Sotsiaaltöö 2020-4

Tagasi

14. DETSEMBER 2020

Sisukord

esikaasEessõna. Taastav õigus keskendub kahju heastamisele
Raivo Aeg

Taastava õiguse peaeesmärk pole süüdlase karistamine, vaid ennekõike asjaosaliste lepitamine ja kuriteoga tekitatud kahju heastamine. Eesmärk saavutatakse kõige edukamalt koostöös, mis hõlmab kõiki asjaosalisi.

Persoon. Eva Üprus: tugiisiku töö mõte on inimesi inspireerida
Hille Tarto

Eva Üprus töötab vanglast vabanenute tugiisikuna. Ta julgustab kolleege hoidma oma süda, meel ja uks avatuna, sest kunagi ei tea, kelle elu võib seeläbi muutuda. Enda oma ju muutub siis ka alati.

Taastav õigus

Õigusemõistmise kaks paradigmat ja sotsiaaltöö väärtused
Judit Strömpl

Artikkel käsitleb taastava õiguse teoreetilisi aluseid ja põhimõtteid ning võrdleb seda traditsioonilise, karistusel põhineva kriminaalõigusega. Taastava õiguse väärtused, nagu sotsiaaltöö omadki, on suunatud solidaarse ühiskonna arendamisele ja kogukondade tervendamisele.

Miks sobib taastav õigus noortele?
Laidi Surva

Õigusrikkumistele lähenetakse viisil, mis võimaldaks teo toime pannud noorel mõista selle mõju ning heastada tekkinud kahju. Fookus on kannatanu turvatunde ja rikutud suhete taastamisel ning vähem sellel, mis karistuse noor peaks saama.

Konfliktivahendus, taastav nõupidamine ja vabatahtlike töö
Annegrete Johanson

Sotsiaalkindlustusamet pakub teenust, kus konflikte lahendavad koolitatud vabatahtlikud. Taastaval õigusel põhinev konfliktivahendus on mitmel juhul andnud asjaosalistele võimaluse olukorda positiivselt lahendada.

Taastav aruteluring
Annegrete Johanson

Taastavas õiguses kasutatakse erisuguseid praktikaid. Üks meetod, mida hakati selle aasta kevadise COVID-19 kriisi ajal laialdasemalt rakendama ka Eestis, on aruteluring.

Personaalne peegeldus taastava õiguse võimalustele kinnipidamisasutustes
Jaanus Kangur

Taastava õiguse põhimõtete rakendamine kinnipidamisasutustes tähendab, et kinnipeetav püüab kogu kinnipidamisaja jooksul heastada tekitatud kahju. Eesmärk on, et kahju tekitaja mõistaks oma teo tagajärgi ja ei satuks tagasi kinnipidamisasutusse.

Kommentaar: Stanislav Solodov

Taastava õiguse põhimõtete laialdasemaks praktiseerimiseks on kõigepealt vaja, et kinnipeetava ärakuulamine ja küsimuste lahendamine vestlusvormis omandaks vangistuse täideviimisel suurema tähtsuse.

Taastava kriminaalhoolduse ülesehitamine
Ian D. Marder

Taastav õigus on liikunud kriminaalõiguse ääremaalt selle peavoolu. Paljudes Euroopa riikides on see nüüd kättesaadav kriminaalprotsessi eri etappides ja eri vormides. Kriminaalhoolduses on taastava õiguse rakendamiseks mitmeid võimalusi.

Taastav õigus ja lähisuhtevägivald
Ian D. Marder, Callie Zinsmeyer

Lähisuhtevägivald on ilmselt üks vastuolulisemaid süütegusid, mille korral taastavat õigust rakendada. Seda on katsetanud paljud riigid. Õhku jäävad siiski küsimused, kuidas rakendada
seda turvaliselt ning kas asi on sellist riski väärt.

Kas taastavale õigusele on kohta, kui seksuaalne kuritarvitamine toimub perekonnas?
Marie Keenan

Seksuaalkuriteol on ohvri jaoks alati sügavalt psüühilised ja sotsiaalsed tagajärjed. Olukorra teeb aga eriti keeruliseks see, kui kuritarvitamine leiab aset perekonnas. Artiklis kirjeldatakse ühe pere osalemist protsessis, mis aitas neil oma läbielamisi väljendada ja suhteid taastada.

Taastav õigus ja COVID-19
Ian D. Marder, Meredith Rossner

Pandeemia ei katkestanud taastava õiguse asjatundjate tööd – tegevused ja koolitused kohandati hoopis nii, et neid saaks pakkuda veebis, telefoni teel või sotsiaalselt distantseeritult. Lahendada aidati ka rahva tervise kaitseks seatud piirangutest põhjustatud konflikte ja muresid.

Kogemus. Sotsiaalvaldkonna võimalused ja arengud koroonakriisi kevadel
Helle Kahm

Kevadine koroonapuhang mõjutas ühel või teisel moel meid kõiki. Saaremaal ei ole aga peret, keda viirus lähedalt ei puudutanud. Mida kriisiolukord õpetas ja mis aitas toime tulla?

Hea praktika
Taastavast õigusest praktikult praktikutele
Krista Klaus

Taastava õiguse põhimõtteid saaks kasutada praegusest veelgi enam, sageli jääb aga ametnikel või teistel juhtumiga tegelevatel spetsialistidel vajaka tarvilikest oskustest ja teadmistest, kuidas neid põhimõtteid eri olukordades õigesti rakendada.

Taastav õigus ja mittekaristuslik sekkumine Ida- ja Lääne-Virumaa noorsoopolitseinike töös
Jaana Malmberg, Krisli Kaldaru

Noorsoopolitseiniku igapäevatöös tähendab taastava õiguse põhimõtetest lähtumine enamasti kasvatuslike ehk mittekaristuslike mõjutusvahendite eelistamist karistuslikele.

Sotsiaaltöö korraldus
Muudatused puuetega laste tugiteenuste korralduses
Ebeli Berkman

Uuest aastast jäävad raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenust, tugiisikuteenust ja toetava teenusena transporditeenust korraldama ainult kohalikud omavalitsused. Kahe järgmise aasta jooksul saab kasutada ka ESFi toetust.

Paindlikumad tööturuteenused ja tööampsud aitavad tööotsijal kohaneda muutunud (töö)maailmas
Marina Radik, Karin Kiis

COVID-19 viiruse leviku ja kehtestatud piirangute tõttu on majanduse ja tööturu olukord muutunud oluliselt. Artiklis tutvustatakse olulisemaid uuendusi, mis on juba tehtud või seisavad ees järgmisel aastal.

Ennetustöö korraldus uuenenud tervise- ja heaoluprofiili abil
Barbara Haage, Epp Kerge

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond koostöös Tervise Arengu Instituudi paikkondade valdkonnaga toetavad kohalikke omavalitsusi, kes katsetavad ennetustöö korraldust ühendatud heaoluprofiili alusel.

Analüüs. Ennetava sekkumise mõjuanalüüsi võimalusi SPIN-programmi näitel
Jaan Aps, Johanna Salu, Erkki Kubber

Hiljuti analüüsiti jalgpallil põhineva noorte arenguprogrammi SPIN võimalusi sekkumise standardiseerituse parandamiseks ja mõju mõõtmise süsteemi edasiarendamiseks. Artiklis tutvustakse ennetusprogrammide elluviijatele, koordinaatoritele ja rahastajatele huvi pakkuvaid järeldusi.

Sotsiaaltöö kui elukutse
Praktika ja teooria seosed sotsiaaltöös
Malcolm Payne

Sageli arvatakse, et praktika toimub „põllul” ning seisab eraldi teooriast, mille konstrueerimine toimub akadeemilises maailmas. Artikli autori arvates on selline eristamine üleliia lihtsustav ning tuleb otsida mitmekülgsemaid viise teooria ja praktika seoste mõistmiseks.

Kui inimene keeldub sotsiaaltöötaja abist. Jaagu lugu
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni juhatus, eetikakomitee, Airi Mitendorf ja ajakiri Sotsiaaltöö

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) juhatus ja eetikakomitee arutasid ajakirja Sotsiaaltöö palvel Kuuuurijas kajastatud äärmuslikes tingimustes elava Jaagu lugu, mida kommenteeris oma veebilehel ka Põltsamaa vallavalitsus.

Eetilisi juhiseid sotsiaaltöötajaile koroonakriisi ajaks
Refereerinud Marju Selg

Sotsiaaltöö eetika on üks ja ainus, kuid erakordsetes tingimustes saab tähtis tähtsusetuks ja vastupidi. Et aidata sotsiaaltöötajail käsitleda eetikaprobleeme koroonakriisi ajal, avaldas Rahvusvaheline Sotsiaaltöötajate Föderatsioon (IFSW) „Eetilised juhised sotsiaaltöötajatele tööks pandeemia tingimustes”.

Metoodika
Eetika köielkõnd sotsiaalteadustes
Kadi Lubi

Teadustööd plaanides on oluline järgida eetikareegleid ja teada, mida erisuguseid uuringuid kavandades arvesse võtta ja mis kooskõlastusi on uuringute elluviimiseks tarvis.

Sotsiaaltöö ajalugu
Jane Addams ja sotsiaalne settlement
Marju Selg

See artikkel on pühendatud ühele suurimatest sotsiaaltöötajatest, kes muide ise end selleks ei nimetanudki. Jane Addams oli ühiskonnategelane, sotsiaalsete reformide eestvõitleja, settlement-liikumise aktivist, sotsioloog ja sotsiaaltöötaja. Sel aastal täitus 160 aastat tema sünnist.