Väljaanded

Tagasi

28. AUGUST 2020

Abistavad digilahendused – tuleviku hooldustöö võti

Terje Bachmann

 

 

 

 

Terje Bachmann
tegevusterapeut; Tervise Arengu Instituudi koolitusspetsialist

Moodne aeg on loonud erisuguseid uusi abistavaid digilahendusi ka hoolekandeasutustele. Mitmed neist toetavad turvalisust, pakuvad võimalusi suhtlemiseks, ajaveetmiseks ja teenuste paremaks korraldamiseks või on hoopis abivahendiks rehabilitatsioonis.

Vananeva elanikkonna hulgas on üha enam tervisemuredega inimesi, kel on järjest raskem igapäevatoimingutega hakkama saada. Paljud eakad vajavad abi ja nende lähedaste hoolduskoormus kasvab. Suureneb ka pikaajalise hoolduse vajadus (Sotsiaalministeerium 2018).

Tuleb mõelda, kuidas tagada kulutõhusalt kõigile Eesti elanikele vajalik toetus ja kvaliteetsed teenused. Tööjõupuuduse all kannataval hoolekandesektoril on juba praegu järjest raskem leida hooldajaid (Tammelin jt 2019).

Tervishoiu- ja hoolekandeteenuste otstarbekas korraldus ja uudsete abitehnoloogiate kasutuselevõtt võib oluliselt vähendada kulutusi, tagades samal ajal hooldusvajadusega inimeste turvalisuse ja ohutuse, toimetuleku ja heaolu ning leevendades hooldajate töökoormust.

Tutvustan artiklis nutikaid tehnoloogiaid, mida saab kasutada mäluhäiretega inimeste ja eakate abistamiseks hoolekandeasutuses. Esimesed julged Eesti asutused on juba uued lahendused kasutusele võtnud. Loodan, et see tutvustus julgustab selleks ka teiste asustuste juhte, omanikke ja valdkonna korraldajaid.

Uued võimalused hoolekandeasutustele
Digiteenused ja tehnoloogiad on abiks elanike vananemisega seotud keerukates olukordades. Eakate elu on parem nutikas hooldekodus, kus nende tervislikku seisundit aitavad jälgida erisugused nutirakendused. Aga näiteks saab nutikate 3D-printerite abil luua ka proteese.

Info- ja kommunikatsioonisektoris, tervishoius ja tööstuses kasutatakse digilahendusi laialdaselt, hoolekandes on arenguruumi aga küllaga. Esimesed katsetused on tehtud, kuid näiteks Soomega võrreldes kasutatakse Eesti hooldekodudes abitehnoloogiaid väga vähe. Karhineni jt 2019 uuringus kinnitas 97% küsitletud Soome hooldekodutöötajatest, et nende töökohas kasutatakse mitmesuguseid digitaalseid tehnoloogiaid. Uuringus osales 689 töötajat.

Värsked Eesti uuringud näitavad (Heinmets 2018, Staak 2019), et esimene valmisolek abitehnoloogiate kasutamiseks on meie hoolekandeasutustel olemas. Nt Helen Staak (2019) tegi oma magistritöös kindlaks, et seitse hoolekandeasutust olid nõus kasutusele võtma GPS-seadmed.

Ekspertanalüüsis, mille koostas sotsiaalministeeriumile MTÜ Elu Dementsusega (Heinmets 2018), kinnitasid kümne hoolekandeasutuse esindajad, et vaja on seadmeid, mis lähtuvad dementsusega inimese kognitiivsest võimekusest ja eripärast ning aitavad töötajail neid hooldada. Näiteks nimetati GPS-seadmeid, mille abil jõuab info automaatselt hooldajani, kui inimene satub võimalikku ohuolukorda.

Sooviti ka seadmeid, mis annaksid dementsusega inimese kadumise korral tema asukoha koordinaadid, isegi siis, kui ta ei oska seadet ise kasutada. Hooldajate tööd kergendaksid ka anduriga uksematid, kukkumismatid, GPS-seadmega varustatud sisetallad jalanõudes. Abiks oleksid veel riietele paigaldatavad andurid, mida ei saa ise eemaldada ja mis välisukse juurde paigaldatud turvaväravatest läbi minnes annavad häiret, koodiga ukselukud ja turvakaamerad välisuste juures. Need on vaid mõned näited abitehnoloogiate kasutamisest.

Sotsiaalministeerium pakkus hoolekandeasutustele võimaluse soetada muu hulgas digitaalseid abitehnoloogiaid ja korraldas 2018. aasta lõpus avatud taotlusvooru teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimeste vajadustele. Meetme toel soetatud abitehnoloogiaid kasutavad klientide turvalisuse tagamiseks nt SA Koeru Hooldekeskus, Benita Kodu AS ja Väätsa eakate kodu. Koeru Hooldekeskuse kogemusest kirjutab selles ajakirjanumbris Terje Teder.

Abitehnoloogiate rakendusvaldkonnad
Nutikaid abitehnoloogiaid ja tööprotsesside digiteerimist saab kasutada mitmel otstarbel: nii teenusekasutajate turvalisuse, igapäevase toimetuleku ja heaolu suurendamiseks, lähedaste toetuseks ning ka hooldajate töö kergendamiseks ja töökorralduse optimeerimiseks.

Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeerium (Sosiaali- ja terveysministeriö 2010) on tervishoius ja hoolekandes toonud välja järgmised kasutusalad:
• valu ja vaevusi põhjustavate sümptomite leevendamine;
• terviseprobleemide ja haiguste ennetamine;
• tegevusvõime hindamine ja tegevusvõimepiirangute kompenseerimine;
• hoolduse ja sellega seotud teenuste korraldamine;
• personali ja elanike turvalisuse ja ohutuse tagamine;
• dokumenteerimine ja aruandlus;
• eakate ja lähedaste juhendamine ja nõustamine;
• ravi- ja hoolduskeskkonna parandamine;
• eakatele ajaviite ja suhtlemise võimaldamine;
• mäluhäiretega inimestele turvalisuse tagamine ja inimesele oluliste ülesannete sooritamine;
• hooldajate töö lihtsustamine.

Järgnevalt on kirjeldatud mõnda ülal toodud tehnoloogilist lahendust, mida saab kasutada mäluhäiretega inimeste, aga ka teiste eakate pikaajalises hoolduses. Huvi teemat uurida tekkis seoses vajadusega tutvustada neid võimalusi Eesti hoolekandeasutuste dementsuseteemalisel sisekoolitajate koolitusel.

Turvalisust toetavad lahendused
Eriotstarbelisi abitehnoloogiaid saab kasutada mäluhäiretega inimeste ja eakate turvalisuse tagamiseks. Sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 kohaselt peab hoolekandeasutus tagama kliendile turvalise keskkonna ja toimetuleku. Inimesel peab säilima liikumisvabadus, seega ei tohi kliendi turvalisuse tagamiseks lukustada asutuse uksi (Õiguskantsler 2017), siduda klienti voodi külge, ähvardada teda või kasutada rahusteid.

Ühe hooldaja kohta on asutuses keskmiselt 12–17 klienti (Heinmets jt 2018). Tehnoloogiliste lahenduste abil saab luua turvalise keskkonna ka uksi lukustamata. Näiteks:

• eri viisil kasutatavad (nt käel, riietes) turvanupud, mis annavad märku, kui klient lahkub oma toast, osakonnast või majast. Turvanuppe saab seadistada kliendi vajaduste ja tegevusvõime kohaselt ning ka nõnda, et kui turvanupu kandja läheneb välis- või osakonna uksele, sulgub see automaatselt ja nutitelefon teatab sellest kohe personalile. Seinal olevaid ja käel kantavaid turvanuppe saab kasutada ka abi kutsumiseks. Kui Soomes on käel kantavad turvanupud (Karhinen jt 2019) levinud, siis Eestis on neid vaid mõnes hooldekodus. Kriisi ajal saab mobiilsetes haiglates kasutada neid ka abikutsungi nupuna;

• anduritega vaibad edastavad teavet näiteks selle kohta, kui inimene on voodist tõusnud;

• kukkumisandurid annavad kohe teada, kui inimene on kukkunud ega saa ise abi kutsuda;

• epilepsia-andurid annavad märku, kui inimesel tekivad krambid ja ta ei saa abi kutsuda;

• voodiandureid on võimalik paigaldada madratsi alla või madratsina. Andur teavitab, kui inimene voodist tõuseb, kuid sellega saab mõõta ka vererõhku, pulssi, kehatemperatuuri jm tervisenäitajaid;

• ukseandurid võimaldavad reaalajas saada teavet klientide liikumise kohta. Neid saab seadistada vajaduse kohaselt, nt kindlale ajavahemikule, et saada andmeid selle kohta, kui klient väljub öösel toast. Töötaja telefonile tuleb kohe selle kohta teade;

• kaamerasüsteemid annavad reaalajas teavet, suures asutuses vähendavad need oluliselt töötajate koormust. Kaamerad võivad olla ka näotuvastamis- või infrapunafunktsiooniga (inimene on nähtav, kuid ta ei ole äratuntav). Nende kaudu saab kogu vajaliku teabe privaatsusnõuet rikkumata;

• GPS-kellad. Väga oluline on, et klient saaks viibida värskes õhus ja tegeleda aktiivsete ning tema jaoks oluliste tegevustega. Kui inimese vaba aja sisustamisele tähelepanu ei pöörata, siis on oht, et ta muutub oma elu ja käekäigu suhtes ükskõikseks. Vältida tuleb olukorda, kus klient on kuude kaupa vaid siseruumides (Õiguskantsler 2017).

GPS-kellaga saab tagada kliendi turvalisuse reaalajas. Kliendid saavad sellega ohutult väljuda oma toast, osakonnast või hoonest ning viibida värskes õhus. Kui inimene satub segadusse, saab ta kella abil ise abistajatega ühendust võtta. Kell aitab reaalajas tuvastada ära eksinud inimese asukoha koordinaadid, ja seda isegi siis, kui inimene ei oska seadet kasutada (vaata pildilt 1).

Kirjeldatud abivahendid edastavad reaalajas teabe nt elanike vajaduste ja/või turvariskide kohta hooldekodu töötaja nutiseadmesse, võimaldades reageerida kutsele kohe. See aitab kokku hoida aega ja vähendab töötajate koormust.

Suhtlust ja ajaviidet võimaldavad lahendused
Praeguse eriolukorra oludes on eakatele suhtlemine oma lähedaste ja ka eakaaslastega väga tähtis. Seda saab korraldada ekraani vahendusel, ja nii võib toimuda näiteks ka rühmavõimlemine, aruteluring vms.

Nutiseadmetele ja arvutile lisaks aitavad suhtlusele ning ajaviitele kaasa erisugused suhtlus- ja teraapiarobotid (loe lähemalt ja vaata pilti Terje Tederi artiklist). Dementsusega eakal aitab päevakavas orienteeruda nt kalenderkell (vt pildilt 3).

Bachmann everon.fi

 

 

 

 

 

 

 

 

Pilt 1. GPS-kell. FOTO: EVERON.FI

Bachman Sotsiaalne robot

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pilt 2. Teraapiarobot. FOTO: AUTORI ERAKOGU

Hooli 002

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pilt 3. Kalenderkell dementsusega eakatele. FOTO: HOOLI.EE

RAI 003

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pilt 4. RAI-hindamismõõdikul põhinev hooldusplaani koostamise moodul. FOTO: WWW.ABIVAHENDID.EU

Lahendused teenuste paremaks korraldamiseks
Tehnoloogia aitab tööprotsessi kohta andmeid koguda ja see muudab organisatsiooni töö korraldamise lihtsamaks. Andmeid saab kasutada nii tööaja kui ka muude ressursside plaanimiseks (Tammelin jt 2019). Ühest Soome uuringust selgus, et vajaliku teabe hankimiseks läbib hooldaja 1000 m2 asutuses ööpäevas keskmiselt 10 kilomeetrit (Junko 2018).

Tööd oleks palju lihtsam korraldada, kui hooldusmeeskonna liikmete infovahetus toimuks elektroonilises keskkonnas, millele töötaja pääseb ligi kaasaskantava nutiseadmega, nii jõuaks töötajani kohe ka info hoolealuste seisundi ja äkilise abivajaduse kohta.

Ette nähtud ja regulaarselt üle vaadatud hooldusplaan aitab ennetada tõsisemaid probleeme, nt kroonilise haiguse süvenemist, samuti märgata nt seda, kui inimene vajab uusi prille või hambaproteese. Sedasi on hõlpsam võtta arvesse inimese sotsiaalseid vajadusi, leida meelepäraseid tegevusi jpm.

Vajaduste hindamiseks tuleb kasutada standardiseeritud ja tõenduspõhiseid metoodikaid. Hindamist, plaani koostamist ja selle täiendamist uute andmetega on otstarbekas korraldada digikeskkonnas, kuhu pääsevad ligi kõik hoolekande- ja tervishoiutöötajad, kes on inimesega seotud.

Paljutõotav lahendus on RAI-hindamismõõdikul põhinev hooldusplaani koostamise moodul, mida hakatakse piloteerima Eestis (vt pildilt 4 artikli veebiversioonis). See keskkond põhineb rahvusvahelisel RAI-hindamismõõdikul, mis on valideeritud ka Eestis.

Kokkuvõtteks
Eestis oleks vaja tehnoloogilisi lahendusi kasutusele võtta senisest kiiremini ja ulatuslikumalt. Eakaile võimaldab see väärikamat elu. Hooldajad saavad aga keskenduda inimliku hoole pakkumisele. Abitehnoloogiate kasutamine pakub suuremat turvalisust nii kliendile, tema lähedastele kui ka hooldustöötajatele. Kiirem andmete analüüs aitab luua vajalikke teenuseid.

Eakatele suunatud abitehnoloogiate kasutuselevõttu mõjutavad paraku eelarvamused ning see võib tekitada isegi vastuseisu nii klientidel kui ka hooldustöötajatel. Abitehnoloogiate juurutamine hooldustöötajate igapäevatöösse eeldab koolitust ja abi (Karhinen jt 2019).

Nii teiste riikide kui ka Eesti esimestes katseprojektides osalenud asutuste töötajate kogemused aga kinnitavad, et vanade meetodite juurde ei soovita enam kusagil tagasi pöörduda.

Näiteid on rohkesti: arsti videokonsultatsioonidest ravimidosaatoriteni, unerütmi ja aktiivsuse muutuste jälgimisest digiregistratuurini. Tehnoloogilised abivahendid jätavad hooldustöötajatele rohkem aega kliendiga suhelda. Selles on ja jääb inimene alati parimaks (Halsvaha jt 2019).

Viidatud allikad
Halsvaha, T., Lunden, T., Yli-Hollo, T. (2019). Teknologia on hyvä renki myös hoitotyössä. www.ts.fi/mielipiteet/lukijoilta/4588654/Lukijalta+Teknologia+on+hyva+renki+myos+hoitotyossa. (07.05.2020).
Heinmets, H.-S., Rull, M., Varik, M., Tuur, M., Niilo, L., Bachmann, T., Sild, M. (2018). Hoolekandeasutuses dementsusega inimeste füüsilise keskkonna kohandamise ekspertanalüüs. MTÜ Elu Dementsusega. https://eludementsusega.ee/wp-content/uploads/2019/07/Ekspertanalyys_fyysilise_keskkonna_kohandamiseks_EluDementsusega2018.pdf. (07.05.2020).
Junko, T. (2018). Tulevaisuuden sairalaa nojaa terveysteknologiaan ja digitalisaation. Turu Ülikool. www.auroralehti.fi/tulevaisuuden-sairaala-nojaa-terveysteknologiaan-ja-digitalisaatioon. (07.05.2020).
Staak, H. (2019). Attitudes of formal and informal care providers in Estonia towards using GPS trackers to manage wandering behaviour in persons living with dementia https://digikogu.taltech.ee/et/Item/9a6c28c7-9f54-45d9-8d05-e46f697a0221 (07.05.2020).
Sosiaali- ja terveysministeriö (2010). Teknologia ja etiikka sosiaali- ja terveysalan hoidossa ja hoivassa. http://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/69925/URN_ISBN_978-952-00-3081-0.pdf?sequence=1&isAllowed=y (07.05.2020).
Sotsiaalministeerium (2018). Hoolekandeprogramm. www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/sisekomm/hoolekandeprogramm.pdf. (07.05.2020).
Karhinen, J., Taipale, S., Tammelin, M., Hämäläinen, A., Hirvonen, H., Oinas, T. (2019). Vanhustyö ja teknologia. Jyväskylän yliopisto.
Tammelin, M., Taipale, S., Hirvonen, H. (2018). Vanhustyö-lehti: Vanhustyön digitalisaatio – työntekijät teknologian kehittäjiksi. Vanhustyön keskusliitto ry.
Õiguskantsler (2017). Ringkiri üldhooldusteenuse osutajale. www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Ringkiri%20%C3%BCldhooldusteenuse%20osutajale.pdf. (07.05.2020).