Sotsiaaltöö 2020-4

Tagasi

20. NOVEMBER 2020

Kommentaar artiklile „Personaalne peegeldus taastava õiguse võimalustele kinnipidamisasutustesˮ

Stanislav Solodov
Stanislav Solodov

vanglast vabanenute jätkutoe projektijuht ja vabatahtlik konfliktivahendaja,
justiitsministeerium

Soovin öelda Jaanus Kangurile tänusõnad hästi kokku võetud teemakäsitluse eest. Olen sama meelt, et taastava õiguse kogu potentsiaali pole praegu kinnipidamisasutustes kindlasti kasutatud.

Pean ennast vanglate keskkonda pigem hästi tundvaks inimeseks ja näen praegu vanglate puhul probleemkohana vanglate sotsiaalseid olusid (või sisekliimat). Täpsemalt seda, mis toimub vangla müüride vahel. 2018. aastal valmis vanglate sisekliima uuring1, mis näitas, et pea kõigis vanglaelu aspektide hinnangutes olid kinnipeetavad küllaltki kriitilised.

Kusjuures kõrgemalt hindasid kinnipeetavad vanglaelu turvalisust ja märksa madalamaid hinnanguid anti isikliku autonoomia ja harmoonia kategooriates. Autonoomia kategooria põhiküsimus on, mil määral on kinnipeetaval võimalik vanglas oma elu kontrollida ning otsuseid teha? Harmoonia kategoorias paluti hinnata abi ja toetust töötajatelt kinnipeetavatele, töötajate ja kinnipeetavate suhete usalduslikkust jms.

Toetudes uuringu tulemustele ja lugedes Jaanus Kanguri artiklis esitatud vanglaelu näiteid, saame aimu, kus paikneb praegune vangistuse täideviimise keskne fookus.

Kahtlemata on vanglates palju inimesi, kes oma igapäevatöös kasutavad ka taastava õiguse põhimõtteid. Küsimus on, kuivõrd toetab vanglate sisekliima taastava õiguse põhimõtete praktiseerimist? Toon ühe lihtsa näite, milleks on kinnipeetava ärakuulamine.

Tundub teoorias lihtne, aga praktikas teinekord keeruline. Keskkonnas, kus töötajate suurim proovikivi on pidada kinni tähtajast, pole kinnipeetavate ärakuulamiseks lihtsalt aega. Nii ei teki ka vestlust. Vähene vestlus viib pingete, rahulolematuse ja võimalike konfliktideni. Ka konfliktivahendus kui üks taastava õiguse meetoditest eeldab asjaosaliste ärakuulamist ja lõpuks kokkuleppeni jõudmist.

Taastava õiguse põhimõtete laialdasemaks praktiseerimiseks on kõigepealt vaja, et kinnipeetava ärakuulamine ja küsimuste lahendamine vestlusvormis omandaks vangistuse täideviimisel suurema tähtsuse. Usun veendunult, et inimliku dialoogi pidamine ennetab paljusid arusaamatusi, parandab vastastikust usaldust, loob häid suhteid ja lõpuks säästab ka aega.


 1AS Turu-uuringud (2018) „Vanglate sisekliima uuring. Kinnipeetavate küsitlusuuring Tallinna, Tartu ja Viru vanglatesˮ. Justiitsministeerium.
Kättesaadav: www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vanglate_sisekliima_uuring_sugis_2018.pdf