Toidu päästmine hoiab keskkonda ja aitab abivajajaid

---

Eestis visatakse ära aastas u 100 tuhat tonni toidujäätmeid. Sellest ligi 70% moodustab kodumajapidamises ära visatud toit, ülejäänu viskavad ära kaubandusketid ja toitlustusasutused. Samas elab suhtelises ja absoluutses vaesuses kokku ligi 300 000 inimest, seega elavad puuduses paljud inimesed. 

Kaks tegevuskava

Mullu kevadel moodustati sotsiaalministeeriumi eestvedamisel eri ministeeriumite ametnikest töörühm, kes hakkas otsima lahendusi, kuidas suurendada toiduabi kättesaadavust ja säästa samal ajal keskkonda. Töörühm andis aru komisjonile, mida juhib sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Mina töötan selle teema sotsiaalministeeriumi koordinaatorina.

Pidasime oluliseks mõelda läbi, missugused tegevused aitavad vähendada toidu raiskamist ja aidata samal ajal vähekindlustatud inimesi. Töörühmaga liitusid ka keskkonna-, maaelu- ja rahandusministeeriumi esindajad.

Koostöö on olnud hästi tore, oleme tihedalt koos käinud. Kokku toimus viis ümarlauda ja üks suur konverents, kuhu olid kaasatud kohalikud omavalitsused, Toidupank jt heategevusorganisatsioonid, ettevõtted, kaubandusketid ja erialaliidud. Igal ümarlaual vahetati parimaid praktikaid. Kokku lõi aruteludes kaasa üle 130 inimese paljudest organisatsioonidest.

Töö sujus plaanipäraselt ning aasta lõpuks valmis kaks tegevuskava: toidujäätmete tekke vältimise tegevuskava, mida viiakse ellu keskkonnaministeeriumi juhtimisel, ning eraldi toidupäästmise tegevuskava, mis puudutab sotsiaalministeeriumi koordineeritud tegevusi ja aitab leevendada vaesust.

Toidu päästmiseks kavandatud tegevused

Meil on ambitsioonikas eesmärk vähendada toiduraiskamist nii palju kui võimalik. Kava näeb ette, et 2030. aastaks väheneb toidujäätmete hulk elaniku kohta lausa 50%.

Sotsiaalministeeriumi koordineeritud kavas on kümme tegevuste gruppi, mida me võtame ette aastatel 2021–2026.

Nagu jooniselt võib näha, puudutab üks tegevussuund Euroopa Liidu toel ostetava toiduabi meetme disaini, aga ka toiduannetuste kogumist ja annetamist selliselt, et päästetud toidu osatähtsus suureneks 25–30%ni toiduabi kogumahust. Soovitakse suurendada Toidupanga ja teiste toidukogumisega ja jaotamisega seotud heategevuslike organisatsioonide võimekust, tehes nendega tihedat koostööd. Vaadatakse üle asjaomaseid õigusakte, nt valmistatakse juhised toitlustuse tellimist sisaldavatele koolituste riigihangetele, kuidas vähendada ka nende puhul toiduraiskamist. Luuakse andmete kogumise süsteem; teavitatakse eri sihtrühmi ja elanikkonda laiemalt toidupäästmise võimalusest; töötatakse selle nimel, et suurendada toidu annetajate ringi ja muuta annetamine võimalikult lihtsaks; tehakse rahvusvahelist koostööd.

Teiste riikide eeskujul näeb üks innovaatiline tegevus ette IT-platvormi loomist koostöös erasektoriga. Selle lahenduse abil saaksid need inimesed ja asutused, kellel jääb toitu üle, kiiresti kätte inimesed, kellel on toitu vaja. Toidu raiskamise vähendamiseks alustas tegevust ka organisatsioonidevaheline innotiimi projekt. Selles osalevad Saaremaa vald ja Eesti korterite ühistute liit, mitme ministeeriumi esindajad ja nõustajad.

Üks sotsiaalvaldkonna võtmetegevus on mõelda läbi, kuidas leida abivajajad, kes ei tule ise abi küsima. Koroona ajal on paljud inimesed jäänud tööta, abivajadus on kasvanud märkimisväärselt. Uuel Euroopa Liidu finantsperioodil on meil võimalik inimesi abistada varasemast enam, sest selleks on ka vahendeid rohkem. Õige abivajaja tuleb üles leida ja proovida suunata ta sotsiaaltöötaja juurde, et me saaksime ta raskustest välja aidata. Oleme kaasanud kirikuid, et leida nende kaudu abi vajavad inimesed, ja teeme ulatuslikku kaastööd kohalike omavalitsustega.

Kava näeb ette mudeli rakendamist abivajajate leidmiseks ja nende toetamiseks. Tahame teha pilootprojekti mõnes piirkonnas ja vaadata, mis on piirkondlike eripärasid arvesse võtvad parimad lahendused.

Muudatused ELi toiduabi korralduses

Sellest aastast toimus Euroopa Liidu abifondi rahastusel ostetava toiduabi korralduses oluline muudatus: kui seni jagati kuuel järjestikusel aastal toiduabi kaks korda aastas, siis alates 2021. aastast läksime üle neljale korrale aastas, sest abi oli vaja anda varasemast sagedamini. Vaheperioodel jagatakse abivajajatele annetatud toitu.

Abi saajate nimekiri koostatakse toimetulekutoetuse ja kohaliku omavalitsuse toetuste taotluste ja saajate alusel. Abi taotlemiseks peab inimene pöörduma oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kes teeb abi vajaduse kohta otsuse. Toiduabi saavad ka kodutute öömajades viibivad kindla elukohata inimesed. Toidupangale lisaks korraldavad toiduabi jagamist ka kohalikud omavalitsused ning teised heategevusorganisatsioonid.

Tänavu algas esimene toidu jagamise voor 22. veebruaril ja lõppes aprilli alguses, järgmine algab 17. mail, seejärel algusega augustis ja oktoobris. Kokku jagati veebruaris ja märtsis toidupakke veidi vähem kui 13 000 inimesele, varjupaikadesse saadeti 600 toidupakki.

Kui annetatud toidu pakkides on ka värskemaid toiduaineid: juur- ja puuvilju, liha, piimatooteid, siis ELi toidupakkides on pikema säilitusajaga ained. Tervise Arengu Instituudilt saame nõu, mis toiduaineid pakki valida, et need oleksid võimalikult mitmekesised ja suure toiteväärtusega. Näiteks maikuu toidupakis on riisi, kaheksavilja helbeid, rapsiõli, veiselihakonserve, kalade konserve, sprotte, kohvi, purustatud tomateid, mett. Seekord lähevad sisse ka makaronid, must tee, seljanka ja puuviljasegu.

Selle aasta esimese pakiga tuli kaasa 16-leheküljeline retseptiraamat, mille abil saab pakis sisalduvaid toiduaineid kasutades valmistada maitsvaid ja tervislikke toite. Kaasas olid ka Tervise Arengu Instituudi juhised toidu ostmise ja säilitamise kohta.

Retseptid mõtlesid välja Eesti Naise toimetaja ja paljude retseptiraamatute autor Lia Virkus ning Inglise Kolledži kokk Anton Karavajev koos oma õpilastega. Nüüd on retseptid koos piltidega eesti ja vene keeles ka sotsiaalministeeriumi kodulehel. Uued retseptid tulevad mais.

Euroopa Liidu toiduabi jagati 42 jaotuspunktis üle Eesti. Praegune hankepartner OÜ Sanitex sai edukalt hakkama logistika ja tarnimisega.

Aasta lõpus võtame kasutusele ka uued abirahad. COVIDist põhjustatud majandusraskustega seotud REACT-EU abifondist taotleme aastateks 2021–2023 kokku 4,5 miljonit eurot toiduabi ostmiseks ja annetuste toetamiseks. See võimaldab järgmisel aastal toiduabi mahtu kahekordistada. Saame aidata hätta sattunud inimesi varasemast enam. Hästi oluline on tihe koostöö toidupankadega, kohalike omavalitsustega ja partnerorganisatsioonidega.

Oleme juba alustanud Euroopa Liidu uue finantsperioodi, 2021.–2027. a summade kasutamise plaanimisega. Kindlasti kaasame seniseid partnereid, et arutada läbi toetuse jagamise põhimõtted. Võib-olla on vaja veidi muuta abisaajate sihtgruppe, võttes arvesse, et riigil ja kohalikel omavalitsustel on toiduabi kõrval muidki toetamise viise ja meetmeid.

Head sotsiaaltöö praktikad

Kõige olulisem on see, et need inimesed, kes on jäänud tööta, saaksid toiduabi ajutiselt kuni nad tööturule tagasi suunduvad. Arusaadavalt võivad pikemal perioodil vajada toiduabi inimesed, kel pole tervise või vanuse tõttu võimalik tööturul osaleda. Kuid toetusmeetmeid tuleb ikkagi vaadelda komplektselt. Sotsiaaltöötajad teevad siin suurepärast tööd. Nad saavad juhendada, toetada, aidata ja nõustada inimesi selles, mida saab teha riigi toel, et omale jalad alla saada ja edasi liikuda.

Paljudes maapiirkondades teatakse igat inimest ja tema muret. Suurtes linnades, kus on palju abivajajaid, tuleb ilmselt rakendada teistsugust lähenemist. Mitmed omavalitsused on olnud hästi tublid: kes kirjutab ja kuulutab kohalikus lehes; mõnes kohas märkavad naabrid; õpetajad saavad sotsiaaltöötajale teada anda, kui mõni pere on hädas. Igal piirkonnal on välja kujunenud võrgustikud ning kodanikealgatused. Hiiumaal tehakse head koostööd töötukassaga. Läänemaa toidupanga juhataja nõustab inimesi telefoni teel, omavalitsused teevad tihedat koostööd. Muhu vallas on uue toidupanga asutamise plaan. Näiteid on palju ja hästi tähtis ongi, et neid omavahel jagatakse.

Mullukevadine COVIDi laine tõi palju omaalgatuslikke häid lahendusi, mis jäid püsima kauemaks. Näiteks Tallinna linn tegi Selveriga kokkuleppe toidu e-poe kaudu kojutellimiseks inimestele, kes kodust välja ei pääse. Inimene arveldab sotsiaalosakonnaga ja poe kuller toob temale toidu koju kontaktivabalt. See on oluliselt vähendanud hooldustöötajate töökoormust. Tean, et samasugust lahendust on kasutatud ka Hiiumaal ja Muhus. Plaan on teha samasugune kokkulepe apteekidega. Teistele inimestele on suureks abiks omavalitsuste korraldatud sotsiaaltransport. Kõige kindlam on, kui kohalik omavalitsus, kes tunneb oma inimesi ja nende vajadusi kõige paremini, leiab abivajajate toetamiseks oma viisid.

Suur tänu kõigile sotsiaaltöötajatele ja ka valdade juhtidele, kes häid lahendusi toetavad; Eesti Toidupangale ja kõigile teistele koostööpartneritele.

Kindlasti tahan tänada ka vabatahtlikke, kes on aidanud ELi toidupakke kokku panna ja tegelevad annetatud toiduga iga nädal. Riik saab toidupanka toetada iga annetatud toidukilogrammi puhul Euroopa rahast.

Toidujäätmete tekke ennetamiseks ja toidu päästmiseks mõeldud tegevustest saab lugeda pikemalt sotsiaalministeeriumi veebilehelt. Huvilised, kes soovivad nende elluviimises kaasa lüüa, andku palun endast märku meiliaadressil Tea.Varrak@sm.ee. Kaks korda aastas korraldab sotsiaalministeerium suurema ümarlaua, kus me räägime, mis on tehtud ja mis kavas ning vahetame parimaid praktikad.

Pani kirja Regina Lind, ajakiri Sotsiaaltöö