Sotsiaaltöö 2020-3

Tagasi

25. SEPTEMBER 2020

Sisukord

Eessõna. Rait Kuuse Kaas 3 2020
Hea sotsiaaltöötaja suudab inimese enda tugevustele lisaks leida ja kasutada eri võimalusi inimest ümbritsevas keskkonnas ning
koostöövõrgustikus. See on vajalik oskus, sest inimese heaolu sõltub erisugustest, tihtipeale väga individuaalsetest asjaoludest.

Persoon. Väino Maasalu: „Püüan olla eeskujuks kogukonnas ja oma lastele”
Kadri Kuulpak
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon valis aasta sotsiaaltöötajaks Kohila valla sotsiaalnõuniku Väino Maasalu. Ta nimetab 3000 elanikuga paikkonnas töötamise eeliseks seda, et keegi ei jää oma murega märkamatuks. Sotsiaaltöötaja roll on sellises kohas väga tähtis.

Sotsiaaltöö korraldus. Uue ohvriabi seaduse poole
Kristiina Luht                                                                                                   
Mõne aasta jooksul on jõutud riiklikus ohvriabis rõõmustavalt palju luua ja paremaks teha, nüüd tuleb ajakohastada ka ohvriabi seadus, et tagada senisest parem tugi vägivalla ja kuriteo ohvritele.

Sotsiaaltöö korraldus. Kohalike omavalitsuste kriisiaja kogemused ja õppetunnid
Jan Trei
Eriolukorra ajal korraldasid Eesti Linnade ja Valdade Liit ning sotsiaalministeerium korrapäraseid kohtumisi kohalike omavalitsustega. Artiklis antakse ülevaade teemadest ja ettepanekutest, mida arutati kohtumistel Ida-Virumaa, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti ja saarte omavalitsustega.

Sotsiaaltöö kui elukutse. Dubrovniku manifest: sotsiaalse vältimatus
2019. aasta septembris kogunesid sajad sotsiaaltöös aktiivsed inimesed Dubrovnikusse, et põhjalikult uurida praegusaja põhiteemasid ning vaadata üle ja tugevdada sotsiaaltöö positsiooni ühiskonnas. Ajakiri avaldab dokumendi tõlke.

Sotsiaalpoliitika. COVID kui võimaluste aken pikaajalise hoolduse reformile
Anu Toots, Raul Malmstein
Koroonapandeemia näitas selgelt kätte eri süsteemide nõrgad kohad sotsiaal- ja tervishoiupoliitikas. Nüüd, mil esimene ehmatus kriisist on möödas, on aeg mõelda, milliseid uusi võimalusi see karm õppetund meile pakkus.

Sotsiaalpoliitika. Teekond inimesekeskse teenusepakkumise suunas
Gerli Aavik-Märtmaa
Eestis ei ole enam vaja pikalt selgitada, miks tuleb liikuda koordineerituma ja integreerituma tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi poole. Kooskõla tuleb saavutada ka tööhõive- ja haridussüsteemiga. Kuidas aga selleni jõuda?

Kohalik omavalitsus. Valdkondade lõimimise head kogemused Elva vallas
Marika Saar
Elva valla üks prioriteet on laste ja perede heaolu: aasta sotsiaaltöö tegu on laste ja noorte vaimse tervise kabineti avamine. Väärtustatakse tervist ja tervislikke eluviise; eakatele ja puudega inimestele pakutakse võimalusi olla aktiivsed kogukonna liikmed.

Teenuste integratsioon. Insuldipatsiendi raviteekond muutub sujuvamaks
Kitty Kubo
Insuldipatsiendid saavad Eestis väga head aktiivravi, kuid nende raviteekonnal ilmnevad mitmed takistused. Haigekassa koostöös eri osalistega otsib neile lahendusi ning on algatanud juhtprojekti, et parandada Eesti inimeste elukvaliteeti pärast insulti.

Teenuste integratsioon. Pilootprojekt PAIK – koostöö patsiendi heaks
Kadri Oras, Svea Seidla
PAIK on Viljandi haigla ja sotsiaalministeeriumi algatatud ning haigekassa ja Viljandi haigla rahastatud pilootprojekt, milles töötavad inimeste heaks ühises meeskonnas tervishoiu- ja sotsiaalvaldkond.

Teenuste integratsioon. Elude päästmine võrgustikutöös MARACi abil
Hannaliisa Uusma, Madli Raudkivi, Anne Klaar
Lähisuhtevägivalla tõttu hukkub Eestis inimesi igal aastal. Ainuüksi 2020. aasta esimesel poolel on vägivaldse lähisuhte tõttu hukkunud üheksa inimest. MARACi võrgustikutöö eesmärk on tagada kõrge riskiga vägivallajuhtumite korral kannatanu turvalisus.

Teenuste integratsioon. Laste ja noorte ennetav abistamine
Kiira Gornischeff, Enelis Linnas, Kirsika Aas, Margarita Ingel, Kristi Loide, Laura Kane, Taimi Nilson, Simone Epro, Sandra Sutting
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonnas loodi aasta alguses ennetusteenuste talitus. Artiklis antakse ülevaade riiklike teenuste – sotsiaalse rehabilitatsiooni, mitmedimensioonilise pereteraapia ja kinnise lasteasutuse teenuse arendussuundadest.

Teenuste integratsioon. Integreeritud tugiteenused lastele – esimene tagasiside pilootprojektile
Eva Liina Kliiman, Alice Juurik, Marge Hindriks
Sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, SA Innove ning sotsiaalkindlustusamet alustasid mullu koostööd, et erivajadusega laps ja tema pere jõuaksid vajalike teenusteni kiiresti ja mugavalt. Artiklis antakse esimese ülevaate pilootprojektist.

Teenuste integratsioon. Allakäigutrepist üles – ühisel nõul ja ühisel jõul
Marju Metsaots
Päästeameti kodukülastustel on üha rohkem nähtud selliseid kodusid, kus vaid suitsuanduri paigaldamisest ei ole kasu, tegeleda on vaja sügavamate probleemidega ja seda koostöös teiste ametkondadega. Lääne päästekeskus harjutas eri osalistega koostegutsemist Tori vallas.

Teenuste integratsioon. Noorte osaluse ja koostöö toetamise kogemused Tallinna noorsootöös
Jaan Aps, Aune Lillemets, Carmen Akkermann
2017.–2019. a algatati Tallinnas kümme uut noorsootöö tegevussuunda ja arendati sellesse panustavate osaliste koostöövõrgustikku, et laiendada noorsootöös osalemise võimalusi, sh tõrjutusriskiga noortele. Artiklis tutvustakse programmi mõju-uuringu tulemusi.

Metoodika. Rahvusvaheline Funktsioneerimisvõime Klassifikatsioon
Karin Hanga
RFK alusel on võimalik dokumenteerida inimese funktsioneerimisega ehk igapäevase toimetulekuga seotud infot, kasutades kirjeldava hinnangu asemel koode ning probleemi ulatust väljendavaid määrajaid. Seda saab kasutada tööhõive- ja rehabilitatsioonivaldkonnas ja mujal.

Metoodika. Kuidas liigume edasi RFK metoodikaga?
Gerli Aavik-Märtmaa
Sotsiaalministeerium koostööpartneritega otsib võimalusi, et võtta RFK metoodika kasutusele üle Eesti ning hakata selle abil kirjeldama inimese toimetulekut taastusravis, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendite süsteemis.

Metoodika. RFK katsetamisest taastusravis ja rehabilitatsioonis
Ulvi Mölder
Aastatel 2018–2019 viidi Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel ellu katseprojekt „RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel”.

Metoodika. Lipusüsteem – juhend laste ja noorte seksuaalkäitumise hindamiseks ja sellele reageerimiseks
Liana Rumvolt
Belgia seksuaaltervise kompetentsikeskuses Sensoa välja töötatud abistav juhend „Lipusüsteem”, mis on nüüd võetud kasutusele ka Eestis, sisaldab mitmeid töövahendeid, mis aitavad täiskasvanuil lahendada olukordi päriselus.

Uurimus. Ligipääsetav elukeskkond loob võrdsemaid võimalusi
Liis Vahter, Keit Parts, Agnes Einman, Marion Rummo
MTÜ Ligipääsetavuse Foorum tegi 2019. aasta teises pooles transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüsi, millega hinnati oluliste transporditaristu objektide ligipääsetavust üle kogu Eesti. Artiklis selgitatakse ligipääsetavuse olulisust võrdõiguslikkuse seisukohast.

Uurimus. Lastekaitsetöö COVID-19 pandeemia ajal Eestis
Karmen Toros, Asgeir Falch-Eriksen
Kevadine COVID-19 pandeemia muutis lühikese ajaga väga paljude inimeste tavapärast elu- ja töökorraldust. Kevadel tehtud uuring näitab, kuidas mõjutas pandeemia Eesti lastekaitsetöötajate tööd ning mis oli laste ja perede toetamisel kõige suuremaks proovikiviks.

Uurimus. Töövõimereformi võimalused ja kitsaskohad
Anne Klettenberg
Töövõimereform kutsuti ellu, et toetada vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu, aidates neil tööd leida ja seda hoida. Kevadel Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös uuriti võimalusi ja kitsaskohti selle saavutamisel inimeste kogemuste põhjal.

Uurimus. Kommentaar: Sabina Trankmann
Probleemide lahendamine eeldab töötukassa juhtumikorraldajate ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate võrgustikutööd, mille käigus saab kõrvaldada takistused inimese igapäevaelus ning seejärel abistada teda sobiva töökoha leidmisel ning töötamisel.

Eelretsenseeritud artikkel. Kelle poole pöördub abi saamiseks Eesti 100-aastane?
Mare Ainsaar, Indrek Soidla, Epp Sepp, Siiri Kõljalg, Jelena Štšepetova, Tiiu Rööp, Imbi Smidt, Helgi Kolk, Marika Mikelsaar, Reet Mändar
Artikkel annab Tartu Ülikoolis korraldatud uuringule toetudes ülevaate ülieakate hinnangutest oma toimetulekule ja sotsiaalsete kontaktide tasemest ning analüüsib abi allikaid kolmes abivajaduse olukorras: tervisega seotud probleemid, igapäevane toimetulek jm mured.

Uus lahendus sotsiaaltöös. Eestis on nüüd spetsiaalselt dementsusega inimestele ehitatud kodu
Eesti esimese dementsussõbraliku kodu projekteerimisel ja ehitamisel võeti arvesse dementsusega inimeste vajadusi. Üks eesmärk on parandada ühiskonna teadlikkust dementsusest ning koolitada dementsussündroomiga inimeste lähedasi ja spetsialiste.