Loe Sotsiaaltöö uudiskirja artikleid

Tagasi

02. OKTOOBER 2020

Tugiisikuteenuse osutamine aastatel 2015–2019

Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond

2019. aastal osutati tugiisikuteenust 2951 inimesele, kellest 60,7% olid lapsed. Võrreldes 2015. aastaga kasvas tugiisikuteenuse saajate arv peaaegu kaks korda, teenuse osutamise kulud suurenesid 4,8 korda. Teenustundide maht ühe teenusesaaja kohta on viimastel aastatel jäänud samale tasemele. Suurimaks teenuse saajate sihtrühmaks olid puudega või psüühikahäirega lapsed.

Tugiisikuteenuse eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning inimese suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

Last kasvatavale inimesele tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk tagada lapse hooldamine ning turvaline ja toetav kasvukeskkond.

Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava inimesega lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral hooldustoimingute tegemine, kui lapsel on puue. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

Teenuse saajate vanus
2019. aastal osutati tugiisikuteenust 2951 inimesele, kellest 1791 ehk 60,7% olid lapsed. Lastest suurima osatähtsusega olid 7–14aastased, moodustades 63,7% teenust saanud lastest või 38,7% kõigist teenuse saajatest. 18aastaste ja vanemate teenusesaajate seas oli kõige rohkem keskealisi (30–49aastased). Kokku oli neid 517, mis on 44,6% täiskasvanutest või 17,5% kõigist teenuse saajatest (vt tabel 1, joonis 1).

Võrreldes 2015. aastaga kasvas 2019. aastal tugiisikuteenuse saajate arv peaaegu kaks korda, s.o 1473 inimese võrra.

Vanuselises jaotuses kasvas kõige enam nii protsentuaalselt kui ka absoluutarvudes 0–17aastaste tugiisikuteenuse saajate arv – 2,7 korda ehk 1128 lapse võrra, mistõttu nende osatähtsus teenuse saajatest kasvas 44,9%-lt 60,7%-le. Kõige enam mõjutas seda 7–14aastaste tugiisikuteenuse saajate arv, mis suurenes ligi 3,4 korda. Keskmisest aeglasemalt kasvas 18aastaste ja vanemate teenusesaajate arv (kasv 42,5% ehk 346 inimese võrra). Täisealiste hulgas vanuse järgi erilist trendi ei joonistu.

Kui 18–64aastaste puhul oli võrreldaval perioodil kasv ligi 48%, siis 65aastaste ja vanemate puhul teenusesaajate arv isegi natuke vähenes. Põhjuseks võib olla see, et vanemaealised inimesed kasutavad rohkem muid teenuseid.

statistika tabel1

statistika joonis1

Teenuse sihtrühmad
Sihtrühmade järgi oli 2019. aastal tugiisikuteenuse saajatest kõige rohkem puudega või psüühikahäirega lapsi – kokku 1457 last. Võrreldes 2015. aastaga kasvas selle sihtrühma teenusesaajate arv peaaegu 4 korda ehk 1090 inimese võrra. Nende osatähtsus kõigist tugiisikuteenuse saajatest kasvas 24,8%-lt 49,4%-le ning tugiisikuteenust saanud lastest 55,6%-lt 81,5%-le (vt tabeleid 2 ja 3).

Teisel kohal olid isikud, kelle teenuse vajadus oli seotud laste kasvatamisega. Nende arv ei ole 2019. aastal võrreldes 2015. aastaga eriti muutunud. Kokku sai 2019. aastal tugiisikuteenust 532 last kasvatavat isikut ehk 18% tugiisikuteenuse saajatest.

Kolmandal kohal olid täiskasvanud, kes vajasid teenust puude või psüühilise erivajaduse tõttu. Nende arv kasvas 2019. aastal võrreldes 2015. aastaga 303 inimese võrra ehk 3,5 korda. Kokku sai 2019. aastal tugiisikuteenust 426 puudega või psüühikahäirega täiskasvanut, mis on 14,4% kõigist tugiisikuteenuse saajatest või 67,5% täiskasvanud tugiisikuteenuse saajatest (vt joonis 2, tabeleid 2 ja 3).

Kõigil teistel põhjustel sai tugiisikuteenust 2019. aastal 536 inimest ehk 18,2% kõigist teenusesaajatest.

statistika joonis2

statistika tabel2

statistika tabel3

Teenust osutanud omavalitsuste arv
2019. aastal osutati tugiisikuteenust 75 kohaliku omavalituse üksuses (94,9% kohaliku omavalitsuse üksuste koguarvust) (vt tabel 4).

statistika tabel4

Teenustundide maht
2019. aastal osutati tugiisikuteenust kokku 893 951 tundi. Tugiisikuteenuse osutamise teenustundide maht aastate võrdluses küll pidevalt kasvab, kuid iga aastaga teenuse mahu kasvutempo aeglustub.

Kuni 2017. aastani suurenes nii teenusetundide arv ühe teenusesaaja kohta kui ka teenusesaajate arv, mis kokkuvõttes suurendas teenustundide mahtu. 2018. ja 2019. aastal mõjutas teenusetundide mahu kasvu ainult teenusesaajate arvu kasv.

Kui 2018. aastal kasvas tugiisikuteenuse osutamise maht võrreldes 2017. aastaga 19,9% ehk 143 464 tundi võrra, siis 2019. aastal oli kasv võrreldes 2018. aastaga 13,7% ehk 118 801 tundi.

Viie aasta arvestuses kasvas 2019. aastal võrreldes 2015. aastaga tugiisikuteenuse osutamise maht peaaegu 3,1 korda. Tugiisikuteenuse osutamise maht ühe teenusesaaja kohta aastas kasvas samas võrdluses 56,2% ehk 120 tunni võrra (213 tunnilt 333 tunnile) (vt joonis 3 ja tabel 5).

Keskmisest (333 tundi ühe teenust saanud isiku kohta aastas) rohkem osutati teenust lapsele (495 tundi). Tunduvalt vähem kulus aga tugiisikuteenuse osutamiseks täiskasvanud teenuse saajale ja last kasvatavale isikule ‒ vastavalt 90 ja 81 tundi aastas ühe teenusesaaja kohta.

statistika tabel5

statistika joonis3

Teenuse osutamise kulud
Tugiisikuteenuse osutamiseks kulus 2019. aastal kokku 7,95 miljonit eurot, millest 51,3% tasusid kohaliku omavalitsuse üksused. Riik kattis 48,4% ehk 3,85 miljonit eurot. Teenust saanud isikud ja nende pereliikmed tasusid vaid 4,3 tuhat eurot ehk 0,1% ning muudest allikatest tasuti 21,1 tuhat eurot ehk 0,3% kulutustest.

Võrreldes 2015. aastaga kasvasid 2019. aastal kulutused tugiisikuteenuse osutamiseks ligi 4,8 korda ehk 6,3 miljonit eurot. Kasv toimus riigipoolse (peamiselt ESF-vahendite) ja kohaliku omavalitsuse üksuste rahastamise kasvu arvel. Tugiisikuteenuse osutamisega seotud kulude katmist iseloomustab tabel 6.

statistika tabel6

Keskmised kulutused ühe teenusetunni kohta olid 2019. aastal 8,08 eurot, mis on 53,2% (2,81 eurot) kõrgem 2015. aasta keskmistest kulutustest. Keskmised kulutused lapsele tugiisikuteenuse osutamiseks olid veidi madalamad ‒ 7,91 eurot tunnis. Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamise tunni hind oli 9,48 eurot ja täiskasvanule 9,70 eurot tunnis.

Keskmiselt kulus 2019. aastal kokku teenuse osutamiseks ühe teenusesaaja kohta 2694 eurot, mis on ligi 2,4 korda ehk 1568 eurot enam kui 2015. aastal (1126 eurot) (vt joonis 4).
Keskmised kulutused aastas ühe lapse kohta olid 2019. aastal 3913 eurot. Täiskasvanute puhul olid summad tunduvalt väiksemad ‒ last kasvatava isiku kohta 763 eurot ja teenust saanud täiskasvanu kohta 870 eurot. Seda mõjutas tunduvalt väiksem teenuse maht ühe last kasvatava isiku ja täiskasvanud teenusesaaja kohta võrreldes lastega.

statistika joonis4