Väljaanded

Tagasi

28. AUGUST 2020

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse klientide analüüs

Signe Piirsalu

 

 

 

 

Signe Piirsalu
kvaliteedijuht, Tallinna Sotsiaaltöö Keskus

Iga hoolekandeasutuse meeskond tahab olla veendunud, et nende tegevus on kooskõlas asutuse visiooni, missiooni ja põhiväärtustega. Üks võimalus sellele kinnitust leida on toimuvat uurida ja analüüsida. Tallinna Sotsiaaltöö Keskus pakub teenuseid majanduslikes raskustes olevatele inimestele, keda ähvardab oht kodutuks jääda või kes on juba kodutud. 2019. aastal uurisime taaskord oma klientide olukorda, saavutusi ja võimalusi.

Uuringu elluviimises osales suur osa meie personalist, vaatluse all olid kõik sel ajal resotsialiseerimisteenust kasutanud kliendid. Andmete kogumisel kasutati eri meetodeid, sh teste, ankeete, aruannete analüüse jt. Aasta lõpuks saime vastused uurimisküsimustele ja järeldused kinnitasid hüpoteese: klientuur on äärmiselt mitmekesine ja töö nõuab üha enam eriteadmisi ning -oskusi. Saadud tulemustele tuginedes saame määrata arengusuundi ja arendada teenuseid.

Raskustesse sattunud ja seetõttu koduta jäänud inimeste abistamine on keerukamaid valdkondi hoolekandes. Tallinnas tegeleb sellega Tallinna Sotsiaaltöö Keskus (TSK) ja väiksemas mahus ka Tallinna Hoolekande Keskus.

Seda tööd tehes puutume kokku eakate, lastega perede, tööealiste teovõimeliste ja piiratud teovõimega, puude või muu erivajadusega inimestega. Nende abistamisse on kaasatud kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, haiglate ja erihoolekande spetsialistid, kriminaalhooldajad jt koostööpartnerid.

Püüame aidata inimestel taas majanduslikult järje peale saada ja tavaellu naasta. Abivajadus on väga erinev. Mõnel juhul piisab lühiajalisest majutusest ja nõustamisest, vahel on aga pikaajalisele asjatundlikule abile vaatamata tavaellu tagasi pöörduda ülimalt keeruline, mõnikord ka võimatu.

TSK teenused
Tallinna Sotsiaaltöö Keskus töötas välja inimeste abistamiseks mitmeastmelise süsteemi. See koosneb ennetavatest sotsiaalteenustest, vältimatust sotsiaalabist ja resotsialiseerimisest:
1) võlanõustamine
2) majandamisnõustamine
3) vältimatu sotsiaalabi öömaja
4) vältimatu sotsiaalabi varjupaik
5) resotsialiseerimine:
- varjupaigas
- sotsiaalmajutusüksuses
- ühiselamus.

Viiele peamisele sotsiaalteenusele lisanduvad jõustavad ja toetavad projektitegevused ning tugiteenused. Majandusraskuste ennetamisel on väga oluline majandamis- ja võlanõustamine. Väljaõppe saanud nõustajate esimene ülesanne on julgustada inimesi abi otsima. Nad aitavad selgust saada olukorrast ja võimalustest. Võlanõustamise teenusega alustati 2006. aastal ja see on ennast igati õigustanud. Järgnevad majutusabi- ja eri tasemega resotsialiseerimisteenused, mis põhinevad CARe metoodikal.

Resotsialiseerimisteenuse sisu on kõigil tasemetel sama, seetõttu on teenus TSK põhiprotsesside loetelus esitatud ühe protsessina. Teenuste tasemeid eristavad peamiselt elamistingimused, liikumine nende vahel toimub paindlikult. Näiteks kui linnaosa on suunanud kliendi resotsialiseerimisteenusele varjupaika, kus viibivad hooldusvajadusega inimesed, siis tervise ja toimetulekuvõime paranedes on tal võimalik edasi liikuda sotsiaalmajutusüksusesse.

Sealsed eesmärgid täitnud klient saab elama asuda ühiselamusse, mis pakub kõige suuremat iseseisvust ja on stardijooneks iseseisvasse ellu astumisel. Vahel toimub liikumine ka vastupidises suunas. Näiteks kui inimene järjepidevalt eirab sisekorrareegleid ja rikub kokkuleppeid, siis suunatakse ta madalama tasemega majutusüksusesse.

Üksikutel juhtudel on resotsialiseerimisteenusel olnud klient jõudnud tagasi ka vältimatu sotsiaalabi teenusele, ehk algusesse.
Uuringu ajal osutati teenuseid kaheksas üksuses, mis paiknevad Tallinna eri linnaosades. Majutuskohti oli tollal kokku 649, nüüd 670.

Nagu kõik teisedki teenuseosutajad, lähtume meiegi eelkõige teenuse saajate vajadustest ja rahastaja võimalustest. Tegevuste kvaliteeti hinnates on tähtsad näitajad asjakohasus ning klientide ja rahastajate rahulolu. Klientidelt, töötajatelt ja koostööpartneritelt kogume tagasisidet iga aasta lõpus. Teenuste arendamiseks ja tulevikuvajaduste väljaselgitamiseks sellest aga ei piisa, sest töö käigus toimuvale hinnangu andmine ei pruugi välja tuua edaspidiseid arenguvajadusi. Seetõttu korraldab TSK aeg-ajalt täiendavaid küsitlusi ja kliendiuuringuid.

Analüüsi lähtekoht ja uurimisküsimused
2019. aastal korraldasime mahuka TSK klientide analüüsi , et selgitada välja, kuidas tuleks ümber korraldada majutus ja teenused. Tundsime, et aastatega on klientide olukord ja vajadused muutunud. Majutusüksuste töötajad on tähendanud, et viimastel aastatel on kasvanud nende inimeste osatähtsus, kelle puhul plaanikohane resotsialiseerimisprotsess ei anna soovitud tulemust.

Analüüsi valimiks olid peamiselt resotsialiseerimisteenust saavad kliendid, osaliselt ka vältimatu sotsiaalabi kliendid. Vaatluse alla võeti kliendid, kes viibisid teenusel 2019. aasta veebruaris. Valimist jäid välja vältimatu sotsiaalabi kliendid, kes olid sel perioodil teenusel lühiajaliselt.

Uurimisplaani hüpoteesid olid järgmised:
1. Klientide hulgas on vaimse tervise probleemidega isikuid, kelle puhul resotsialiseerimisteenus ei anna tulemust.
2. Klientide hulgas on resotsialiseeritud isikuid, kes saaksid iseseisvalt hakkama, kuid kes ei lahku teenuselt majanduslike põhjuste tõttu.
3. Klientide hulgas on isikuid, kes vajaksid resotsialiseerimisteenuse asemel mõnda muud teenust.

Otsisime vastuseid järgmistele küsimustele: kui palju on klientide hulgas neid, keda saab ühiskonda sobitada ja neid, keda ei saa. Soovisime veel teada, kas mõni kliendigrupp eristub kindlate tunnuste järgi ning kui palju on inimesi, kes saavad teenuseid, mida nad enam ei vaja. Sarnase sisuga, kuid väiksemas mahus uuring viidi ellu ka 2014. aastal, seega saime tulemusi osaliselt võrrelda.

Analüüsi metoodika
Andmeid kogudes me kliente ei küsitlenud, analüüs põhineb klienditöö dokumentide andmetel ja klienditööd tegevate töötajate hinnangutel. Võtmerolli kandnud üksuste sotsiaaltöötajad vaatasid läbi kõik klientide toimikud, korraldasid testimise ja sisestasid andmed klientide ankeetidesse. Vaatluse all oli kokku 458 TSK klienti.

Ankeet sisaldas kommentaari lahtrit, kuhu sotsiaaltöötajad said märkida hinnangu iga kliendi kohta. Ankeedi lõpus pidid sotsiaaltöötajad valikvastusena märkima oma hinnangu kliendile sobiva teenuse osas. Uuritavate majanduslikku olukorda ja võimekust puudutavat teavet kogusid klienditöö dokumentide alusel majandamis- ja võlanõustajad.

Resotsialiseeritavuse hindamisel kasutasime PPS-2 testi. See on psühhiaatrilis-psühholoogilis-pedagoogilise hindamise skaala, mis esialgu töötati välja erihoolekande klientide seisundi ja toimetulekuvõime hindamiseks, kandes siis nimetust PPS-1. Aastatel 1998–1999 hinnati selle alusel ligi 3000 hooldekodudes ja psühhiaatrilisel pikaravil viibivat inimest. Skaala autori, psühhiaater dr Ants Puusilla nõusolekul kohandasid TSK töötajad selle koduta inimeste resotsialiseeritavuse hindamiseks. Oleme seda kliendiuuringutes kasutanud ka varem.

PPS-skaala koosneb 11 inimest iseloomustavast teljest, mida hinnatakse viiepallisüsteemis. Üksikasjalik juhend aitab testi elluviijal kirjeldada kliendi iseloomu, vaimseid võimeid, oskusi, koostöövalmidust, suhteid, kodu ja omakseid, stressoreid, tervist, psüühika- või sõltuvushäireid ning ohtlikkust. Testi tulemus näitab, kas inimene on resotsialiseeritav, pigem resotsialiseeritav, pigem mitteresotsialiseeritav või mitteresotsialiseeritav.

Tinglik kategooria „resotsialiseeritav” tähistab siin inimest, kelle puhul on hindamise põhjal alust eeldada, et rakendatud abimeetmete toel saavutab ta endale püstitatud eesmärgid: ta tuleb ise majanduslikult ja ühiskonnas aktsepteeritud normidega kooskõlas eluga toime ning vajab edaspidi vaid aeg-ajalt hoolekande abi või ei vaja seda üldse.

Peamised tulemused
Analüüsi tulemuste põhjal on TSK klientide hulgas aastatega oluliselt langenud inimeste osatähtsus, kes suudaksid resotsialiseerimisteenuse läbimise järel eluga iseseisvalt hakkama saada. Kui 2014. aastal hinnati testi põhjal pigem resotsialiseeritavateks või resotsialiseeritavateks 82% klientidest, siis 2019. aastal oli selliseid kliente vaid 58,6% (sh pigem resotsialiseeritavaid 57,1% ja resotsialiseeritavaid 1,5%).

Pigem resotsiliseerimatuteks hinnati 31,9% ja resotsialiseerimatuteks 9,4% klientidest. Resotsialiseerimatute klientide osatähtsuse kasv majutusüksustes on osaliselt seotud asjaoluga, et aastate jooksul moodustati mitmete vältimatut sotsiaalabi osutavate öömajade baasil sotsiaalmajutusüksused, kus osutatakse resotsiliseerimisteenust. Seda tehti, et anda ka kõige halvemini toime tulevatele inimestele võimalus iseseisvasse ellu tagasi pöörduda.

Piirsalu joonis1

Erilähenemist vajavad kliendirühmad
Suure osa resotsialiseerimatutest moodustavad diagnoositud psüühikahäirega kliendid või inimesed, kel esineb töötajate hinnangul vaimse tervise probleeme. Analüüsi tulemuste põhjal oli neid meie üksustes 38%. Sotsiaaltöötajate sõnul kasvab vaimse tervise probleemidega inimeste hulk meie üksustes iga aastaga. Küllap on see tendents seotud psüühika- ja käitumishäirete esinemissageduse kasvuga kogu ühiskonnas.

Sotsiaaltöötajad pakkusid välja ka igale kliendile sobivad teenused. Saadud info põhjal on TSKs 14,4% niisuguseid teenusesaajaid, kellele sobiks paremini erihoolekande- või üldhooldusteenus. 19% ehk 88 klienti olid uuringu ajal vanaduspensionärid, töövõimetuspensionit sai 141 inimest ehk 31% teenusel viibijatest.

Inimese resotsialiseeritavust mõjutavad sõltuvusprobleemid. Meie statistika põhjal lõpetatakse teenuseleping tihti majutusüksuste sisekorra eeskirjade rikkumiste tõttu. Eeskirjade rikkumise protokollides on enamasti kirjas joobes olek ja alkoholi majja toomine.

Palusime sotsiaaltöötajatel eraldi kirjeldada ka klientide alkoholiprobleemide ulatust. Saadud andmete põhjal on 55,9% klientidest alkoholiprobleemid. Alkoholi liigtarvitajate hulk on kasvanud pidevalt. 2014. aastal oli meie majutusüksustes alkoholiprobleem 30,6% klientidest.

Kehtivate regulatsioonide kohaselt pannakse resotsialiseerimisteenuste puhul rõhku klientide toimetulekuvõime parandamisele teatud aja jooksul ning siis jälgitakse resotsialiseerimisplaanis kavandatud eesmärkide täitmist. Individuaalsed eesmärgid püstitatakse kuueks kuuks. Eeldatakse, et kliendid suudavad hiljemalt kahe aasta pärast iseseisvalt toime tulla.

Psüühikahäire, vaimse tervise probleemidega ja sõltuvushäirega inimesed vajavad aga tavapärasest veidi erinevat lähenemist. Nende gruppide puhul ei ole kaheaastane tähtaeg realistlik. Seda kinnitab ka tõsiasi, et teenuse saajate hulgas on palju pikaajalisi kliente. Nt 16,4% uuritavatest on saanud abi üle kuue aasta.

Piirsalu joonis2Uute teenuste vajadus
Koos teenuste kasutusaja pikenemisega kasvab ka vajadus uute teenuste järele. Uuringu tulemuste alusel tehti ettepanek avada eraldi majutusüksus, kus resotsialiseerimisteenuse maht oleks väiksem ja tegevus oleks suunatud eelkõige klientide toimetulekuvõime säilitamisele. Selline n-ö leebem lähenemine lubaks individuaalses tegevuskavas seada teistlaadi eesmärke.

Praegu on klientidele seatud eesmärgid nende võimekust arvesse võttes sageli ebarealistlikud ning isegi nõustamise ja abistamise toel on peaaegu võimatu neid saavutada. Näiteks sõnastavad paljud oma eesmärke kindla lootusega leida eluase ja tulla iseseisvalt toime. See jääb tihti kättesaamatuks.

Ette antud valikutega ankeetides hindasid sotsiaaltöötajad, et osutatav teenus sobib ligikaudu pooltele klientidele. Vajadusi hinnates soovitati luua sõltuvusprobleemidega inimestele eraldi majutusüksus, kus võetakse arvesse sihtrühma iseärasusi. Ettepanekuga nõustuti ja 2019. aasta teises pooles avati karmimate elutingimuste, kuid leebema sisekorraga üksus alkoholiprobleemiga inimeste jaoks.

Paremini toimetulevate klientide jaoks soovitati aga avada uus üksus, mis võimaldaks neile suuremat iseseisvust. Ka see ettepanek kiideti heaks ja 2020. aasta alguses avas TSK 53 kohaga ühiselamu tüüpi majutusüksuse, kus resotsialiseerimisteenuse sisuks on pigem nõustamine ja toetus edasiliikumiseks.

Tagasipöördumine tavaellu
Sotsiaaltöötajate hinnangul suudaksid ligi 39% meie klientidest tulla taas iseseisvalt toime. Mõnele neist sobiks kolida sotsiaal- või munitsipaalkorterisse, mis oleneb linna võimalustest asjakohast eluaset pakkuda. Teistele võiks leida eluaseme üüriturult, seda saab teha linna toel.

TSKs kestab projekt, mille raames saavad resotsialiseerimisplaani eesmärgid täitnud kliendid eluaseme üürimiseks ühekordset toetust. Toetus katab ühekordse sissemakse ja tagatisraha suuruse. Projekt on hästi käivitunud, seda võimalust on kasutanud juba 44 inimest. Üksikuid tagasilangusi on olnud, kuid suur osa osalejatest on siiski oma eesmärgi saavutanud.

Majandamis- ja võlanõustajate hinnangul oli uuringu ajal meie klientide hulgas kõige rohkem neid, kes vajasid majandamisel vähest jälgimist ja juhendamist ning kes olid oma võlgadest teadlikud ning püüdsid neist vabaneda. Üsna palju oli ka neid, kelle majanduslik olukord ja toimetulekuvõime lubaks neil liikuda iseseisvasse ellu. See grupp inimesi kasutab teenuseid peamiselt majanduslikel kaalutlustel.

Nende hulgas on palju lastega peresid, kes ei julge riskida laste turvalisuse pärast. Paljud teenusel olevad lastega pered saaksid tõenäoliselt hakkama munitsipaalpinnal. Enamik neist on ka järjekorras, kuid linna võimalused üürikortereid pakkuda on paraku piiratud.

Peredel on üürituru korteriprojektist vähe abi, sest lastega peredele sobivad korterid on palju kallimad kui projektis pakutavad ühetoalised pinnad ning toetuse summa jääb korteri üürimiseks liiga väikseks. Ligi 28% TSK klientidest käib ametlikult tööl, kuid enamasti ei võimalda väike palk korterit üürida.

Kokkuvõtteks
TSK klientide hulgas korraldatud analüüsi põhjal leidis kinnitust hüpotees, et aasta-aastalt kasvab inimeste osatähtsus, kelle puhul resotsialiseerimisteenus ei anna soovitud tulemust. Samuti saame järeldada, et klientide hulgas on inimesi, kes suudaksid elada iseseisvalt, kuid püsivad teenusel majanduslikel kaalutlustel. Veidi üllatav oli, et resotsialiseeritavate ja resotsialiseerimatute hulgas ei olnud võimalik kindlate tunnuste alusel kliendigruppe määrata.

See teeb edaspidised arenguplaanid mõnevõrra keerulisemaks, kuid annab kinnitust, et kõige õigem on seni toiminud paindlik lähenemine teenuste osutamisel. TSK klientide analüüsi kokkuvõte sisaldab mitmeid ettepanekuid tegevuse tõhustamiseks ja teenuste arendamiseks. Mõned neist on juba ka rakendust leidnud. Uuringu raporti koostamise ajal moodustati eraldi üksus neile, kes kuuluvad pigem resotsialiseerimatute hulka.

Paljudes majutusüksustes on vähendatud voodikohtade arvu. 2019. aastal moodustati TSK sotsiaaltöötajate arendusgrupp, mille tegevus on suunatud klienditöö tõhustamisele. Üürituru korteri projekti täiendatakse. Tähtsal kohal on koostöö edendamine nii asutuse sees kui ka meie partneritega. TSK võttis 2020. aasta alguses kasutusele uue dokumendihaldussüsteemi, mis parandab infovahetust asutuse sees ja ka koostööpartneritega.

Suuremat tähelepanu tuleb pöörata klientide olukorrale, võtta senisest enam arvesse sihtrühma eripärasid, jätkata paindlikku teenuste arendamist ja toetada inimesi, kes töötavad selles värvikas valdkonnas.

Huvitavaid fakte analüüsist
• Kõige noorem uuritav TSK klient oli 18-aastane, kõige vanem 77-aastane. Suurem osa klientidest jäid vanusegruppidesse 51–60 aastat (29,7%) ja 61–70 aastat (26,9%), keskmine vanus oli 52 aastat (n=458). Enamik elas üksi, lastega peresid oli 17%.

• Sotsiaalse staatuse järgi oli uuritavate hulgas kõige rohkem töövõimetuspensioni saajaid: 141 ehk 30,8%. Töötas 128 (27,9%), vanaduspensionäre oli 88 (19,2%) ja töötuid 68 (14,8%). Koduseid ehk neid, kes ei õpi, ei ole pensionärid, ei käi tööl ega otsi tööd, oli kokku 25 (5,5%).

• Kasvab inimeste arv, kes saavad teenust kauem kui aasta. Nende hulgas on palju öömajade kliente. Akadeemia öömajas oli kauem kui aasta viibinud kliente 62%, Merelahe öömajas 28%. Paljud kliendid on aga liikunud edasi ja saavad sobivamaid teenuseid teistes TSK üksustes.

• 16,4% uuritavatest olid teadaolevalt saanud TSK eri teenuseid kauem kui 6
aastat; 9,4% 4 või 5 aastat. Pikaajalised kliendid on pigem vanemad inimesed, paljud neist saavad töövõimetus- või vanaduspensioni.

• 41% klientidest on määratud liikumispuue, psüühikahäire vm puue. Diagnoositud psüühikahäirega või igapäevaelus avaldanud diagnoosimata vaimse tervise probleemidega kliendid moodustasid kokku 38% kõigist klientidest. Alkoholiprobleemid olid uuringu ajal 56% TSK üksuste klientidest.

• Suurem osa TSK klientidest (58,6%) kuulub testi tulemuste põhjal resotsialiseeritavate hulka. Hinnang kliendi resotsialiseeritavusele ei olnud seotud teenuse kasutamise ajaga. Isegi kauem kui 5 aastat teenuseid saanud klientide (n=57) hulgas oli resotsialiseeritavaid kliente 59,6%. Nii resotsialiseeritavate kui ka resotsialiseerimatute hulgas oli mitmesuguse sotsiaalse kuuluvuse ja erineva toimetulekuvõimega inimesi.

• Sotsiaaltöötajate hinnangul sobisid TSK teenused ligikaudu pooltele (48,2% TSK) klientidele. 38,9% klientidest võiksid liikuda edasi iseseisvale elule ehk üürida eluaseme või saada sotsiaal- või munitsipaalpinna; 14,4% klientidest peaksid aga saama hoopis üld- või erihoolekandeteenuseid.