Tegevused

Tagasi

20. NOVEMBER 2018

PRIDE koolitus

Iga laps vajab kodu ja perekonda. Kahjuks ei ole mitte kõigil lastel võimalust üles kasvada oma sünnivanemate juures. On väga oluline, et lapsed, kel mingil põhjusel pole võimalik kasvada oma sünniperes, saaksid elada mõnes teises neile sobivas peres. Perel, kes soovib ja on valmis pakkuma hoolt, tuge ja armastust teistest vanematest sündinud lapsele oma kodus, on võimalik hakata hoolduspereks, eestkostepereks või last lapsendada.

Otsus saada hoolduspere vanemaks, eestkostjaks või lapsendajaks on tõsine samm, mis vajab põhjalikku läbikaalumist. Selleks, et otsus oleks läbi kaalutud, peaks pere olema ette valmistatud ja teadlik, mida päritoluperekonnast ilma jäänud lapse kasvatamine endast kujutab. Pere vajab ettevalmistust, et olla teadlik, mida sünniperest ilma jäänud lapse kasvatamine ja toetamine endast kujutab. PRIDE-i eelkoolitusel saabki arutluste, harjutuste, rollimängude ja õppuste käigus läbi mõelda oma soovi ja valmisoleku hakata hoolduspere vanemaks, eestkostepereks või lapsendajaks.

Eelkoolitusel käsitletakse erinevaid teemasid, nagu näiteks hoolduspere/lapsendaja roll ja vastutus, kiindumussuhete olulisus ja selle kujunemine, kaotus, lapse arengu mahajäämuse põhjused ja abistamise võimalused jm. PRIDE eelkoolituse teemad on kättesaadavad siin.

PRIDE on pädevustepõhine koolitus, mis usub, et lapsendajatel, eestkosteperedel ja hoolduspere vanematel peavad olema kindlad tugevused, teadmised ning oskused selleks, et olla päritoluperekonnast eraldatud lapsele edukas lapsevanem.

  1. Lapsendajad ja hoolduspere vanemad peavad teadma, kuidas lapsed saaksid tunda end kaitstu ja hoolitsetuna.
    Peredel peab olema valmidus pakkuda lapsele tema vaimset, füüsilist, sotsiaalset arengut toetavat hoolitsust ja kasvatust ning turvalist keskkonda ja vajalikku tuge.
  2. Lapsendajad ja hoolduspere vanemad peavad teadma, kuidas toetada lapse arengut.
    Vanemad peavad mõistma, et iga laps on ainulaadne ja oluline on toetada lapse igakülgset arengut. Nad peavad mõistma trauma kogemuse mõju lapse arengule ja kiindumussuhtele ning nad peavad tegelema mahajäämustega lapse arengus.
  3. Lapsendajad ja hoolduspere vanemad peavad teadma, kuidas toetada last suhetes tema bioloogilise perekonna ning teiste talle oluliste inimestega.
    Vanemad peavad mõistma päritolu ja minevikusuhete olulisust lapse jaoks. Nad peavad aitama lapsel toime tulla tunnetega, mis on seotud tema bioloogilise perekonna ning teiste lähedaste inimestega (sh eelmised hoolduspered, asenduskodutöötajad jm), ning toetama neid suhteid füüsiliselt ja/või emotsionaalselt.
  4. Lapsendajad ja hoolduspere vanemad peavad teadma, kuidas lapsele pühenduda ja luua usalduslikud suhted kogu eluks. 
    Vanemad peavad mõistma, et vanemliku hooleta lapse perre võtmine tähendab suurt muutust nii lapsele kui perele ja eeldab pühendumist tervelt perekonnalt. Neil peab olema valmidus pakkuda lapsele turvalisi ja toetavaid suhteid kogu eluks, kaasates selleks terve perekonna ja lähedased. Nad peavad toetama kogu eluks kestma jäävate suhete loomist lapse parimaid huve arvestades.
  5. Lapsendajad ja hoolduspere vanemad peavad teadma, miks on oluline ja kuidas teha lapse huvides koostööd eri osapooltega.
    Vanematel peab olema valmidus teha koostööd eri osapooltega, et tagada lapse heaolu ja õigused. Neil peavad olema teadmised eri osapoolte õigustest, kohustustest ja rollidest ning valmidus küsida vajaduse korral abi.

Kellele on koolitus mõeldud?

Koolitus on kohustuslik hoolduspere vanematele, kes on sõlminud lapse perekonnas hooldamise lepingu või alles soovivad saada hoolduspere vanemaks. Samuti on PRIDE eelkoolitus vajalik lapsendajatele ning eestkosteperedele.

Koolitusel osalejate tagasiside

„Kõik lapsevanemad võiksid PRIDE koolituse läbida, sest seal on kõikidele lapsevanematele vajalikke teadmisi“.

„Üldse poleks mõeldav last perre võtta, kui PRIDE-i koolitus pole läbitud. See on loomulik osa pere ettevalmistusest.“

„Koolitusel käsitletakse teemasid, mida on väga oluline mittebioloogilise lapse kasvatamisel teada, kuid mille peale ei oskaks iseseisvalt tulla.“

„Koolitusel saab jagada ja kuulda nii koolitajate kui ka teiste grupiliikmete elulisi kogemusi ja näiteid.“
„Koolitajad on professionaalsed ja oma teadmiste ning kogemustega osalejatele alati toeks.“

Kuidas koolitusele pääseb?

Kui oled kindel hooldusperevanemaks saamise soovis, pöördu Sotsiaalkindlustustusameti lastekaitse osakonna piirkondliku üksuse poole.

Sotsiaalkindlustusameti spetsialist viib esmalt läbi nõustamise, mille käigus selgitab hoolduspereks saamise võimalusi, tingimusi ning annab informatsiooni andmete ja dokumentide kohta, mida hoolduspereks saada soovija kogub ja Sotsiaalkindlustusametile esitab. Samuti informeerib toimingutest, mida hoolduspere hindamise käigus läbi viiakse.

Täpsem informatsioon koos spetsialistide kontaktidega on siin.

Kui oled kindel lapsendamissoovis, pöördu Sotsiaalkindlustusameti lapsendamisega tegeleva spetsialisti poole.

Sotsiaalkindlustusameti spetsialist on toeks lapsendamisega seotud küsimustele vastuste leidmisel. Lepitakse kokku esmavestlus, mille järel, kindla veendumuse korral, saate esitada Sotsiaalkindlustusametile lapsendamise sooviavalduse. Peale sooviavalduse esitamist lepitakse kokku kodukülastus ja pereuuringu läbiviimine ning selgitatakse edasisi toiminguid.

Täpsem informatsioon koos lapsendamisega tegelevate spetsialistide kontaktidega on siin.  

Koolitusele registreerimine

PRIDE koolitusele registreerib lapsendamise või hoolduspereks saamise sooviga perekonna Sotsiaalkindlustusameti spetsialist. Tema edastab pere andmed Tervise Arengu Instituudi koolituskeskusele.

Koolitusele saab registreerida TAT asendushoolduse kvaliteedi tõstmise projekti leheküljel oleva registreerimisvormi kaudu

Koolituse korraldus

Koolitus viiakse läbi üldjuhul neljas piirkonnas, et võimaldada peredel koolitusel osalemine kodule veidi lähemal. 

  • Põhja piirkond (Harju, Rapla ja Järva maakond).
  • Ida piirkond (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond).
  • Lõuna piirkond (Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Valga ja Viljandi maakond).
  • Lääne piirkond (Saare, Hiiu, Lääne, Pärnu maakond)

Koolitused toimuvad enamasti piirkonna suuremates keskustes.

PRIDE eelkoolitus koosneb 9 õppusest ning kestab kokku 58 akadeemilist tundi:

  • auditoorne õpe 39 ak/h (üks õppekord kestab 3 tundi ja 15 minutit ja toimub üldjuhul pärast tööpäeva lõppu või nädalavahetusteti)
  • iseseisev töö 15 ak/h (PRIDE raamatu lugemine ja „Eluraamatu“ täitmine, lisamaterjali lugemine)
  • perekülastus 2 ak/h, mille käigus kohtutakse potentsiaalsete lapsendajate või hoolduspere vanematega nende koduses keskkonnas.
    Perekülastuste käigus aitavad koolitajad perekonnal analüüsida oma varasemaid ja praeguseid elukogemusi ning tuvastada oma tugevused ja vajadused
  • kooshindamise kohtumine 2 ak/h, mille käigus koolitajad ja potentsiaalsed lapsendajad või hooldusvanemad vestlevad koolitusel omandatud oskustest, pere ressurssidest ja valmisolekust hakata vanemaks vanemliku hooleta jäänud lapsele

Koolituse lõppedes viiakse läbi mõlemapoolne hindamine, kus koolitajad ja pere vestlevad omandatud oskustest, ressurssidest ja valmisolekust lapsendajaks, hooldus- või eestkostepereks hakata.

Hindamine toimub alati koostöös potentsiaalsete lapsendajate ja hooldusvanematega. Ehk koolitaja suunab perekonda hindama oma resursse ja valmisolekut hakata hooldusvanemaks või lapsendajaks. Nii saab pere langetada teadliku otsuse oma valmisoleku ja võimekuse kohta kasvatada mittebioloogilist last.

2018. aastal toimuvad PRIDE eelkoolituse grupid 

  • I PRIDE eelkoolitus, Tartu, 24.04–3.07.
  • II PRIDE eelkoolitus, Pärnu, 28.04–7.07.
  • III PRIDE eelkoolitus, Tallinn, 25.04–30.06.
  • IV PRIDE eelkoolitus, Tallinn, 23.04–12.07.
  • V PRIDE eelkoolitus, Tallinn, 30.08–15.11.
  • VI PRIDE eelkoolitus, Tartu, 04.09–4.12.
  • VII PRIDE eelkoolitus, Viljandi, 08.09–01.12
  • VIII PRIDE eelkoolitus, Tallinn, 14.09–23.11
  • IX PRIDE eelkoolitus, Tallinn (vene keeles), 15.09–08.12.
  • X PRIDE eelkoolitus, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa (vene keeles) 14.10–detsember.

Supervisioon

Aasta kuni kahe jooksul pärast eelkoolitust toimuvad lisaks viis supervisioonikohtumist (mahus 20 ak/h). Supervisiooni pakutakse üldjuhul siis kui lapsed on peredesse jõudnud.

Supervisioonil käsitletakse üleskerkinud küsimusi ja väljakutseid seoses lapse jõudmisega perre.

Põhikoolitused

Selleks, et lapsendajad ja hoolduspered arendaksid jätkuvalt teadmisi ja oskusi on Tervise Arengu Instituudis väljatöötamisel ka PRIDE põhikoolitused. Põhikoolitustega pakutakse peredele jätkuvat tuge ja enesearengut.

Põhikoolituste teemad:

  • Lapse areng ja kiindumus - 16 ak/h
  • Väärkohtlemine – 16 ak/h
  • Teismelise mõistmine ja toetamine – 24 ak/h
  • Peres olemasolevate laste toetamine uue lapse perre lisandumisel – 16 ak/h
  • Lapse päritolu toetamine – 16 ak/h
  • Lapse vaimne tervis – 24 ak/h

Tugiteenused

Hooldus-, lapsendaja- ja eeskosteperedele pakutakse erinevaid tugiteenuseid, nagu näiteks mentorlus, psühholoogiline individuaal- ja grupinõustamine. Nõustamisteenuseid ja mentorlust saab juba enne lapse perre saabumist ning lapse igas eluetapis.

Asendushoolduselt (hooldus- või eestkosteperest) elluastuvatele noortele pakutakse tugiisikuteenust.
Täpsem info siin.

Kasulik lugemine

Informatsioon kasuperedele

Lisainfo

Enelis Linnas
projektijuht
enelis.linnas@tai.ee 
659 3844

Madli Raudkivi
analüütik (täidab osaliselt ka koolitusspetsialisti ülesandeid)
madli.raudkivi@tai.ee 
659 3928

Kirke Võisula
koolitusspetsialist
kirke.voisula@tai.ee 
659 3925

Riina Põder
koolitusspetsialist
riina.poder@tai.ee 
659 3929