Sotsiaaltöö 2020-3

Tagasi

23. SEPTEMBER 2020

Laste ja noorte ennetav abistamine

Kiira Gornischeff, Enelis Linnas, Kirsika Aas, Margarita Ingel, Kristi Loide, Laura Kane, Taimi Nilson, Simone Epro, Sandra Sutting

ennetustalituse spetsialistid, sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonnas loodi aasta alguses ennetusteenuste talitus. Anname ülevaate riiklike ennetusteenuste arengusuundadest.

Talituse alla kuuluvad kõik tegevused, mis on seotud ennetavate ja sekkuvate teenustega kõrge riskiga alaealistele: kinnise lasteasutuse teenus (KLAT), mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) ning abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus (SRT).

Arendame ka ennetavat võrgustikutööd, mille aluseks on justiitsministeeriumi kasutusele võetud ning Pärnus katsetatud „Ringist välja” koostöömudel.Teenuseid arendades võtame arvesse laste individuaalseid vajadusi ja ümbritsevat keskkonda.

Abi vajavate, ennast ja teisi kahjustava käitumisega ning traumeeritud laste ja noortega tegeleb sotsiaalkindlustusametis mitu osakonda. Pärast alaealistele õigusrikkujatele mõeldud meetmete reformi hakkas amet korraldama kinnise lasteasutuse teenust. Enne seda liikus projekti rahastuselt riiklikule mitmedimensiooniline pereteraapia.

Nende teenuste ühildamine laseb paindlikumalt hinnata vajadusi ja valida õige intensiivsusega sekkumine.

Kuigi talitus alles otsib oma identiteeti, on selgelt näha, et ainult teenustepõhine lähenemine ei ole põhjendatud. Vaja on valdkondadeülest tervikpilti laste abistamise võimalustest. Soovime luua süsteemi, kus me ei oota omavalitsuste avaldusi, vaid suudame õigeaegse seirega ise ennetavalt abi pakkuda või sekkuda.

Õigeaegne riskihindamine
Meie vaatevälja jõudvatel lastel ja noortel on enamasti trauma, mis on jäänud õigel ajal tähelepanuta või siis ei ole antud abi olnud piisav ega võtnud arvesse noore eripära ja vajadusi.

Kompleksprobleemidega noored hakkavad silma, sest nad ei ole võimelised võtma eakohast vastutust (näiteks ei täida koolikohustust) või on nende käitumine kahjulik neile endile (nt keelatud ainete tarvitamine, kodus mitteööbimine, enese tahtlik vigastamine jms).

Ei ole ka haruldane, kui suhted oma lähedaste või eakaaslastega on muutunud nii keeruliseks, et noor hakkab oma emotsioonide väljendamiseks kasutama vägivalda.

Neid ei saa aidata põhimõttel, et üks suurus sobib kõigile. Saame kasutada mitut tõhusat meedet (nt MDFT või KLAT), kuid enne tuleb selgitada, milline neist lapsele sobib. Vale meede võib kasu asemel hoopis kahju tuua ning on kokkuvõttes mitmekordselt kulukas.

Seetõttu võtame kasutusele struktureeritud hindamisvahendi, mis aitab spetsialistidel selgitada välja lapse riskid, vajadused ja tugevused. Praegu uurime, millised hindamisvahendid on maailmas olemas ning mis on nende plussid ja miinused.

Ei ole olemas ühte universaalset hindamisvahendit, mis sobib igas vanuses lapsele igas olukorras. Kõigepealt tuleb kaaluda, mida on täpselt vaja hinnata (vaimne tervis, kodune heaolu vms) ning seejärel valida sobiv vahend. Hindamine ei tohi aga olla abistamise juures põhitegevuseks.

Näiteks ei ole vaja hinnata kõiki koolikohustuse eirajaid sajast küsimusest koosneva ankeedi abil, et tuvastada, kas laps äkki vajab pikemaajalist ja põhjalikku sekkumismeedet. Samas on kahju sellise lapse tuvastamata jäämisel suur.

Hea, kui spetsialistil oleks võimalik teha esmahindamine (ingl screening ehk hindamine kuni 15 küsimuse abil) kõigi koolikohustuse eirajate puhul, et selgitada välja nende hulgast kõrgema abivajadusega lapsed, keda on vaja hinnata põhjalikult (ingl assesment).

Sama metoodika on kasutusel näiteks meditsiinis, kus ennetava meetmena kasutatakse sõeluuringut, et selgitada välja, kes neist inimestest võib vajada põhjalikumat sekkumist. Nii jõuab abi inimesteni, kes seda ennekõike vajavad ning veel sel ajal, kui kahjustused ei ole pöördumatult suured.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus
Selle aasta algusest vastutame abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SRT) arendamise ja koordineerimise eest. Teenus on mõeldud kuni 19aastaste suure abivajadusega laste ja nende lähedaste toetamiseks. Kompleksteenus toetab laste psühhosotsiaalset toimetulekut, et ennetada riski- ja rikkumiskäitumise kujunemist ja süvenemist.

Last ja tema perekonda ei abista ainult ühe valdkonna spetsialist, vaja on tuge mitmest valdkonnast ja head võrgustikutööd. Lapsele ja tema perele võib ühes kalendriaastas pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid kuni 2580 euro eest. Vajaduste hindamine on osa teenusest.

SRT võib sobida näiteks siis, kui abivajaduse on põhjustanud traumaatiline kogemus (perevägivald, kiindumussuhte traumad jms) ning last ümbritsevad inimesed ei tule toime tema (riski)käitumisega. Probleeme võib olla nt koolikohustuse täitmisega ja sõltuvusainete tarvitamisega. Mõnel juhul on lapsel käitumis- või psüühikahäire vm vaimse tervise probleemid. Siis vajavad tuge ka last ümbritsevad inimesed.

SRTga on võimalik jõustada ka lapsevanemaid. Tihti on neilgi sõltuvushäire või vaimse tervise probleem, peres võib nappida ka omavahelist mõistmist ja järelevalvet. Soovitame kaaluda SRTd ka asendushooldusel olevate laste puhul, see võib aidata nii lapsi kui ka nende lähedasi. Teenuse saamise algatab kohalik omavalitsus.

Selleks on vaja juhtumiplaani STAR-keskkonnas ning lapse rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hinnangu vormi, mille täidab omavalitsus. Hinnanguvormis peaksid kajastuma tõsised puudujäägid vähemalt kahes lapse heaolu valdkonnas.

Nüüdseks on suurem osa Eestist kaetud teenuseosutajatega, ometi ei ole abi kõigis piirkondades ühtviisi kättesaadav. Püüame muuta teenused kõigile kättesaadavaks üle Eesti. Seda tehes peame võtma arvesse laste vajadusi ja looma paremaid võimalusi mobiilse teenuse osutamiseks.

Teenust saavaid lapsi on praegu üle Eesti ligi 200. Lapsi, kes seda vajaksid, on aga mitu korda rohkem. Selleks, et jõuda edaspidi ka nende lasteni, kes teenust hädasti vajaksid, peame lahendama mitu küsimust. Välja tuleb töötada teenuse standard, määrata kindlaks teenuse kvaliteet ning ootused teenuse osutajatele. Teenus kujundatakse ümber lapse vajadustele sobivaks ja veel rohkem juhtumipõhiseks.

Arendajad loovad üle Eesti võrgustiku (teenust pakkuvad partnerid), et suurendada teenuse kättesaadavust ja koolitada selle osutajaid. Meie ja koostööpartnerite eesmärk on aasta lõpuks teenus ümber kujundada nii, et see oleks tõhus ning kättesaadav ja kooskõlas laste ja noorte vajadustega.

Mitmedimensiooniline pereteraapia
2015. aastal hakati Eestis rakendama mitmedimensioonilist pereteraapiat (ingl multidimensional family therapy, edaspidi MDFT), mis on välja töötatud mitmekülgse abivajaduse ja tõsiste õigusrikkumistega noortele ja nende peredele. Teraapiast võib abi olla, kui mureks on nooruki suhtekonfliktid kodus või väljaspool, õigusrikkumised, sõltuvusainete tarvitamine.

Noore aitamiseks kaasatakse tema vanemad ja pere, samuti teised olulised inimesed, kes mõjutavad tema käitumist – õpetajad, sõbrad, koolikaaslased, treenerid jt.

Teraapias otsitakse lahendusi, mitte süüdlasi. Programm on mõeldud 11–18aastastele ning sinna suunab noore kohus, prokurör, politsei, kriminaalhooldajad või kohaliku omavalituse lastekaitsetöötaja (kuni 14aastaseid). Intensiivne teraapia kestab üldiselt 4–6 kuud. Käiakse ka pere juures kodus. Igal aastal jõuab MDFTsse keskmiselt 120 juhtumit.

Gornischeff jt joonis1

Joonis 1. MDFT-terapeutide juhtumite piirkondlik jaotus 2020. a I poolaastal (N=138). Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

MDFTi meeskonnad on Eestis tegutsenud juba üle viie aasta. Piirkondlikud keskused asuvad Jõhvis, Tartus, Pärnus ja Tallinnas, noored saavad programmi läbida ka Viru vangla noorteüksuses ja Maarjamaa Hariduskolleegiumis.

Loodame, et Eestis ei ole enam ühtegi noortega tegelevat ametnikku, kes ei tea, mida tähendab lühend MDFT ja mis võimalusi sel on. Arendame teenust edasi.

2017. aastal tegi Poliitikauuringute Keskus Praxis MDFTi tõhususe uuringu programmi läbinud noorte ja perede seas. Vahepeal on laste ja noorte kohtlemine õiguskaitsesüsteemis muutunud palju, mistõttu korraldatakse järgmisel aastal uus uuring. Tahame teenust kasutavate noorte vanematele korraldada kogemusklubisid.

Soovime olla paindlikumad laste programmi suunamisel ning korraldame oma töö ümber nii, et noori oleks võimalik MDFTsse suunata sõltumata nende rollist juhtumis (ohver, tunnistaja vmt), sest programm on mõeldud noortele, kelle käitumine on suunatud teiste või enda vastu (ingl acting in / acting out). Väärtustame koostööd võrgustikupartneritega ja soovime seda tõhustada.

Kinnise lasteasutuse teenus

Gornischeff jt joonis2

Joonis 2. Kinnise lasteasutuse teenust pakkuvad kodud Eestis

Eelmisel aastal kirjutasime Sotsiaaltöös pikemalt kinnise lasteasutuse teenusest (Gornischeff ja Loide 2019, 76–80). Märkisime siis, et noored vajavad väiksemaid gruppe ja rohkem personali, et abi oleks individuaalsem.

Augustis oli meil rõõm avada Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Noortekodu (6 kohta), kus saab korraga toetust kuni kuus noort. Eeskujuks on Põhjamaades edukalt toimiv ravikodu mudel, mis lähtub miljööteraapia põhimõtetest, traumateadlikkusest ning perepõhisest lähenemisest.

Noortele pakutakse nii individuaalseid kui ka grupipõhiseid teraapilisi sekkumisi. Nende abil saab välja tuua noore võimed, toetada tema õpioskusi, eakohaste sotsiaalsete oskuste omandamist ja parandada vastutusvõimet.

Turvalise keskkonna abil püütakse saavutada tasakaalu, et noorel tekiks huvi ja motivatsioon panustada oma arengusse. Noortekodu asub looduskaunis kohas, kodune miljöö tagab nii emotsionaalse kui ka füüsilise turvalisuse.

Õppida saab argipäevaseid toimetulekuoskusi – iga päev tehakse koos süüa, koristatakse, pestakse pesu, hoolitsetakse toataimede eest jm.

Kinnise lasteasutuse teenust pakuvad edukalt ka Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe ja Valgejõe õppekeskus (81 kohta), Rakvere Lille kodu (6 kohta) ning Tallinna Laste Turvakeskus (4 kohta).

Kuigi Hiiumaal on esimene ametlik miljööteraapilistel põhimõtetel tegutsev kinnise lasteasutuse teenust pakkuv kodu, siis sarnaseid põhimõtteid järgivad teisedki. Kõigi kinniste lasteasutuste eesmärk on pakkuda lapsele turvalist kasvu- ja arengukeskkonda ning vähendada ohutegureid.

Aina enam on kognitiivkäitumuslikku lähenemisest, rõhku pannakse pere- ja võrgustikutööle ning traumateadlikkusele, toetus on üha enam kooskõlas noorte individuaalsete vajadustega.

Gornischeff jt joonis3

Joonis 3. KLATis olevad lapsed 2019. ja 2020. aasta I poolaasta võrdluses

Töötajate kvalifikatsiooni parandamine
Kinnistes asutustes töötavad erisuguse ettevalmistusega spetsialistid. Alati ei ole piisavalt oskusi ja teadmisi, et tulla toime väljakutsuva käitumisega. Noortele mõjub halvasti personali pidev vahetumine. Noorega usaldussuhte saavutanud töötaja lahkumisel võivad olla halvad tagajärjed (Aaben jt 2018).

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond on justiitsministeeriumi partneriks EMP ja Norra toel ellu viidava projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine” alaprojektis „Kinniste lasteasutuste ja vangla personali oskuste ja teadmiste parandamine töös laste ja noortega”. Projekt kestab 2020. aasta maist kuni aprillini 2023.

Alaprojekti eesmärk on suurendada personali pädevust ja pakkuda spetsialistidele töönõustamist. Soovime üles ehitada koolitussüsteemi, mis tagaks spetsialistidele vajalikud oskused ja teadmised. Lülitame asjakohased moodulid ka kõrgkoolide õppekavadesse, et koolitus oleks jätkusuutlik.

Töötame välja töönõustamissüsteemi, et vähendada kaadri voolavust ja töötajate läbipõlemist. Analüüsime ka Eestis rakendatavaid noorte sotsiaalprogramme, et toetada eelkõige neid, mis on ajakohased ja teaduspõhised.

Võrgustikutöö mudel „Ringist välja”
Lapsed ei vajagi alati intensiivset riiklikku sekkumist, piisab, kui kohalik omavalitsus teeb aktiivset võrgustikutööd, kus igal asjaosalisel on oma kohustused. Kindlasti on ebaõiglane oodata lapse elu muutmist vaid ühelt juhtumikorraldajalt.

Võrgustikukoostöö mudeliga „Ringist välja” saab kujundada koostööharjumusi ning luua toetava ja hooliva võrgustiku riskirühma kuuluva alaealise ümber, kel on kõrge risk panna tulevikus toime uusi ja raskemaid õigusrikkumisi. Omavalitsustes moodustatud võrgustiku tuumikliikmed on tavaliselt politsei, prokuratuuri ja lastekaitse esindajad jt spetsialistid.

Sedasi saab tõhusamalt sekkuda ja last toetada. Asjaosalised kohtuvad mitme kuu jooksul laiendatud ringis, kuhu kuuluvad ka haridusasutuse esindaja ja noorsootöötaja. Lahenduste leidmiseks aitavad kõik kaasa oma teadmiste ja võimalustega.

Võrgustiku üks ülesanne on aidata noorel seada realistlikke eesmärke oma oskuste arendamiseks, toimetuleku parandamiseks ja eneseteostuseks. Kõige tähtsam on kaasata noor eesmärkide ja ülesannete seadmisse.

Noorel aitab õiguskuulekal teel püsida ka usaldusisik. Selleks on enamasti keegi tuttav inimene, kelle isikuomadused ja väärtused toetavad heade harjumuste ja vajalike oskuste kujundamist. Ta on ka toeks igapäevastes lihtsates toimingutes, nt dokumentide täitmisel, info otsimisel, argipäeva korraldamisel jms.

„Ringist välja” võrgustik tuleb kokku nii tihti ja nii palju, kui seda on abivajava noore jaoks vaja. Kui risk on maandatud, antakse juhtum üle lastekaitse spetsialistile, kes tegutseb edasi pere vajaduste kohaselt. Katsetame koostöömudelit koos SKA lastekaitse osakonnaga kinnise lasteasutuse jätkutoe katseprojekti raames Tallinnas, Tartus ja Pärnus ning loodame väga laieneda sügisel ka Ida-Virumaale.

Artikli alguses tõime välja, et oleme oma talitusega identiteedi otsingutel. Püüame luua süsteemi, mis oleks lapsest lähtuv ja proaktiivne – et õige laps oleks õigel teenusel. Hindame väga, kui meie koostööpartnerid ning spetsialistid, kes laste ja noorte heaks töötavad, annavad meile julgelt märku süsteemi nõrkadest külgedest ning teevad ettepanekuid nende parandamiseks.

Viidatud allikad
Aaben, L., Salla, J., Markina, A. (2018). Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Gornisheff, K., Loide, K. (2019). Kinnise lasteasutuse teenus tugevdatud toetusega teenuseks. Sotsiaaltöö 3, 76–80.