Sotsiaaltöö 2019-4

Tagasi

28. AUGUST 2020

Sotsiaaltöö Peipsimaa pealinnas ja Mustvee vallas

Kui puudub üksmeel sõbrameeste seas, siis nendel kuidagi ei vea
ja rist ning viletsus on nende ettevõte.
Kord Luigel, Vähil, Havil tekkis mõte, mis koos nad ühistööle viis, et koormat vedada
ja selleks siis nad kohe kolmekesi rakendusid ette.
Kuid kuis ka püüaksid, ei koormat paigast saa:
Luik tahab pilvi lennata, Vähk ronib tagurpidi, Havi kisub vette.
Ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal, kuid koorem praegugi on koha peal.
Ivan Krõlov

Tiina Tuur 2 

 

 

 

Tiina Tuur
sotsiaaltöö peaspetsialist, Mustvee vallavalitsus

Mustvee valla sotsiaaltöö korraldust mõjutavad demograafiline olukord ja mitu kultuuri. Valla sotsiaalosakond pakub abivajajatele tuge valla viies piirkonnas, kus kodanike muredega tegelevad sotsiaaltöö spetsialistid ja sotsiaalhooldustöötajad. Sotsiaaltöötajad püüavad anda oma parima, et inimesed tunneksid end turvaliselt ja hästi, kuigi see pole kerge ülesanne.

Eestlased armastavad reisida ja rännata, ikka on keegi kusagile minemas või kusagilt tulemas. Euroopa kunagistest piiridest ei tea noorsugu enam midagi ja ülejäänud maailm aina kutsub. Silmaring laieneb ja keeled vupsavad suhu iseenesest.

Kuid oma pisikesest kodumaast ei teata just ülearu palju, eri seltskondades kuuldub imestamist: Jõgevamaa? Ida-Virumaa? Mustvee vald? Kus need veel on? Vanasti viidi esimene klass ekskursioonile lähimasse linna. Meie käisime jütsidena Mustvee leivatööstuses ja sadamas silmaringi laiendamas. Sõitsime bussiga kurvilist ja tolmust maanteed mööda, sest Sonda-Mustvee rong enam ei käinud.

Peipsimaa ja selle pealinn1
Tänapäeval juhatab Google-maps kodumaa-avastajad Mustvee valda ja enamasti ollakse meeldivalt üllatunud. Ja seda sugugi mitte ainult Peipsi järve tõttu. Vald on looduslikult mitmekesine ja lummavalt ilus. Ega muidu poleks Kalevipoeg seda kanti oma suurte tegude tallermaaks valinud …

Mustvee vald paikneb Jõgevamaa idaosas, põhjas on naabriteks Alutaguse ja Vinni vald, läänes Jõgeva, lõunas Tartu ning Peipsiääre vald, idas Peipsi järv.

Vald kujunes haldusreformi tulemusel, kui 2017. aastal ühinesid Mustvee linn, Avinurme, Kasepää, Lohusuu ja Saare vald ning Torma valla Võtikvere küla.

Pikalt plaanitud haldusreform päädis kiire lõpplahendusega: pärast aastaid kestnud läbirääkimisi ja arutelusid, rahvakoosolekuid ning analüüse pühiti armsad väikevallad maa pealt ja liitmise teel tekkisid asemele suured või veelgi suuremad. Ja nagu kuulutas ette 19. sajandi alguses vene valmimeister Ivan Andrejevitš Krõlov, võtab ühise koorma vedamiseks vajalikule üksmeelele jõudmine omajagu aega.

Uues vallas elas 2017. aasta 1. jaanuaril 5736 inimest. Valla keskuseks sai Mustvee, mis on valla suurim asula ja ainuke linn oma pisut üle tuhande elanikuga.

Peipsi järve äärsel alal – Mustvee, Lohusuu alevik, Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää küla on suuremas osas venekeelsed, seal elavad ka vanausulised. Sisemaal on suuremad keskused Avinurme alevik ja Ulvi, Voore, Kääpa ning Saare küla valdavalt eestikeelse elanikkonnaga.

Demograafiline olukord ja mitu kultuuri mõjutavad valla sotsiaaltöö korraldust. Vallavalitsuse sotsiaalosakond pakub abivajajatele tuge valla viies piirkonnas, kus kodanike muredega tegelevad sotsiaaltöö spetsialistid ja sotsiaalhooldustöötajad. Sotsiaaltöö peaspetsialist ja lastekaitsespetsialist asuvad Mustvees n-ö peamajas, kuid peaspetsialistil on väike kontor ka Avinurme Teenuskeskuses.

Varasema asjade korralduse ja nõuete tõttu on olnud sotsiaaltöötajate töökultuur piirkonniti erinev. Muudatused tulevad visalt, kui on vaja õpitut ümber hinnata ja harjumusi muuta.
Valla elanike arv väheneb, kuid abivajajate hulk suureneb aasta-aastalt. Seda põhjustab vananev elanikkond ning puuetega inimeste märkimisväärne osatähtsus rahvastikus. Valla iive on negatiivne. Kuid meie toreduseks on kaks kõrges eas memme, 101- ja 100aastane.

Sotsiaaltöötaja oskab vist kõike
Meie valla sotsiaaltöötajad on universaalsed – nagu paljud kolleegid teisteski maakohtades. Oleme autojuhid ja viime abisaajaid hooldekodusse, linna arsti juurde või kohtusse, isikutunnistust või pangakaarti vahetama, kauplusesse. Teeme ka töid, mida peaks tegema jurist või vallasekretär, täidame dokumente, ankeete; paigutame kodanikke sotsiaalasutustesse; külastame kodusid, kus on tekkinud probleemid, mille lahendamisega inimesed enam omapäi hakkama ei saa. Vahel on meil saatjaks politseinikud, aga enamasti mitte.

Me koolitame end, et olla kursis kõigi uuenduste ja uudistega. Teeme koostööd ja suhtleme valdkonnapõhiselt usinasti naaberomavalitsuste ametnikega. Hommikuti kirjakasti uudistades ikka imestame, kui paljud ametid ja organisatsioonid meid tunnevad, kuhugi kutsuvad, teenuseid pakuvad, nõu küsivad ning kohtuda soovivad. Aga on ka nii palju muresid, et ei lähe nädalatki, kus kohtunikud, politseinikud, kriminaalhooldajad jt meilt andmeid või tuge ei sooviks. 

Sotsiaaltöö korralduse eripäraks on meil veel see, et me ei koondanud sotsiaaltöötajaid keskusesse, kuhu on valla kaugematest nurkadest 25–30 km, vaid jätsime nad tööle endistesse piirkondadesse, rahvale lähemale. Mustvee valla pindala on ligikaudu 615 km², inimesed elavad ka maanurkades, kus puudub korrapärane transpordiühendus. Seetõttu on väga tähtis, et meie sotsiaal- ja hooldustöötajad jõuaksid abivajajateni võimalikult ruttu.

Enamik vallakodanikest umbusaldas muudatusi, kardeti, et ühinemine toob kaasa kehvema elujärje. Siiani algavad telefonikõned sageli argliku pärimisega: varem tehti meil nii, kindlasti nüüd enam nii ei saa, kuidas ma nüüd pean asju ajama jms. 

Sotsiaalosakond püüab anda oma parima, et kodanikud tunneksid end turvaliselt ja hästi, kuid see pole sugugi kerge ülesanne.

Vald kui vaeslaps
Nii mõneski mõttes oleme vaeslapse osas. Era- või kolmandast sektorist sotsiaalteenuste pakkujaid vallas napib, enamikke teenuseid saame Tartust, Jõgevalt, Rakverest, Jõhvist, Tallinnast. Bussiliinid on küll olemas, kuid need ei suuda valla eri piirkondi piisavalt katta. Näiteks Kääpalt, kus asuvad valla vabad sotsiaalkorterid ja oleks võimalik inimestele eluaset pakkuda, ei liigu hommikul bussi, millega lapsed saaksid Mustvee kooli. Sotsiaalkorterite elanikud ei jõua enamasti ise sõidukit soetada ja ülal pidada.

Sotsiaaleluruumidega on üleüldiselt kitsas. Valla sotsiaalkorterid on Avinurmes, Kääpal, Voorel ja Lohusuus, Mustvees eluruume pole. Munitsipaalkorterid ootavad aga remonti või lausa renoveerimist. Väiksematel omavalitsustel pole jätkunud ressursse neid elamiskõlblikuks ehitada. Kehvas seisus kortermajad, olgugi et erastatud ja inimeste omandis, näevad õnnetud välja.
Igal esmaspäeval viivad valla bussid erivajadustega lapsi Ahtme ja Kiigemetsa kooli, reedeti tuuakse nad jälle koju tagasi. Avinurme Gümnaasiumi juures töötab väikeklass, kus piirkonna lapsed õpivad lihtsustatud õppekava järgi. Valla haridussüsteemile alles otsitakse paremaid lahendusi.

Mustvee valla koolivõrk on korrastamisel, meil on nii eesti- kui ka venekeelsed koolid ja lasteaiad, aga ka kakskeelsed õppeasutused. Osa lapsi õpib naabervaldades, sest sealne kool on kodule lähemal või töötavad nende vanemad naabervaldades. Mitmes koolis ja lasteaias vajavad lapsed tugiisikuteenust. Valla lastekaitsespetsialistil on kvalifitseeritud abistajaid raske leida.

Kolm hoolekandeasutust
Vallas tegutseb kolm sotsiaalhoolekandeasutust: MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus, MTÜ Kääpa Hooldekeskus ja valla asutatud SA Mustvee Tervis. Vananeva elanikkonnaga vallas on seda liiga vähe, peaaegu pooled neist, kes hooldust vajavad, oleme paigutanud Eesti teistesse hooldusasutustesse.

Unistame, et Mustvee vallavalitsus jõuaks ehitada oma sotsiaalkeskuse, kuhu paigutada eakad ja erihoolt vajavad inimesed ning kus teenuseid saaks osutada kompleksselt.

5. novembril avas uksed uueaegne Mustvee Tervisekeskus. Seal hakkavad patsiente vastu võtma perearstid ja koostöös Ida-Viru Haiglaga mitmed eriarstid, ka hambaarst. Vana perearstikeskus oli amortiseerunud, vanadel ning haigetel inimestel oli pea võimatu pääseda teisele korrusele arsti juurde. Uus maja on ühekordne, varustatud vajalike seadmete ja kaldteedega. Keskuses on ka Mustvee piirkonna sotsiaaltöö spetsialisti vastuvõturuum ning lähiajal valmivad kabinetid Tartu Kiirabile, praegu kasutatakse ruume vallamajas. Tervisekeskuse avas sotsiaalminister Tanel Kiik, hiljem osales ta ka sotsiaalteemalisel arutelul.

Head teod aitavad tuju üleval hoida
Mustvee vallas ei ole sotsiaaltöötajate kitsam spetsialiseerumine veel väga teemaks tulnud, ehkki muudatustele mõtleme küll. Praegu ei ole selge, milline lahendus rahvale paremini sobiks, sest kahe aastaga ei ole valla juhtimismudel kinnistunud. Juba on vahetunud ka vallajuhid, see mõjutab meid kõiki, uus aasta toob kaasa struktuurimuudatused ametnikkonnas. Seetõttu on oluline, et sotsiaaltöötajad jääksid oma inimestele võimalikult kättesaadavaks ja lähedale.

Tööpinge leevendamiseks osaleme supervisioonidel, seda nii osakonnasiseselt kui SKA korraldatavatel. Sel aastal korraldati osakonnas arenguvestlusi, tulemuste analüüs peaks näitama nii töö nõrku kui ka tugevaid külgi.

Sotsiaalosakond on jõudnud korda saata ka väga toredaid asju. Möödunud aastal osalesime päästeameti projektis „500 kodu korda”, mille tulemusena ehitati ahjud-pliidid või remonditi rikkis küttekolded viies peres. Päästeametiga koostöös paigaldasime kodudesse ka vingu- ja suitsuandureid. Maanteeameti projektiga saime pisikestele liiklejatele jalgrattaid. Projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine” liitumise tulemusena said abi 20 peret, viimaseid töid veel tehakse, kuid juba valmistume uueks vooruks, kus kohandusi saavad veel 17 peret. Nende töödega alustatakse uuel aastal. 

Toredaid tegusid oleme vallakodanike heaks teinud ka koos Punase Risti ja Toidupangaga. Eriti südamelähedane projekt oli aga Rotary Klubi abi meie valla kaheksale suurperele, kus pered said valida, mis abi nad vajavad. Vajati näiteks rõivaid ja jalanõusid. Meie ülesanne oli viia suurpered linna kauplustesse, kus nad said kaupa selga-jalga proovida ja parajad kaasa võtta (limiit oli korralik). Kaks peret said uued uhked vannitoad ja üks laps tohutult kalli meditsiiniaparaadi. Ühe pere lapsed käisid erilaagrites ja ehkki projekt sai läbi möödunud aastal, küpseb meil nüüdki ühe pere abistamise plaan.

Meil on seega olnud väga keeruline ja raske, aga ka õnnestav ning kordaminekuterohke aeg. Oluline on, et saame oma tegemistes üksteisele toetuda ja sellest uut jõudu ammutada.

1Nimetust Peipsi pealinn kasutatakse Mustvee valla arengukava strateegias 2018–2030. Visiooni kohaselt on Mustvee vald 2030. aastal Peipsimaa keskus – meeldiva elukeskkonnaga mitmekultuurilise kogukonna ja ettevõtlike inimeste atraktiivne kodupaik ning külastuse sihtkoht.