Sotsiaaltöö 2019-4

Tagasi

31. AUGUST 2020

Sisukord

Kaas 4 2019
        Ajakiri PDF-formaadis
  • Eessõna. Sotsiaalvaldkonda panustamist tuleb näha kui investeeringut
    Tanel Kiik
    Oluline on arendada teenuseid, mis aitavad inimestel elada võimalikult kaua oma kodus ja olla iseseisev; edendada tuleb ka teenuseid, mis toetavad omastehooldajaid. Samuti tagada konkurentsivõimeline töötasu olulisemale sotsiaalvaldkonna ressursile – inimestele, kes teevad oma tööd südame, hoole ja missioonitundega.
  • Persoon. Rita Kerdmann: sõltuvusega täidetakse tühimikke elus
    Kristina Traks
    Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus on ainuke asutus Eestis, kus saavad riikliku rahastuse toel statsionaarset ravi- ja rehabilitatsiooniteenust täisealised uimastisõltlased. Keskuse juht Rita Kerdmann võib olla uhke, sest seitsme tegutsemisaasta jooksul on ühiskonda tagasi aidatud üle 100 sõltlase.
  • Sotsiaaltöö korraldus. Pikaajalise hoolduse süsteemi tuleb Eestis muuta
    Ketri Kupper, Häli Tarum
    Hooldusvajadus võib avalduda kogu elukaare jooksul, seetõttu hõlmabki pikaajalise hoolduse süsteem nii lapsi, tööealisi kui ka eakaid. Sotsiaalministeerium esitab valitsusele koostöös eri osapooltega valminud ettepanekud, kuidas korraldada ümber pikaajaline hooldus ja ajakohastada erivajadustega inimeste poliitika põhimõtted.
  • Sotsiaaltöö korraldus. Mida õppida hoolduse koordinatsiooni pilootprojektist
    Uku Torjus
    Hoolduse koordinatsiooni rakendamine on üheks esimeseks sammuks sellise abisüsteemi loomisel, kus inimene saab õigel ajal õige teenuse ja eri valdkonnad töötavad koos ühiste eesmärkide nimel. Artiklis analüüsitakse selleks vajalikke eeldusi pilootprojekti raames tegutsenud kuue hoolduskoordinaatoriga korraldatud küsitluse põhjal.
  • Sotsiaaltöö korraldus. Katseprojekt kinnitas hoolduse koordineerimise vajalikkust
    Gerli Aavik-Märtmaa
    Sotsiaalministeerium viis 2018. aasta augustist 2019. aasta juulini kuues Eesti piirkonnas ellu katseprojekti, et saavutada parem koordinatsioon tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide vahel. Katseprojekt kinnitas, et hästi toimiv koordinatsioonimudel saab muuta süsteemi lihtsamaks nii abivajava inimese kui ka spetsialisti jaoks.
  • Sotsiaaltöö korraldus. Omavalitsuste jaoks loodud nõustamisüksus
    Heli Ferschel, Evelyn Hallika, Kätlin Hanson, Meeli Tuubel
    2019. aasta jaanuaris loodi sotsiaalkindlustusameti juurde kohalike omavalitsuste nõustamisüksus, mille eesmärk on suurendada riigi tuge sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel ning ühtlustada ja parandada abimeetmete kvaliteeti omavalitsuse tasandil. Eeskätt panustab üksus täisealistele mõeldud abimeetmete arendusse.
  • Kohalik omavalitsus. Sotsiaaltöö Peipsimaa pealinnas ja Mustvee vallas
    Tiina Tuur
    Mustvee valla sotsiaaltöö korraldust mõjutavad demograafiline olukord ja mitu kultuuri. Valla sotsiaalosakond pakub abivajajatele tuge valla viies piirkonnas, kus kodanike muredega tegelevad sotsiaaltöö spetsialistid ja sotsiaalhooldustöötajad. Sotsiaaltöötajad püüavad anda oma parima, et inimesed tunneksid end turvaliselt ja hästi, kuigi see pole kerge ülesanne.
  • Projekt. Vabatahtlike seltsiliste roll hoolekandeteenuste täiendamisel
    Anu Viltrop, Eha Paas
    Vabatahtlike kaasamist hoolekandesse on ESFi toel testitud juba aasta jagu. Selle ajaga on külaliikumine Kodukant pakkunud ligi 200 vabatahtlikuga tuge enam kui 300 abivajajale. Vabatahtlike seltsiliste rakendamine pakub hoolekandele lisavõimalusi, rohkem inimlikkust ning tähelepanu kaasinimese vaimsele heaolule.
  • Projekt. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamist toetav projekt
    Regina Sergejeva
    Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, alustab sotsiaalministeerium 2020. aasta jaanuaris maakonnas pilootprojektiga, mis keskendub just sotsiaalvaldkonna kitsaskohtadele ja pakub omavalitustele tuge sellega seotud ülesannete täitmisel.
  • Õigus. Kuidas vastata inimese pöördumisele
    Kristel Lekko
    Inimesed saadavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele erisuguseid pöördumisi. Asutuste kohustus on neile vastata. Vastamisel tuleb järgida kehtivat õigust ja põhimõtet, et vastus peab olema inimesele arusaadav. Artiklis käsitletakse vastamist kõige levinumatele pöördumistele – teabenõudele, märgukirjale, selgitustaotlusele, taotlusele ja vaidele
  • Sotsiaaltöö praktika. Juhendmaterjal aitab tuvastada inimkaubanduse ohvreid ja osutada neile abi
    Anu Leps, Kristiina Luht, Andrea Kink, Sirle Blumberg
    2019. aasta suvel valmis uus inimkaubanduse ohvri tuvastamise ja teenusele suunamise juhis, mis aitab aru saada, kas tegu võib olla inimkaubanduse juhtumiga, ning annab ka suunised ametiasutustele, kuidas ja kellega infot vahetada, et tagada ohvri abi juurde jõudmine.
  • Sotsiaaltöö praktika. Puude või muu erivajadusega inimese oht sattuda inimkaubanduse ohvriks
    Eda Mölder, Merle Haruoja
    Inimkaubandus on nii keerukas kuritegu, et puude või muu erivajadusega ohver ei oska alati kirjeldada, kuidas teda on ära kasutatud. Sageli ei märka midagi ka perekond, sõbrad ja tuttavad. Kuidas erivajadusega inimkaubandusohvrit ära tunda ja olukorda sekkuda?
  • Sotsiaaltöö praktika. Tõenduspõhine kiusamise ennetamine koolides – milleks ja kuidas?
    Kristiina Treial
    Kiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks on koostatud erisuguseid programme. Eesti koolidele kättesaadav KiVa programm on nendest üks uuemaid. KiVa katseuuringud näitavad, et juba pärast esimest kasutusaastat vähenevad oluliselt kõik kiusamise vormid, sh küberkiusamine.
  • Uurimus. Omastehooldus. Perekonna ja ühiskonna liit?
    Jüri Kõre, Rein Murakas, Karmel Tall
    Tartu linnas pereliiget hooldavate tööeas inimeste seas korraldatud uuringust selgus, et nii hooldajatel kui ka hooldatavatel on avalike teenuste kasutamise suhtes tõrjuv hoiak, eriti vähe soositi päevahoiuteenust. See sunnib arutlema selle üle, kuivõrd põhjendatud on Eesti hoolekandes võetud suund pakkuda alternatiivi perekonnas hooldamisele.
  • Uurimus. Sotsiaalprobleemidega seotud väljakutsed kiirabi töös 
    Argo Soolep, Eduard Gusarov, Ere Uibu
    Kiirabi töös esineb olukordi, kus väljakutse põhjuseks olevatel asjaoludel puudub seos kiiret sekkumist nõudvate tervisehäiretega. Artiklis tutvustatakse uurimistööd, mille eesmärk oli teada saada, missuguseid patsientide muresid seostavad kiirabibrigaadide juhid sotsiaalprobleemidega ja kuidas neid kiirabis käsitletakse.
  • Uurimus. Professionaalne sotsiaaltöö noores, järjest keerulisemas uusliberaalses ühiskonnas
    Airi Mitendorf
    Doktoritöö eesmärk oli mõista sotsiaaltöö eriala olemust ja sotsiaaltöötajate positsioone kontekstis, mida iseloomustab süvenev keerukus ning domineeriv neoliberalism. Uuringu andmestiku moodustavad kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate ning sotsiaalvaldkonna ekspertide jutustused ja tõlgendused sotsiaaltööst.
  • Sotsiaaltöö kui elukutse. Eetikapõhimõtted sotsiaaltöös
    Tõlkinud Marju Selg
    Dokument „Eetika põhimõtted sotsiaaltöös” (Global Social Work Statement of Ethical Principles, IASSW 2018) on arutelude kestel kogunenud ja läbikaalutud tagasiside tulemus. See on mõeldud toetama sotsiaaltöötajat tema püüdlustes liikuda võimalikult eetilise praktika poole. 
  • Sotsiaaltöö kui elukutse. Sotsiaaltöötajate sügiskooli arvamuskorje tulemustest 
    Valter Parve
    Septembris toimunud ESTA sügiskoolis Nelijärvel oli üle saja osalise, kellest täitsid anonüümse küsitluslehe kokku 45 väga erineva staaži ja töökogemusega kolleegi. Küsitluse kitsam eesmärk oli uurida täiendkoolituste vajadust, aga ka olukorda laiemalt selles pidevalt muutuvas ja stressirohkes valdkonnas.
  • Uus lahendus. Vähendame puudega laste nimel bürokraatiat
    Krõõt Kroonmäe
    Puudega last kasvatada pole sugugi lihtne. Lapsevanemad muretsevad oma lapse pärast ja tahavad teha kõik, et toetada tema toimetulekut ning arengut. Paraku on puudega lastega peredele mõeldud toetused ja teenused eri asutuste vahel killustunud.