Ajakirja Sotsiaaltöö lugejaküsitlus 2021

Kairiin Nuudi
ajakirja Sotsiaaltöö toimetaja

---

Ajakirja toimetus tänab kõiki, kes küsitlusele vastasid. Eriline tänu neile, kes märkisid oma meiliaadressi ja olid valmis tagasisidet andma ka suulise intervjuu vormis.

Osalejad

Kõige rohkem oli vastanute seas taas kohaliku omavalitsuse töötajaid (32%), järgnesid hoolekandeteenuseid osutava asutuse töötajad ja tudengid, mõlema rühma esindajaid 16% vastanuist, ning ministeeriumi või riigiameti töötajad 13%-ga.

Valdkondadest märgiti tegelemist eri sotsiaaltöö sihtgruppidega üsna võrdselt: lapsed ja pered 78 korda, vaimse tervise probleemidega inimesed 73 korda, eakad 71 korda, puuetega inimesed 69 korda. 37 korral märgiti valdkonnana ära sotsiaaltöö korraldus ning 24 korral tööhõive ja rehabilitatsioon.

Rohkem kui kolm aastat on ajakirja lugenud 74% nendest vastajatest, kes oskasid sellele küsimusele vastata (30% vastajatest 3–5 aastat; 44% on olnud ajakirja lugejad kauem kui viis aastat).

Tagasiside ajakirja artiklitele

Umbes ¾ vastajatest on kättesaadav paberil ajakiri: nad tellivad seda koju ja/või on ajakiri tellitud nende töökohta. Kõigist vastajatest 24% on puutunud kokku vaid paberil väljaandega ning nad ei loe artikleid uudiskirjast ega veebist.

Vastajad, kes on lugenud paberil väljaannet või ajakirja artikleid veebis, on ajakirjaga rahul ning peavad seda vajalikuks ning hästi loetavaks. Ajakirja suurima väärtusena toodi kõige rohkem välja võimalust olla kursis uuemate suundumuste ning päevakohaste teemadega. Oluliseks peeti ka kogemuste vahetamist ja teiste kogemustest lugemise võimalust ning erialale keskendumist (sh peeti vajalikuks sotsiaaltöötajate oma häälekandja olemasolu).

Veidi vähem toodi esile teaduspõhisust ning uurimustöödega kursis olemise võimalust, sealjuures ka sotsiaaltöö teaduse arengu toetamist; võimalust olla kursis erialaga laiemalt kui oma töövaldkond; parimate praktikate kajastamist ning sotsiaaltöö praktilist kirjeldamist. Mitu vastajat pidas mainimisväärseks ka ajakirja Sotsiaaltöö asjatundlikkust; tõsiasja, et tegu on ainsa eestikeelse erialaajakirjaga; teooria ja praktika tasakaalu hoidmist; võimalust kasutada ajakirja koolitöödes; ajakirja ülevaatlikkust ning sotsiaaltöötajate kogukonna koondamist ja kuuluvustunnet.

Huvipakkuvad teemad

Ajakirja toimetus sai ka palju ideid, mis teemasid lähiajal kajastada. Eelkõige nimetati kindlaid valdkondi, nt lastekaitse; töö noortega; asendushooldus; töö eakatega; vaimse tervise probleemid; töö kinnipidamisasutusest vabanenutega; kodutus; puuetega inimeste mured; rehabilitatsioon; ennetav sotsiaaltöö jt. 

Esile toodi ka konkreetseid teemasid: klientide võlgade ja sõltuvusega seotud probleemid; laste vaimne tervis; trauma mõju lapsele; hooldusõiguse vaidlused; suitsidaalsus; sotsiaalne innovatsioon; eakate hoolealuste abistamine ja aktiveerimine; eestkoste; omastehooldus; vabatahtlike töö sotsiaalvaldkonnas; uued metoodikad töös erivajadustega inimestega; erivajadustega laste tugisüsteemi reform; deinstitutsionaliseerimise mõju inimeste elule.

Eraldi tuli vastustest esile kohaliku omavalitsuse võimekuse, aga ka sotsiaalteenuste arendamise ning osutamise ja nende kvaliteedi temaatika.

Väga oodatud on praktikute kogemusi kajastavad artiklid eri teemadel, keeruliste juhtumite kirjeldused ja nende lahendused; Eestis ja mujal maailmas kasutatavate metoodikate tutvustused; elulised näited ja klientide edulood; artiklid valdkondadevahelisest koostööst.

Oodatakse ka artikleid plaanitavatest ja jõustunud seadusmuudatustest, Eestis korraldatud uurimustest ja võrdlevatest analüüsidest. Oluline on kajastada sotsiaalvaldkonna arengut ja tulevikuvaadet; pandeemia mõjude ning sotsiaaltöötajate enesehoiu ja tööalase toetusega seotud teemasid.

Lugemiseelistused

Küsimusele „Mil viisil eelistate ajakirja edaspidi lugeda?ˮ vastas 54%, et eelistab lugeda ajakirja paberil, kuid täiendavalt ka veebis. 18% vastanuist eelistab lugeda veebis, kuid lisaks ka paberil. 15% eelistab lugeda vaid paberil väljaannet, 12% vaid veebis. Siinkohal võib järeldada, et paberil ajakiri on endiselt olulisel kohal nende jaoks, kes seda sel kujul loevad. Veebis lugejate eelistusi ei saa aga selle põhjal hinnata, sest kõigi nendeni ei tarvitsenud küsitlus jõuda.

Paberil ajakirja eelistena toodi kõige enam välja, et seda on võimalik lugeda igal pool ja igal ajal (nt õhtul voodis). Pea sama oluliseks peeti võimalust puhata ekraanist. Paberil väljaande eelistajatele on oluline ka võimalus märkmeid teha ning vanu numbreid või artikleid kiirelt uuesti leida ning reaalse ajakirja käes hoidmist peetakse meeldivamaks. Veidi vähem toodi välja, et paberil ajakiri on lihtsalt mugavam; seda saab rahulikult ja süvenenult segajateta lugeda ja ka seda, et paberil ajakirja eelistatakse harjumusest. Mõned vastajad leidsid, et paberil on lihtsam järge pidada; sisu on hoomatavam ja moodustab terviku. Toodi veel välja, et paberil väljaanne soodustab arutelu kajastatud teemadel ning seda on võimalik ka klientidele lugemiseks laenata.

Ajakirja artiklid veebis

Ajakirja artikleid on veebis lugenud 67,5% vastanutest, vaid veebist 17% vastanuist.

Vastajate puhul, kes loevad ajakirja veebis, võib öelda, et kõige sagedasem viis veebiartikliteni jõudmiseks on uudiskirja kaudu, seejärel vaadatakse ka tai.ee/sotsiaaltoo lehte, et näha, kas on uusi artikleid. Vähem saadakse infot sotsiaalmeediast või kellegi soovitusel. Siinkohal on oluline meenutada, et vastajad said küsitluse ankeedi üldiselt Sotsiaaltöö meililisti kaudu, mis võib olla üheks põhjuseks, miks uudiskiri on vastajate seas populaarseim uutest artiklitest teadasaamise koht.

Küsimusele, kuidas soovite saada edaspidi infot uute artiklite ilmumise kohta, vastati enamasti, et info edastamise viis võiks jääda samaks, st tulla meilile, üksikud vastajad leidsid, et infot võiks levitada ka sotsiaalmeedia kaudu.

Tagasiside uudiskirjale

Võrreldes eelmise (2019. aasta) lugejaküsitlusega on vastanute seas vähem uudiskirja tellijaid, ja veidi rohkem neid, kellel oli kokkupuude vaid paberil väljaandega.

Kokku oli vastajate seas 81 uudiskirja tellijat, neist 75 andis uudiskirjale hinnangu.

Vastajate hinnangutest uudiskirjale võib järeldada, et uudiskirjaga ollakse rahul ning seda peetakse väärtuslikuks infoallikaks. Enamik vastajaid ei osanud ka välja tuua, mida nad võimaluse korral uudiskirja juures muudaksid. Mõni vastaja tõi küll esile, et uudiskiri on tihe ja pikk ning mõne lugeja jaoks liialt mahukas, samal ajal nenditi, et valdkonnaüleselt uudiseid koondades võib see olla paratamatu.

Eraldi mainimisväärseks pidas mõni vastaja uudiskirja juures sotsiaalvaldkonda puudutavate õiguskantsleri seisukohtade ja riigikohtu lahendite kajastamist ning infot erialaürituste ja sündmuste kohta.

Erialainfo allikad

Vastajad saavad erialainfot peale ajakirja väljaannete veel väga mitmest kohast. Kõige enam mainiti sotsiaalkindlustusameti infokandjaid (koduleht, infokirjad ja sotsiaalmeedia), seejärel sotsiaalministeeriumi omi (koduleht, blogi, sotsiaalmeedia). Populaarsuselt järgmise allikana toodi välja ESTA (nii koduleht, meililist kui ka Facebook).

On märgata, et eelmise korraga võrreldes on suurenenud veebi, meedia ja erialakirjanduse mainimine ning vähenenud koolitused, seminarid vms kanal info saamise allikana, kuid see võib tuleneda eelkõige pandeemia tõttu kehtestatud piirangutest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ajakiri on sotsiaaltöötajate hinnangul usaldusväärne allikas, millele oma töös toetuda. Sel on oluline roll heade praktikate kajastamisel, sest võimaldab hoida end kursis sellega, mida tehakse teistes piirkondades. Enamik vastajaid soovib edaspidigi lugeda just paberväljaannet, kuid veebi peetakse oluliseks lisavõimaluseks.