Hoolekandeasutuste toimepidevuse analüüs

---

Eestis on viimastel aastatel olnud mitu raskete tagajärgedega loodusnähtust, nt lumetorm Birgit Saaremaal ja Lõuna-Eesti tormituuled, mis jätsid inimesed pikemaks ajaks elektrita ning otseselt mõjutasid elektrist sõltuvaid teenuseid. Aastal 2021 oli Aa külas Männiku pansionaadis hukkunutega põleng, mille kustutamist raskendasid keerulised ilmaolud ja hoone halb ligipääsetavus. Hoolekandeasutused ei ole jäänud puutumata ka koroonapandeemiast.

Selleks, et ühiskond tuleks toime igasuguste kriisiolukordadega, on oluline tegeleda toimepidevuse parandamisega pidevalt ja sihipäraselt. Sellesse peavad panustama nii riigiasutused ja kohalikud omavalitsused kui ka ettevõtted, organisatsioonid, kogukonnad ning kõik inimesed. See tähendab valmisolekut, tegutsemist ja koostööd.

Analüüsi eesmärk ja metoodika

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) külastas 2023. aasta märtsist augustini 314 hoolekandeasutust, kus osutati ööpäevaringset erihoolekande-, väljaspool kodu osutatavat üldhooldus-, asendushooldus-, turvakodu- või kinnise lasteasutuse teenust.

SKA eesmärk oli saada ülevaade asutuste toimepidevusest ja valmisolekust võimalikeks kriisiolukordadeks.

Kui päästeamet või terviseamet teevad erineva sisuga kontrollkäike ja annavad asutustele nende toimimise kohta asjakohaseid hinnanguid, siis SKA külastuste eesmärk oli saada ülevaade asutuste toimepidevusest ja valmisolekust võimalikeks kriisiolukordadeks. Lisaks sooviti, et asutuste töötajad teadvustaks sealset toimepidevuse olukorda ja võimalusi, mida rakendada selle parandamiseks. Eraldi pöörati tähelepanu asutuste elektrivarustusele, sest hoolekandeasutused on selle tagamisel prioriteetne sihtrühm.

Asutustelt küsiti nende toimepidevuse oluliste valdkondade kohta, nagu teenuse tagamine  kriisiolukorras, personal, ruumide ligipääsetavus päästjatele, elutähtsad teenused (vesi, küte, kanalisatsioon, elektrivarustus) ja ohutus. Eesmärk oli uurida välja, kuidas asutused mitmesuguste kriiside korral toime tulevad: milleks nad on ise päriselt võimelised, milline on nende toimepidevus tervikuna ja kas neil on partnerid, kellele kriisiolukorras toetuda. Küsimuste koostamisel võeti aluseks koostöös sotsiaalministeeriumiga valminud hindamismaatriks, mis jäi külastuste järel asutustele. Selle abil saavad nad ka edaspidi hinnata oma toimepidevust ja teha selgeks valdkonnad, millele tuleks tähelepanu pöörata.

Hoolekandeasutustelt oodati olukorra võimalikult realistlikku ja ausat ülevaadet. SKA ametnikud ei andnud asutustele hinnanguid, vaid soovisid aru saada, milline on üldine olukord, et kavandada kogutud andmete põhjal asutuste toimepidevuse parendamise tegevus. Nii tekkis hindajatel tervikpilt nii Lõuna-Eesti sügavate metsade vahel kui ka linnastatud piirkonnas tegutsevatest asutustest.

Asutusi julgustati võtma ühendust oma piirkonna KOV-iga, et aegsasti omavahel infot vahetada.

Ülevaade sooviti saada ka võimalikest koostööpartneritest, kellele hoolekandeasutused saavad kriisiolukordades toetuda, kui selleks peaks vajadus tekkima. Üks olulisem partner on kohalik omavalitsus (KOV). Eestis on nii erahoolekandeasutusi kui ka KOV-idele kuuluvaid, mistõttu ei pruugita omavahel alati suhelda. Hea tava on, et KOV teab, millised asutused tema territooriumil teenuseid osutavad, kuid sageli on info puudulik. Analüüsi tegemise käigus julgustati asutusi võtma ühendust oma piirkonna KOV-iga, et aegsasti omavahel infot vahetada. Kui asutus ei anna oma probleemidest teada, siis ei ole võimalik asjakohast tuge pakkuda.

Hoolekandeteenuseid kasutavatel inimestel ja nende lähedastel on õigustatud ootus teenuste nõuetekohasele kvaliteedile, mille üks osa on ka teenuse toimepidevus. Kõigil teenuse kasutajatel ei pruugi aga ollagi lähedasi, kelle juurde tagasi pöörduda, kui teenuse osutamine ootamatult katkeb. Seega on info hoolekandeasutuste toimepidevuse kohta oluline nii KOV-idele kui ka riigile, et nad oleksid ootamatutes olukordades valmis asutustele abi pakkuma.

Asutusi külastanud SKA spetsialistidele korraldati eelnevalt koolitused, kus käsitleti põhjalikult uuringu metoodikat, samuti juhendati, kuidas asutuste esindajatega vestelda. Sellega sooviti kujundada ühtne infoväli, et spetsialistid oleksid valmis vastama võimalikele küsimustele. SKA spetsialistid külastasid asutusi kahekesi ning koostöös asutuse esindajaga selgitati hindamismaatriksi abil välja asutuse toimepidevuse olukord. Saadud andmed pandi kirja aruandevormis ning kasutati üldistatuna üleriigilise ülevaate koostamisel.

Harjutamisest ja ettevalmistustest on kriisi korral abi

Kriisiolukordi ei saa ette ennustada nagu ka seda, kas kõiki kirja pandud tegevusi läheb tarvis. Siiski on tähtis võimalikud stsenaariumid läbi mõelda ja plaanid koostada. Iga kriis on erinev ja varem kogetud sarnane olukord, näiteks looduskatastroof, võib järgmisel korral piirkonda teisiti mõjutada. Seetõttu ongi oluline ennetamine ja erinevate olukordade ning tegevusvariantide läbimängimine nii asutusesiseselt kui ka koos partneritega. Asutustel on hulk olulisi tegevusvaldkondi, mistõttu võivad toimepidevuse küsimused tähelepanuta jääda, kuni kriis kätte jõuab ja tõrked tekivad.

Analüüsi käigus selgus, et asutused, kes olid erinevaid kriise kogenud, suutsid järgmise kriisiolukorra enesekindlamalt lahendada. Tõenäoliselt puutusid kõik hoolekandeasutused kokku koroonakriisiga, mis pani võib-olla paljusid esimest korda kogu tegevusaja jooksul mõtlema, kuidas nad kriisides ja nendest tingitud olukordades hakkama saaksid.

Asutused, kes olid erinevaid kriise kogenud, suutsid järgmise kriisiolukorra enesekindlamalt lahendada.

 

Kriise ei tohi raisku lasta – nendest tuleb õppida vajadusel tegema muudatusi senistes tegutsemisplaanides. Kriiside lahendamine ei ole iseenesestmõistetav ja selles valdkonnas peab teadmisi pidevalt täiendama. Kogemus hoiab värskena ja tõenäoliselt lahendatakse järgmine kriis paremini. Probleem tekib siis, kui viimasest kriisi lahendamise kogemusest on möödas tükk aega ja varasemad kogemused ning põhitõed on ununenud, kriisis toimetulekut ei ole planeeritud ega plaane järjepidevalt uuendatud.

Kriisi korral tegutsemist mõjutab ka asutuse geograafiline asukoht, ennekõike paiknemine linnas või maal. Kõige lihtsam näide on teeolud ja teede läbitavus päästjate jaoks. Kui asutus paikneb n-ö sügavas metsas, siis tõenäoliselt võtab abi jõudmine temani tunduvalt rohkem aega kui tiheda asustusega piirkonnas. Seega peab asutuse toimepidevuse planeerimisel arvestama juurdepääsu tagamise olulisust ja mõtlema läbi, mis võib juhtuda, kui abi kriisis asutuseni ei jõua. Näiteks halveneb teenusesaajal tervis ja tal on kohe vaja meditsiiniabi, kuid asutusel endal sellist võimekust ei ole. Kuidas inimene arstiabi saab? Kas on olemas toiduvaru ja vajalik inventar selle valmistamiseks? Mis juhtub, kui uue vahetuse töötajad ei pääse tööle? Kas olemasolevaga on võimalik jätkata ja kui kaua? Kui lumetormi ajal läheb asutusel elekter ära, kuidas siis tagatakse hoones valgustus? Kas küttesüsteem töötab elektriga ja kas seda on võimalik asendada? Need on vaid mõned näited, millest võivad asutuse jaoks tõsised probleemid kuhjuda ja mille tagajärgi on lihtsam ennetada kui lahendada pärast nende tekkimist. Asutused peavad seega oskama ka kindlaks teha, millal üldse muutub olukord nende jaoks kriisiks.

---

Asutuste toimepidevuse olukord 2023. aasta septembris tehtud külastuste ajal

• 75% asutustest puudus varutoiteallikas (elektrigeneraator) ja 44%-l varutoite ühendamise võimalus.
• 58% asutustest puudus alternatiivne soojusallika (küttesüsteemi) lahendus ja 17%-l alternatiivse veevarustuse lahendus; 7%-l alternatiivne kanalisatsiooni lahendus.
• 70% asutustest oli kvalifitseeritud töötajad teenuse osutamiseks ja plaan, kuidas neid vajaduse korral asendada. Suuremal osal ülejäänud asutustest olid küll töötajad olemas, kuid asendamise plaan puudus.
• 80%-l asutustest oli kindel plaan juurdepääsuteede päästjatele läbitavana hoidmiseks, sh mõnel asutusel olid ka endal selleks vajalikud vahendid ja selle töölõigu eest vastutavad töötajad; 18%-l asutustest esines väikesemaid puudujääke juurdepääsetavuse tagamisel, viiel asutusel võimekus juurdepääsetavuse tagamiseks puudus ja nad sõltusid täiesti välisest abist.
• Vähemalt ühe nädala toiduvaru (toiduained ja joogivesi) oli 54% asutustel ja ainult kolme päeva varu oli 26% asutustel.
• 62% asutustest oli olemas asenduspind, kus on võimalik teenust kriisi korral pikemalt jätkata, 32%-l oli asenduspind, mida saab kasutada lühiajaliselt (nt spordihoone, lasteaed, rahvamaja vm), 6%-l asenduspind puudus.
• Asutuste töötajate riskihindamise ja kriisiplaani koostamise oskust on vaja arendada.
• Ennetustegevuse planeerimiseks ootavad hoolekandeasutused suuremat koostööd asukohajärgse KOV-iga.
• Paljudel asutuste esindajatel puudub info KOV-i kriisiplaani kohta ja teadmine, kuidas plaanid teenuseosutajatega arvestavad.
• Erasektori teenuseosutajatele on ebaselge, millist tuge nad KOV-ilt ja riigiasutustelt kriiside lahendamisel oodata saavad.

---

Toimepidevust parandatakse koostöös omavalitsustega

Teenuseosutajate ring on väga lai ja asutused erineva ülesehituse ning olemusega. Seetõttu on keeruline kõigile ette kirjutada, millised on valupunktid ja millal tuleb käivitada plaan B. Iga kriis on erinev ja ka mõju asutustele võib erineda. Tähtis on iga asutuse ennetustöö ja arusaam, kuidas üks või teine toimepidevuse tõrge võib kindlat asutust mõjutada ning millised oleksid lahendused, et kriis võimalikult kergelt üle elada.

Hoolekandeasutustel on vaja arvesse võtta, et nad vastutavad inimeste eest, kellel on igapäevategevuses vaja kõrvalist abi ja tuge. SKA ega kindlasti ka teised partnerasutused ei soovi, et hoolekandeasutused jääksid muredega üksi. Seetõttu julgustame asutusi oma muredest rääkima ja küsimuste tekkimisel pöörduma meie poole aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Üheskoos suudame igasugused probleemid lahendada.

Tähtis on iga asutuse ennetustöö ja arusaam, kuidas üks või teine toimepidevuse tõrge võib kindlat asutust mõjutada.

SKA on võtnud teenuseosutajate ja KOV-ide koostöö arendaja rolli ning käsitleb toimepidevuse küsimusi teenuseosutajatele suunatud infopäevadel. Püüame hoida valupunktid pidevalt tähelepanu all.

Toimepidevusest teadlikkuse suurendamiseks korraldati KOV-ide sotsiaalvaldkonna ja üldhooldusteenuse osutajate vastutajatele selle aasta alguses teabepäevad. Põhitähelepanu all oli asutuste toimepidevus kriisolukorras ja nende turvalisus. Teabepäevadel esitleti hoolekandeasutuste analüüsi kokkuvõtteid ja soovitusi, millele mõelda, et toimepidevus muutuks järk-järgult paremaks. Seminarid toimusid Tallinnas ja Tartus, kaasatud olid ka partnerasutused, kes toimepidevuse vaadet veelgi laiendasid. Selline töö saab ja peabki olema järjepidev. Eesti väiksust arvestades on oluline ennetustöösse kaasata erinevaid osalisi ja ära kasutada juba saadud kogemusi.

Oluline on kaasata ennetustöösse erinevaid osalisi ja ära kasutada juba saadud kogemusi.

Loodame, et analüüs pani teenuseosutajaid mõtlema oma toimepidevusele ja sellele, kuidas kriisideks valmistuda, ning koostööpartneritele, kellega seda ühiselt teha. Analüüsi tulemuste põhjal aitab SKA kaasa hoolekandeasutuste ja asjaomaste kohalike omavalitsuste koostöö edendamisele, et toetada asutuste kriisikindluse paranemist. Täname kõiki osalenud teenuseosutajaid ja loodame, et saame üheskoos tagada meie kõige haavatavamate ühiskonnagruppide turvalisuse.

Toimepidevuse parandamise analüüsi aruande ja juhendmaterjalid leiab sotsiaalkindlustusameti veebilehelt.