Väljaanded

Tagasi

03. JUUNI 2019

Loe artikleid!

2017. aasta ja varasemaid numbreid on võimalik täismahus lugeda TAI trükiste ja infomaterjalide alt.

Valik artikleid värskematest numbritest

Valik Sotsiaaltöö nr 2/2019 artikleid

  • Persoon Mari-Liis Veski: mind on alati huvitanud inimeste elukäik. Annika Poldre
    Aasta sotsiaaltöötaja nimetuse pälvinud Mari-Liis Veski Pärnu haigla sotsiaalravi teenistusest peab oma töös kõige tähtsamaks suhtlemist inimesega. „Kõige rohkem ravib suhe, inimlik kontakt, inimlikkus,” ütleb ta ajakirjale antud intervjuus. Mari-Liis töötab haigla sotsiaaltöötajana ja geriaatrilise meeskonna liikmena, ja selle kõrval tegutseb mänguterapeudina laste ja noorte vaimse tervise keskuses.
  • Sotsiaaltöö korraldus Lihtsamalt ja kiiremini erihoolekandeteenusele. Katrin Tsuiman
    1. aprillil jõustus sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, mis võimaldab täisealisel inimesel saada erihoolekandeteenuseid, pöördudes otse sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja poole. Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada teenuste saamist.
  • Õigus Õiguskantsleri ametkonna tegevusest puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel. Juta Saarevet
    Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste õiguste konventsioonis sõnastatud kohustuste ja eesmärkide edendaja ning järelevaataja rolli. Artiklis antakse ülevaade mõningatest puuetega inimeste muredest, mida õiguskantsler on lahendanud või parasjagu lahendab.
  • Kogemus Kuidas naabritega hästi läbi saada. Ave Lillemäe
    Üheksa aasta jooksul on uue kodu kogukonna keskel saanud seega enam kui 1100 suurtes ühiselamu-tüüpi erihooldekodudes elanud inimest. AS Hoolekandeteenused võttis kokku oma aastatepikkuse kogemuse: õppetunnid, kuidas teavitada naabreid üksuse rajamisest, häid suhteid luua ja säilitada, aga ka uute teenuseüksuste elanike ja tegevusjuhendajate kogemused kogukonnaga sõbrunemisest.
  • Kogemus Tugiisiku programm SÜTIK narkootikume tarvitavatele inimestele. Marin Vaher, Mart Kalvet
    Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal tegutsev programm SÜTIK narkootikumide tarvitajatel tugiisiku toel oma käitumist muuta ja probleeme lahendada. Teenus aitab vähendada riskikäitumist ning parandab sõltuvusprobleemiga inimese iseseisvat toimetulekut, tervist, töövõimet ja elukvaliteeti.
  • Numbri sisukord

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Sotsiaaltöö korraldus Erihoolekannet puudutavad muudatused sotsiaalhoolekande seaduses Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond
    Alates 1. aprillist jõustuvad mitmed muudatused sotsiaalhoolekande seaduses, mis puudutavad erihoolekannet. Inimeste õigust teenusele hakkavad hindama sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad, kasutades selleks mõeldud hindamisvahendit, teenusele saamiseks ei nõuta rehabilitatsiooniplaani või psühhiaatri tõendit. Erihoolekandeteenuste hulka lisandub päeva- ja nädalahoiuteenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektihäirega täisealisele isikule.
  • Statistika Toimetulekutoetuse maksmine 2014.−2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond
    2018. aastal sai toimetulekutoetust 12 226 leibkonda, mis on viimase viie aasta väikseim leibkondade arv. Toetuse keskmine arvestuslik suurus ühe taotluse kohta oli 223,78 eurot, mis oli 32,5% suurem kui 2014. aastal. Muutunud on ka eri tüüpi leibkondade osatähtsus toetuse saajate hulgas. Ülevaade sisaldab ka 2018. aasta andmeid toimetulekutoetuse maksmise kohta kohaliku omavalitsuse üksustes. 

Valik Sotsiaaltöö nr 1/2019 artikleid

  • Teenuste kvaliteet. Väljaspool kodu osutatava üldhooldus- ja turvakoduteenuse pakkujatel on 2020. aastast vaja tegevusluba Kersti Lõhmus ja Tiiu Pärnmäe
    Aasta pärast, 1. jaanuarist 2020 muutub väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (hooldekodu) ja turvakoduteenuse pakkujatele tegevusluba kohustuslikuks. Jõustuvad ka nõuded teenust osutava personali ettevalmistusele.
  • Persoon. Irina Kalde: Iga klient ja iga töötaja on meil tähtsad Regina Lind
    Irina Kalde juhib juba pea 25 aastal asutust, kus töötajate ja klientide anded löövad õitsele ja igaühega, kes tunneb ära, et see on tema jaoks õige koht, jääb side kestma kauemaks. Tugikeskus Juks on muutuvate aegadega sammu pidanud ja järjest kasvanud, nüüdseks toimetab Tallinnas Kadaka teel asuvas majas üle 130 kliendi ja 50 töötaja.
  • Sotsiaalpoliitika. Sotsiaalkaitse uue aasta väljakutsed Rait Kuuse
    Alanud aasta toob kaasa kuhjaga tegemisi ja toimetusi, seda ka sotsiaalkaitses. Artiklis analüüsitakse poliitiliste lubaduste võimalikku mõju sotsiaalvaldkonna eesmärkidele ja senistele suundadele ning tutvustatakse sotsiaalministeeriumi kavandatud tegevusi hoolekande, laste ja perede ja võrdsuspoliitikate valdkonnas. Pensionide ja perepoliitika kõrval on ka erakonnad hakanud pöörama tähelepanu hoolduskoormuse vähendamisele ning kodulähedase abi arendamisele.
  • Sotsiaaltöö korraldus. Dementsus – meie kõigi ühine väljakutse René Randver, Mari Rull, Terje Bachmann
    Viimase aastaga on astutud mitmeid samme dementsusega seotud murede leevendamiseks: asutati Dementsuse Kompetentsikeskus, käivad koos lähedaste tugirühmad, avanenud on uued võimalused koolitada töötajad ja arendada teenuseid ning parandada hoolekandeasutuste füüsilist keskkonda, koostatud on juhendid tervishoiutöötajatele ja patsientidele.
  • Sotsiaaltranspordi katseprojekt Triin Raag
    Kahe aasta jooksul testib riik koostöös ühistranspordikeskuste ja omavalitsustega transpordikorralduse erinevaid mudeleid neljas maakonnas: Pärnumaal, Põlvamaal, Võrumaal ja Saaremaal. Katseprojekti tulemuste põhjal otsustakse sotsiaaltransporditeenuse edasine korraldus.
  • Teenuste kvaliteet. Samm-sammult kvaliteetsema teenusekorralduseni erihoolekande näitel Katrin Tsuiman, Garri-Kerto Rägastik
    Seaduses on kirjas, et hoolekandeteenus peab olema isikukeskne, võimestava iseloomuga, tulemustele orienteeritud, vajaduspõhise ja tervikliku lähenemisega ning teenusekasutajate õigusi kaitsev ja inimesi kaasav; teenust võivad pakkuda ainult pädevad ja eetilised töötajad ning organisatsioonis peab olema hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine. Kuidas neid põhimõtteid praktikas rakendada?
  • Numbri sisukord

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Statistika. Puudega inimeste hooldus Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakond
    Ülevaates on esitatud võrdlevalt 2014. ja 2018. aasta andmed, mis puudutavad puuetega inimestele kohaliku omavalitsuse poolt määratud hooldajaid ja hooldajatele makstud toetust.

  • Statistika. Erihoolekandeteenused täiskasvanud psüühilise erivajadusega inimestele  Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakond
    Ülevaade koondab hoolekandestatistika andmeid teenuse saajate arvu muutuste kohta aastatel 2013–2018 maakonniti ja teenuse liigi järgi, samuti teenust osutanud asutuste kohta.

Valik Sotsiaaltöö nr 4/2018 artikleid

  • Persoon. Pille Vaiksaar: eesmärk on, et lapsed saaksid meie juurest lahkudes eluga paremini hakkama
    Kristina Traks
    Tunnustatud laste hoolekande arendajal Pille Vaiksaarel on täitunud veidi üle aasta Maarjamaa Hariduskolleegiumi juhina. Kunagise Kaagvere ja Tapa erikooli baasil moodustatud kool on korraga nii haridus-, hoolekande- kui ka teraapiaasutus tõsiste käitumisprobleemidega lastele. „Muidugi on tulevik igaühel erinev, kuid püüame ikka uskuda, et saame aidata kõiki, kes siia tulevad,” ütleb Pille Vaiksaar.
  • Sotsiaaltöö korraldus. Pikaajaline hooldus seisab muutuste lävel
    Maarja Krais-Leosk
    Järgmistel aastatel toimub pikaajalise hoolduse süsteemis suuremaid ja väiksemaid muudatusi, mis aitavad parandada teenuste kvaliteeti ja nende kättesaadavust ning arvestada rohkem iga inimese ja perekonna vajadustega.
  • Õigus. Sotsiaalteenuste tutvustamisest linna ja valla kodulehel
    Kristi Ploom, Riste Uuesoo
    Õiguskantsleri ametkond on sel aastal võtnud vaatluse alla info, mida vallad ja linnad oma kodulehel sotsiaalteenuste kohta jagavad. Sellise teabe tähtsust ei saa alahinnata, kuna need teenused aitavad tagada inimväärse elu neile, kellel on keeruline iseseisvalt toime tulla.
  • Sotsiaaltöö praktika. Kinnise lasteasutuse teenus
    Egle Välba, Monika Feofanova, Pille Vaiksaar
    Kinnise lasteasutuse teenus on mõeldud viimase abinõuna lapsele, kelle käitumine ohustab tõsiselt tema enda elu, tervist ja arengut või teiste inimeste elu või tervist.
  • Sotsiaaltöö praktika. Võrgustikukoostöö kohalikus omavalitsuses
    Kadi Lauri
    Artikkel tutvustab kohalike omavalitsuste võrgustikutöö hea praktika näiteid laste ja perede toetamisel ning Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna teenuseid, mis pakuvad mitmekülgset tuge omavalitsustele ja lastekaitse võrgustiku liikmetele.

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Statistika. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, 2013–2017
    Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond
    Ülevaade sisaldab andmeid teenusesaajate arvu, soolise ja vanuselise jaotuse kohta. Samuti saab teada, kuidas teenust osutanud asutused jaotusid kohtade arvu järgi ning kuidas muutusid vaadeldavatel aastatel üldhooldusteenuse osutamise kulud ja rahastamisallikad.
  • SeadusSeadusemuudatused 2019. aastal
    Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond. 
    Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond on valmistanud ette mitmeid riiklikke hoolekandeteenuseid puudutavaid muudatusi, mis on tänaseks läbinud kooskõlastusringi ja jõustuvad 2019. aastal.

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Statistika. Sotsiaalse kaitse kulutused kohaliku omavalitsuse üksustes, 2013–2017. Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond
    Artiklist saab ülevaate, kui palju on kasvanud KOV sotsiaalse kaitse kulutused aastatel 2013–2017 ning kui suure osa neist moodustas riiklik toimetulekutoetus. Saab võrrelda värskeid andmeid maakonniti ning nende jaotust sihtrühmade järgi.
  • Statistika. Koduteenuse osutamine aastatel 2013–2017. Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond
    Ülevaade koduteenuse osutamise kohta aastatel 2013–2017 sisaldab andmeid teenuse saajate jaotusest soo ja vanuse järgi ning maakonniti; samuti teenust osutanud omavalitsuste arvu ja maakondliku jaotuse kohta, aga ka koduteenuse osutamiseks tehtud kulutuste jaotusest katteallikate järgi.
  • Info. PRIDE eelkoolitus toimub regulaarselt, osaleda saavad ka eestkostepered. Enelis Linnas
    Lapsendaja-, hooldus- ja eestkosteperedele suunatud PRIDE eelkoolitused, mida korraldab Tervise Arengu Instituut, toimuvad regulaarselt eri paikades üle Eesti, nii eesti kui ka vene keeles. Teadmiste ja oskuste omandamise kõrval aitab koolitus perel hinnata koolitajate abil oma valmisolekut ja ressursse kasvatada last, kes ei saa elada kes ei saa elada oma sünniperes. Novembris alustatakse teavituskampaaniaga, mis aitab tõsta inimeste teadlikkust perepõhisest asendushooldusest.

Valik Sotsiaaltöö nr 3/2018 artikleid

  • Sotsiaaltöö meetodid. Tugevustele suunatud mõtteviis: pere kaasamist toetav lähenemine. Karmen Toros, Michael C. LaSala
    Artikkel kirjeldab tugevustele suunatud lähenemist, mida lastekaitsetöötaja saab rakendada pere kaasamisel lapse abivajaduse hindamisse. Uuringute järgi on kõige tulemuslikum selline lähenemine hindamisele, mille puhul raskuste ja puudujääkide asemel pööratakse tähelepanu indiviidi, pere ja ka kogukonna tugevustele ning ressurssidele, mis aitavad raskusi ületada.
  • Persoon. Rahulik optimist Riho Rahuoja: „Sotsiaalsed probleemid on olemas ja need vajavad meie tähelepanu!” Rain Resmeldt Uusen
    Ajakirja Sotsiaaltöö kolleegiumi liige ja Hiiumaa Sotsiaalkeskuse juhataja Riho Rahuoja peab end kohusetundlikuks meeskonnatöötajaks, kes kohaneb uute oludega kiiresti ja süstib ka teistesse optimismi. Kevadel andis Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon pikki aastaid sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantslerina ja maavalitsuses töötanud Rahuojale üle elutöö tegija tiitli.
  • Sotsiaaltöö korraldus. Uued algatused hoolekandes. Ketri Kupper
    Sotsiaalministeeriumis on käivitunud mitmed hoolekande arendamise projektid, millest võib ka kohalikel omavalitsustel palju kasu olla. Kuues maakonnas alustati vabatahtliku töö korralduse mudeli katsetamist: vabatahtlikud hakkavad abistama eakaid ja erivajadusega inimesi. Nelja organisatsiooni koostöös luuakse dementsuse kompetentsuse keskusi; kuues omavalitsuses tuleb suure hooldusvajadusega inimestele ja nende lähedastele parima lahenduse leidmisel appi hoolduskoordinaator.
  • Seadus. Hariduslike erivajadustega laste toetamine: muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Piret Liba, Nele Labi
    Haridusega erivajadustega õpilaste õppekorraldust muudeti eesmärgiga luua õpilastele paremad võimalused võimetekohase hariduse omandamiseks. Artikkel tutvustab seadusemuudatusi ning samme, mida on astutud nende rakendamiseks. Artiklit kommenteerib Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht, kes toob välja takistused, mida tuleks ületada kaasava hariduse idee elluviimiseks.
  • Õigus. Andmekaitsespetsialist aitab muuta teenused turvaliseks ja usaldusväärseks. Signe Heiberg
    25. maist Euroopa Liidus kehtima hakanud isikuandmete kaitse üldmäärus on toonud kaasa mõningaid uusi nõudeid avaliku ja erasektori asutustele. Üks uus kohustus avaliku sektori andmetöötlejatele on määrata andmekaitsespetsialist, erasektori ettevõttel sõltub see kohustus andmetöötluse mahust ja sisust. Samuti on nüüd vaja teada, mis dokumendid on isikuandmete töötlemise ülevaade ja mõjuhinnang, ning mida tähendab andmete ülekantavuse nõue.
  • Sotsiaaltöö praktika. Rahvusvahelised lastekaitsejuhtumid Sotsiaalkindlustusameti praktikas. Katrin Malm
    Rahvusvahelist lastekaitsejuhtumit eristab teistest juhtumitest see, et tegu on olukorraga, kus abivajav laps või üks lapsevanem on pärit, elas või elab endiselt välismaal. Artiklis analüüsitakse sotsiaalkindlustusameti poolt registreeritud juhtumeid, pikemalt on juttu saatjata alaealistest ja nn lapseröövi juhtumitest.

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Sotsiaaltöö haridus. Põhja- ja Baltimaade sotsiaaltöö doktoriõppe võrgustiku (NBSW) suvekool Tallinna Ülikoolis. Merike Sisask, Riina Kiik, Kersti Kriisk, Koidu Saia ja Reeli Sirotkina
    21.–24. augustil toimunud suvekoolis osales 19 doktoranti kaheksast Euroopa riigist. Suvekooliteemaks oli „Multi-distsiplinaarsus ja multi-positsioneerimine sotsiaaltöö valdkonna uurimistöös – läheduse ja distantsi tasakaalus hoidmine”. Korraldajad koostasid uudiskirjale artikli, kus annavad ülevaate peaesinejate ettekannetest.
  • Statistika. Sotsiaalteenuste osutamine kohaliku omavalitsuse üksustes 2017. aastal. Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistikaosakond
    Sotsiaaltöö uudiskirjale koostatud ülevaates esitatakse statistikat kohaliku omavalitsuse üksustes korraldatavate sotsiaalteenuste kohta. Vaatluse all on 7 teenust, mille kohta on esitatud andmed maakonniti haldusreformieelse haldusjaotuse järgi: eluruumi tagamise teenus, koduteenus, tugiisikuteenus, puudega täisealise isiku hooldus, isikl
    iku abistaja teenus, sotsiaaltranspordi teenus ning raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenus. Arvestuslikke näitajaid on toodud ka kohaliku omavalitsuse üksuse ehk KOVi tasandil. 
  • Info. Sotsiaalkindlustustusameti artiklid Sotsiaaltöö uudiskirjas, september 2018. Marie Johanson, Ann Lind-Liiberg
    Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös suvel korraldatud turunduskampaania „Mida teha, kui lähedane vajab hooldust” aitas suurendada inimeste teadlikkust inimese ja tema lähedaste võimalustest, õigustest ja kohustustest üldhooldusteenuse saamisel. 26. septembril avatakse Tartus Lõuna Lastemaja, mis pakub lapsesõbralikus keskkonnas spetsialistide abi seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lastele. Koostöös Läänemeremaade Nõukogu riskilaste töörühmaga andis Sotsiaalkindlustusamet PROMISE II projekti raames välja lastemaja kvaliteedinõuded, millest lähtutakse teenuse edasisel arendamisel.

Valik Sotsiaaltöö nr 1/2018 artikleid

  • Persoon. Koostegutsemine annab palju jõudu ja kogemusi. Sirlis Sõmer-Kull
    Aasta sotsiaaltöötaja 2017, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti peaspetsialist Marina Runno on oma kolleegide ja partnerite silmis igati hinnatud töökaaslane. Kolleegid iseloomustavad Marinat kui pühendunud, siirast ja sihikindlat inimest, kelle südameasjaks on puuetega inimeste heaoluga seotu. Talle on oluline, et ühiskond pakuks east ja erivajadustest sõltumata kõigile võrdselt osalusvõimalusi.
  • Uurimus. Puudega laste perede teenuste kasutamine ja nende vajadus. Mari Sarv
    Turu-uuringute AS ja Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar viisid sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu. Artikkel käsitleb ülevaatlikult peamiselt sotsiaal- ja haridusvaldkonna kaudu pakutavate puudega lapsi toetavate teenuste kasutamist, puudega laste vanemate tunnetatud vajadust nende teenuste järele ning probleeme seoses teenuste kättesaadavusega.
  • Sotsiaaltöö korraldus. Uued võimalused mitmekülgse abivajadusega lastele. Elise Nikonov, Egle Välba, Kadi Lauri
    2018. aastast jõustus mitu seadusemuudatust, millega tuleb kohalikel omavalitsustel tegeledes abivajavate ja/või õigusrikkumisi toime pannud lastega arvestada. Artiklis selgitatakse kuidas on korraldatud abivajava ja/või õigusrikkumise toime pannud lapse suunamine sotsiaalse rehabilitatsiooni, kinnise lasteasutuse või mitmedimensioonilise pereteraapia teenusele ning mida endast kujutab lepitusteenus.
  • Õigus. Võlgniku ja võlausaldaja vastanduvate huvide tasakaal täitemenetluses. Helen Kranich, Angelika Sarapuu
    Õiguskantsler saab pidevalt murelikke kirju inimestelt, kes on sattunud täitemenetluse tõttu raskustesse. Seni on avalikkuseni jõudnud rohkem võlgnike mured, kuid õiguskantsler on korduvalt kokku puutunud ka juhtumitega, kus see inimene, kellele ollakse võlgu, on ise samasuguses või veelgi keerulisemas olukorras. Artiklis analüüsitakse täitemenetluse üldist olemust ja eesmärki ning võlgniku ja võlausaldaja rolle täitemenetluses. Samuti selgitatakse, miks on vara, palga ja isegi pensioni osaline arestimine õige ka siis, kui see on võlgniku jaoks väga raske.
  • Õigus. Patsienditestament aitab arvestada inimese ravialasete soovidega. Aigi Kivioja
    Tervishoiuteenust saab inimesele üldjuhul osutada üksnes siis, kui ta on sellega nõus. Paraku võib inimene sattuda olukorda, kus ta ise enam ei suuda oma tahet väljendada. Ka sellises olukorras tuleb tervishoiutöötajal välja selgitada, kas ja millist ravi inimene eeldatavasti soovib. Artiklis selgitatakse, mida saaks seaduste tasandil ette võtta, et senisest paremini arvestada otsusevõimetus seisundis inimese sooviga tervishoiuteenust saada või mitte.
  • Numbri sisukord

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Sotsiaaltöö haridus. Sotsiaaltöö õppekavad 2018.–2019. õppeaastal
    Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ootavad huvilisi, kellel on soov omandada sotsiaaltöö alal töötamiseks vajalik erialane haridus või oma seniseid erialaseid teadmisi täiendada. Tulla saab nii rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse kui ka magistriõppesse. Võrreldes varasemaga on õppekavade valikus 2018./2019. õppeaastal ka mitmeid muudatusi.

  • StatistikaPuudega laste arvu iseloomustavad statistilised näitajad viimase kümne aasta kohta
    Mari Kreitzberg, analüüsi ja statistika osakonna analüütik, sotsiaalministeerium

Valik ajakirja 20. aasta erinumbri artikleid

Sotsiaaltöö uudiskirjast

Avatud taotulusvoorud. Sotsiaalministeerium asub toetama hoolekandeteenuste ja -toodete arendamist.
Kristiina Tuisk, Terry Ney

Statistika. Puudega isikute hooldus.
Analüüsi ja statistika osakond, sotsiaalministeerium

Valik Sotsiaaltöö nr 1/2018 artikleid

  • Persoon
    Anne Daniel-Karlsen – pühendunud perevägivallas kannatanud laste aitamisele. Kristina Traks
    2017. aasta sügisel sai Zonta International Eesti klubi auhinna sotsiaaltöö magistri haridusega lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen silmapaistva tegevuse eest inimõiguste ja nõrgemate kaitsel. Viimased seitse aastat töötab ta lastepsühhiaatrina lisaks Tartu Maarja tugikeskusele ka Herbert Masingu koolis ja Tähtvere Avatud Naiste Keskuses, aidates perevägivallas kannatanud lapsi.
  • Sotsiaaltöö korraldus
    Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised ja EQUASS kvaliteedijuhtimissüsteemi uus metoodika. Marie Johanson
    Sotsiaalkindlustusamet (SKA) töötas välja sotsiaalteenuste üldise kvaliteedijuhise ning sisustas seaduses sätestatud põhimõtted, mis laienevad kõigile teenustele ja teenuseosutajatele. Samuti täidab SKA kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS Eesti kohaliku esinduse rolli, sellest aastast on kasutusel uus metoodika.
  • Õigus
    Probleemkohad kohalikes sotsiaalteenuste määrustes. Kristi Ploom
    Õiguskantsler kontrollis eelmisel aastal nelja kohaliku omavalitsuse määrusi, mis reguleerivad sotsiaalteenuste korraldamist. Eesmärk oli veenduda, et kohalikud määrused ei piira võrreldes sotsiaalhoolekande seaduses sätestatuga lubamatult abivajajate õigust saada kohustuslikke sotsiaalteenuseid. Ka teistel omavalitsustel tasub teada, mida on lubatud reguleerida kohalikes määrustes ja mida mitte.
  • Ülalpidamiskohustus eaka pereliikme seisukohast. Katrin Orav
    Riigikantselei tellimusel viis advokaadibüroo LEXTAL ühes koostööpartneritega 2017. aasta sügisel läbi analüüsi ning koostas juhendmaterjalid kohalikele omavalitsustele (KOV) seoses ülalpidamiskohustuse tõlgendamisega eaka pereliikme hooldamise seisukohalt. Artikkel annab ülevaate analüüsi tulemustest ja koostatud juhendmaterjalidest.

  • Omavalitsuse eestkostel oleva lapse elatisraha. Nõuda seda või mitte?Tambet Drell
    Kui laps on omavalitsuse eestkostel, peab omavalitsus nõudma lapse seadusjärgsetelt ülalpidajatelt elatise sisse. Möödunud sügisel lõppenud Riigikontrolli audit näitab, et olukord on paranemas ja järjest vähem on neid lapsi, kellel jääb elatisraha saamata omavalitsuse tegevusetuse tõttu.
  • Teenuste arendamine
    PRIDE eelkoolituse ning perevanema ja kasvataja baaskoolituse arendamine. Enelis Linnas
    Euroopa Sotsiaalfondi meetme TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine” toel on riik saanud võimaluse parandada asendushoolduse kvaliteeti, arendades asendushoolduse pakkujatele tugi- ja järelhooldusteenuseid ning koolitusi. Artiklis kirjeldatakse Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel uuendatud koolitusi: lapsendajatele ja hooldusperedele mõeldud PRIDE eelkoolitust ning perevanema ja kasvataja baaskoolitust.
  • Numbri sisukord