küsimused edastada aadressil andmekorraldus@tehik.ee