Rahvastiku toitumise uuring
Rahvastiku toitumise uuring annab mitmekülgse ja põhjaliku ülevaate Eesti rahvastiku toitumisest – nii sellest, mida eelistab Eesti inimene süüa kui ka sellest, millised on toitumise seosed muu tervisekäitumisega.
2024. aasta sügisel toimub rahvastiku toitumise uuringu pilootküsitlus. Pilootküsitlusse on kaasatud kahe vanuserühma esindajad: lapsed (4–10 a) ja täiskasvanud (18–64 a). Mõlemast rühmast saadetakse uuringukutsed juhuvalimi alusel 500 inimesele.
Pilootküsitluse eesmärk on testida küsitlusinstrumente, metoodikaid ja protsesside toimimist, et luua parimad eeldused põhiuuringu peamise eesmärgi täitmiseks, milleks on usaldusväärsete ja piisavate toitumisandmete kogumine ning analüüsimine.
Uuringu tulemus on rahvastiku tasemel esinduslik toitude tarbimise andmebaas. See annab teavet, kui palju saavad inimesed toidust energiat, makro- ja mikrotoitaineid, kui sageli ja mis koguses süüakse erisuguseid toite ning kuivõrd on inimeste toitumine kooskõlas Eesti toitumis- ja liikumissoovitustega.
Uuringu andmed aitavad kujundada tõenduspõhist toidu- ja tervisepoliitikat ning on sisend toiduohutuse riskihinnangute koostamisel, et arvutada toidus esinevate võimalike lisa- ja saasteainete saadavust.
Kui sageli toimub?
Esimene rahvastiku toitumise uuring toimus 1997. aastal ja järgmine uuring tehti aastatel 2013–2015. Uuringuid on plaanis ellu viia umbes iga 10 aasta järel. 2023. aastal alustati järgmise uuringu ettevalmistustega.
Mida ja kuidas uurime?
Toitumine: toitude tarbimissageduse küsimustiku ja kahel korral NutriData keskkonnas täidetava toidupäeviku alusel. Toidupäeviku täitmine hõlmab endas 24 tunni jooksul kõigi söödud toitude ja jookide, nende koguste ja kirjelduste ülesse märkimist NutriData programmi.
Taustaandmed, nagu sotsiaal-demograafilised ja -majanduslikud andmed, terviseseisund, vaimne tervis, tervisekäitumine ja hoiakud, liikumisharjumused ning antropomeetrilised andmed (pikkus, kehakaal) vastaja täidetava üldküsimustiku alusel.
Rahvusvahelised võrdlusandmed
2013–2015 tehtud uuringu andmed on esitatud Euroopa Toiduohutusameti rahvusvahelisse andmebaasi (Comprehensive European Food Consumption Database), mis annab ülevaate toitude tarbimisest peaaegu kõigis Euroopa Liidu riikides. Nii 1997. a kui ka 2013–2015. a uuringu andmed on esitatud ka Tuftsi ülikooli hallatavasse andmebaasi Global Dietary Database.
Andmebaasi täiendamiseks ja ajakohastamiseks algatati 2011. aastal projekt EU Menu, mille toetusel koguti aastatel 2013–2015 ka Eesti rahvastiku toitumisuuringu andmed.
Pilootküsitluse rahastajad
Tervise Arengu Instituut, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Tulemused ja publikatsioonid
2013–2105 toimunud rahvastiku toitumise uuringus osalesid uuritavad vanuses 4 kuud kuni 74 aastat. Uuringu andmestik sisaldab teavet ligi 5000 eestimaalase toitumise kohta. Uuringu tulemused on avaldatud tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.
Nurk E, Nelis K, Saamel M, et al. National Dietary Survey among children up to ten years old and breastfeeding mothers in Estonia. EFSA Supporting publication 2017:EN-1199.
Nurk E, Nelis K, Saamel M, et al. National Dietary Survey among 11‐74 years old individuals in Estonia. EFSA Supporting publication 2017:EN-1198.
Elias A, Roasto M, Reinik M, et al. Acrylamide in commercial foods and intake by infants in Estonia. Food Additives and Contaminants 2017; 34(11):1875−1884.
Rippin HL, Hutchinson J, Jewell J, et al. 2017. Adult Nutrient Intakes from Current National Dietary Surveys of European Populations. Nutrients 2017; 9(12):1288.
NCD Risk Factor Collaboration. Bixby H, Bentham J, Zhou B, et al. Rural body-mass index is the main driver of the global obesity epidemic in adults. Nature 2019; 569: 260−281.
Elias A, Jalakas S, Roasto, M, et al. Nitrite and nitrate content in meat products and estimated nitrite intake by the Estonian children. Food Additives and Contaminants 2020; 37(8): 1229-1237.
Rippin HL, Hutchinson J, Greenwood DC, et al. Inequalities in education and national income are associated with poorer diet: Pooled analysis of individual participant data across 12 European countries. PLOS ONE 2020; 15 (5):e0232447.
Rodriguez-Martinez A, Zhou B, Sophiea MK, et al. Height and body-mass index trajectories of school-aged children and adolescents from 1985 to 2019 in 200 countries and territories: a pooled analsis of 2181 population-based studies with 65 million participants. The Lancet 2020; 396: 1511−1524.
Iurilli, MLC, Zhou B, Bennett JE, et al. (2021). Heterogeneous contributions of change in population distribution of body mass index to change in obesity and underweight. eLife 2021; 10:1−35.
Artiklid teistes kogumikes
Nurk E, Kukk M, Kossinkova K. (2017) Eesti noorte meeste liikumine ja toitumine rahvastiku toitumise 2014. a uuringu põhjal. Riigikaitse inimvara kaardistamine: uuringu tulemused. Kogumikus: Trumm A. Riigikaitse inimvara kaardistamine: uuringu tulemused. Tartu University; 2017: 97−106. 36.
Rostok M, Villa I, Nurk E. Toitumist korrigeerides saab vähendada depressiooni ja käitumishäirete tekke riski. Lege Artis 2018; 1:38−41.