Väljaanded

Tagasi

05. MAI 2020

Loe artikleid!

2018. aasta ja varasemaid numbreid on võimalik täismahus lugeda TAI trükiste ja infomaterjalide alt.

Valik artikleid värskematest numbritest

Valik Sotsiaaltöö nr 2/2020 artikleid

  • Tööalane nõustamine Kogemusi lastekaitsetöötajate supervisioonist Tiina Merkuljeva. Supervisiooni kui reflektiivset praktikat kasutatakse Eesti sotsiaaltöös järjest enam. Eesmärk on toetada inimeste heaolu eest seisvate spetsialistide, professionaalsete võrgustike ja organisatsioonide toimimist nii tulemust kui ka inimesi väärtustaval moel.
  • Uurimus Teadlastele tekitab muret asendushooldusel viibivate laste vaimne tervis Liis Lumiste Lastekodus kasvavatel lastel võib esineda tõsiseid vaimseid probleeme, mille põhjustavad suures osas puudujäägid lastekaitses ja vaimse tervisega tegelevas süsteemis. Nii selgub Eesti ja Soome teadlaste ühisuuringust, mis selgitas välja eri riikide olukorda.
  • Sündmus Konverents „Taastumise toetamise võimalused” Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing, CARe Eesti kogukond, Tartu Ülikool, Eesti Töötukassa ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon korraldavad 2021. aasta mais suure konverentsi sotsiaalala praktikutele, juhtidele, arendajatele ja taastujatele.

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Statistika Toimetulekutoetuse maksmine 2015.−2019. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond 2019. aastal sai toimetulekutoetust 18 719 inimest ehk 1,4% Eesti elanikest. Nii toetust saanud üksikisikute kui ka leibkondade arv on viimasel viiel aastal järjekindlalt vähenenud, samas on toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta selle ajaga kasvanud 45,7% võrra. Toetuse saajate osatähtsus, toetuse saamise sagedus ja suurus erinevad oluliselt, sõltuvalt kohalikust omavalitsusest.
  • Info Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonna uudised, mai 2020

Valik Sotsiaaltöö nr 1/2020 artikleid

  • Persoon Taastumise ekspert Triin Vana: kui näeme ainult probleeme, siis jäävad parimad lahendused leidmata Kadri Kuulpak. Koolitaja ja superviisor Triin Vana võrdleb ennast üheksat ametit pidanud Hunt Kriimsilmaga. Ta pakub sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas supervisiooni ja õpetab superviisoreid Eestis ja Leedus, viib ellu CARe koolitusi, koolitab sotsiaalvaldkonna töötajaid ja juhte ning arendab ja disainib sotsiaalteenuseid.
  • Taastumist toetavad meetodid CARe metoodika kui kõikehõlmav rehabilitatsioonikäsitlus Karin Hanga. CARe (ingl Comprehensive Approach of Rehabilitation) tähendab eesti keeles kõikehõlmavat rehabilitatsioonikäsitlust. Keerulise mõiste taga on tegelikult lihtne ja inimlik sisu: kuidas võimalikult hästi toetada inimest nii, et igaüks oleks oma eluga võimalikult rahul.
  • Taastumist toetavad meetodid Kriisikaart kui võimalus vaimse tervise kriise ennetada ja juhtida Anna Toots, Külli Mäe. Kriisikaart on uus võimalus tulla toime haavatavusega ja ennetada ning juhtida vaimse tervise kriise. Artiklis esitame ülevaate aastatel 2018–2019 välja töötatud kriisikaardi teenusest ning kriisikaardi omanike ja nõustajate kogemusest.
  • Õigus Sotsiaalabi piirid – inimeste õigused ja kohalike omavalitsuste kohustused Raina Loom, Juta Saarevet. Riigikohus andis 9. detsembri 2019. aasta otsuses Narva linna näitel kohalikele omavalitsustele suuniseid, millest need peavad sotsiaalteenuseid korraldades lähtuma.
  • Teenuste kvaliteet QualityRights – Maailma Terviseorganisatsiooni algatus inimõiguste edendamiseks Katrin Tsuiman. WHO QualityRights teenuste kvaliteedi hindamismetoodika, hoolekande- ja tervishoiuasutustele mõeldud juhiste ja värskelt avatud eestikeelse e-õppekeskkonna eesmärk on, et kõik psühhosotsiaalselt haavatavate inimeste abistamisega seotud spetsialistid ja ka neid ümbritsevad inimesed tunneksid ning järgiksid inimõiguste põhimõtteid.
  • Sotsiaaltöö korraldus Teekond katsetustest rakendatava mudelini Gerli Aavik-Märtmaa Sotsiaalministeerium on analüüsinud aastatel 2018-2019 kohalikes omavalitsustes ellu viidud hoolduskoordinatsiooni katseprojekti tulemusi ning rahvusvahelisi kogemusi. Jõuti järeldusele, et Eesti oludes on sobivaim ühtmoodi kirjeldatud, ent rakenduses piirkondlikke eripärasid arvesse võttev mudel. Jätkuprojektis osalevate partnerpiirkondade leidmiseks kuulutab ministeerium kevadel välja avaliku konkursi.

Sotsiaaltöö uudiskirjast

Valik Sotsiaaltöö nr 4/2019 artikleid

  • Persoon Rita Kerdmann: sõltuvusega täidetakse tühimikke elus Kristina Traks.
    Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus on ainuke asutus Eestis, kus saavad riikliku rahastuse toel statsionaarset ravi- ja rehabilitatsiooniteenust täisealised uimastisõltlased. Keskuse juht Rita Kerdmann võib olla uhke, sest seitsme tegutsemisaasta jooksul on ühiskonda tagasi aidatud üle 100 sõltlase. Tänuväärset tööd on märgatud – president Kersti Kaljulaid andis sel aastal esimese sotsiaaltöö preemia Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusele. Ajakiri Sotsiaaltöö uuris, kuidas sõltuvushaigeid ravitakse ja milline on meeskond, kes selle keerulise tööga hakkama saab.
  • Sotsiaaltöö korraldus Pikaajalise hoolduse süsteemi tuleb Eestis muuta Ketri Kupper, Häli Tarum.
    Viimastel aastatel on pikaajalise hoolduse teema saanud suuremat tähelepanu nii ühiskonnas kui ka riigis ja tõusnud jõulisemalt esile ka meie erakondade programmides. Ilmselt nõustuvad kõik, et Eesti sotsiaalhoolekande süsteem vajab muudatusi, et tagada inimkeskne ja inimeste huve ning vajadusi arvesse võttev teenuste korraldus. Selles artiklis esitame ülevaate, mida sotsiaalministeerium on pikaajalise hoolduse valdkonnas juba teinud ja mida kavandab.
  • Sotsiaaltöö korraldus Omavalitsuste jaoks loodud nõustamisüksus Heli Ferschel, Evelyn Hallika, Kätlin Hanson, Meeli Tuubel.
    2019. aasta jaanuaris loodi sotsiaalkindlustusameti juurde kohalike omavalitsuste nõustamisüksus, mille eesmärk on suurendada riigi tuge sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel ning ühtlustada ja parandada abimeetmete kvaliteeti omavalitsuse tasandil. Eeskätt panustab üksus täisealistele mõeldud abimeetmete arendusse.
  • Õigus Kuidas vastata inimese pöördumisele Kristel Lekko.
    Inimesed saadavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele iga päev erisuguseid pöördumisi. Asutuste kohustus on neile pöördumistele vastata. Vastamisel tuleb järgida kehtivat õigust ja põhimõtet, et vastus peab olema inimesele arusaadav. Selles artiklis käsitletakse vastamist kõige levinumatele pöördumistele – teabenõudele, märgukirjale, selgitustaotlusele, taotlusele ja vaidele.
  • Sotsiaaltööpraktika Juhendmaterjal aitab tuvastada inimkaubanduse ohvreid ja osutada neile abi Anu Leps, Kristiina Luht, Andrea Kink, Sirle Blumberg.
    2019. aasta suvel valmis uus inimkaubanduse ohvri tuvastamise ja teenusele suunamise juhis, mis aitab aru saada, kas tegu võib olla inimkaubanduse juhtumiga, ning annab ka suunised ametiasutustele, kuidas ja kellega infot vahetada, et tagada ohvri abi juurde jõudmine.
  • Ajakirjas Sotsiaaltöö nr 4/2019 ilmunud artikli "Omastehooldus. Perekonna ja ühiskonna liit?" (Kõre, Murakas ja Tall) elektroonilises lisas saab vaadata tabeleid uuringu andmetega, mis puudutavad hooldajate hinnanguid hooldatava võimele igapäevaelu toimingutega hakkama saada ning teenustele, mis võiksid hooldaja tööd kergendada.

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Statistika Erihoolekandeteenused täiskasvanud psüühilise erivajadusega inimestele Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond
    Hoolekandestatistika ülevaade võtab vaatluse alla aastatel 2014–2018 toimunud muutused erihoolekandeteenuste osutamises: teenusesaajate koguarv ja saajate jaotumine maakonniti, toetavad ja ööpäevaringsed teenusekohad ning teenust osutavad asutused.
  • Sotsiaaltöö korraldus Puude ekspertiiside tegemine laste. Leila Lahtvee, Aune Tamm
    Mis toimub puude tuvastamise menetlemisel ning miks jäävad paljud korduvtaotlejad puudest ilma? Kui varem määrati puuet pigem meditsiinikeskselt ja jälgiti diagnoose, siis praegu vaatab ekspertiis last tervikuna ja dünaamikas. Raviteenustega kontrollitud haigustega ning üksikteenuse vajadustega (näiteks haridusliku erivajadusega) lastel ei tuvastata aga enam puuet. Abivajaduse hindamine ja teenuste võimaldamine (nt rehabilitatsioon, lapsehoiu- või tugisikuteenus) algab kohalikust omavalitsusest.
  • Sotsiaaltöö korraldus Inimese viibimiskoha märkimisest STARis Sotsiaalkindlustusamet
    Selle aasta augustist lisandus STARi uuendus, mis toetab rahvastikuregistri seaduse rakendamist. Selle kaudu saavad kohaliku omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad edastada rahvastikuregistrisse inimese viibimiskoha andmeid , kelle nende omavalitsus on suunanud hoolekandeasutusse, hooldamisele perekonda, mille liige ta ei ole, või asenduskoduteenusele.
  • Seadus Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Tiiu Pärnmäe

    8. novembrist alustas sotsiaalkindlustusamet tegevuslubade taotluste vastuvõtmist väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse pakkujalt. Uue aasta algusest nõutav tegevusluba väljastatakse, kui tegevusloa taotleja, teenus ja teenust vahetult osutavad isikud vastavad seaduses sätestatud nõuetele ning teenuse pakkumise koht on kooskõlas tuleohutus- ja tervisekaitsenõuetega.

  • Uudised Sotsiaalkindlustusameti uudised Sotsiaaltöö uudiskirja november 2019.

    • Oktoobris hakati kohalikes omavalitsustes katsetama psüühilise erivajadusega inimeste teenuste uut korraldusmudelit, kus abi inimestele ja tema lähedastele ostutakse ühe tervikliku teenuspaketina.

    • Sotsiaalkindlustusameti korraldatud infopäeval erihoolekandeteenuse osutajatele tutvustati teenuseid sõltuvushäirega inimestele ja jagati erihoolekande valdkonna aktuaalset infot.

    • Ohvriabi ja ennetusteenuste osakond korraldab taastava õiguse nädala raames mitmeid seminare ja töötubasid.

  • Seadus Turvakoduteenuse osutamine jaanuarist 2020 Ülle Tiits.
    1. jaanuarist 2020 on vaja turvakoduteenuse osutamiseks tegevusluba, mis väljastatakse, kui teenuse osutamise koht ja vahetu teenuse osutaja vastavad sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele. 
  • Statistika Turvakoduteenus 2018. aastal Analüüsi ja statistika osakond, sotsiaalministeerium
    Sotsiaalministeeriumi statistikaülevaatest saab teada, kui palju oli 2018. aastal turvakoduteenuse saajaid, kui palju neist oli lapsi ja palju täisealisi ning kuidas teenusesaajad jagunesid soo ja vanuse järgi. Analüüsitakse teenuse saajate asutusse pöördumise peamisi põhjusi ja teenuse saamise kestust ning antakse teavet teenuse osutajate ja rahastamise kohta. 

Valik Sotsiaaltöö nr 3/2019 artikleid

  • Hooldus- ja suhtlusõigus Lapseröövi ja elatisega seotud küsimused – fookuses on Soome Merli Laur
    Rahvusvaheliste lastekaitsejuhtumite arv suureneb iga aastaga. See nõuab lastekaitse spetsialistidelt rohkem teadmisi selliste juhtumite lahendamisel, et nad oskaksid anda pingelisse olukorda sattunud lapsevanematele selgeid juhiseid ja asjakohast nõu, mis ametkonna poole nad võiksid oma murega pöörduda. Sagedastele elatise ja lapserööviga seotud küsimustele vastavad justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse nõunikud Anastasia Antonova ja Marii-Elisa Pärna.
  • Hooldus- ja suhtlusõigus Lapse õiguste kaitse suhtluskorra kohtulahendite täitmisel Birgit Siigur, Andra Olm, Andres Aru
    Aastas lahendavad Eesti kohtud umbes 300 vaidlust vanemate vahel lapse suhtlusõiguse küsimuses. Selline kohtuvaidlus kestab keskmiselt 137 päeva, kuid on ka vaidlusi, mis kestavad 4–5 aastat. Kui vanemad ei jõua last puudutavas suhtluskorras kokkuleppele ja otsus tehakse kohtus „sundlahendusena”, on tõenäoline, et suhtluskorra täitmisel tekib probleeme.
  • Tugi ja teenused Kinnise lasteasutuse teenus tugevdatud toetusega teenuseks Kiira Gornischeff, Kristi Loide
    Kinnise lasteasutuse teenust on osutatud pisut üle 1,5 aasta. Nüüd saab teha kokkuvõtteid, vaagida edusamme ja arengukohti. Artiklis vaadeldakse teenuse praegust korraldust ja uut kontseptisooni lähemalt. Tutvustatakse ka teenusel viibinud noorte mõtteid ja ettepanekuid.
  • Tugi ja teenused Integreeritud teenuste mudel pakub senisest rohkem tuge Alice Juurik, Gabriela Rooso, Nele Labi, Piret Liba
    Sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, SA Innove ning sotsiaalkindlustusamet alustasid koostööd, et puudega laps ja tema pere jõuaksid vajalike teenusteni kiiresti ja mugavalt. Koos omavalitsustega katsetatakse lahendust, kus eri valdkondade hindamised tehakse koos, et lapsevanemad ei peaks pöörduma mitme asutuse poole ning teenused tagatakse lapse peamises viibimiskohas, näiteks lasteaias, koolis või kodus.

Numbri sisukord

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Statistika Tartus kohtusid CARe metoodika eestvedajad Eestis. Karin Hanga. 
    29.augustil kohtusid Tartus CARe metoodika eestvedajad: koolitajad ja taastujad.Jagati ühiseid rõõme ja väljakutseid ning arutati eesseisvaid tegevusi. 2019.–2020. aastal toimub kümme CARe metoodika koolitusgruppi Eesti Töötukassa juhtumikorraldajatele. Lisaks pakutakse CARe rakendaja väljaõpet asutustele ja meeskondadele sisekoolitusena.

  • Uudis Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, 2014–2018. Sotsiaalministeerium.
    Sotsiaalministeeriumi statistikaülevaade vahendab andmeid väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohta 2018. aasta lõpu seisuga, samuti saab vaadata aastatel 2014–2018 toimunud muutusi: kui palju oli üldhooldusteenuse saajaid ja milline on nende vanus; kuidas jagunesid kohtade arvu järgi teenust osutavad asutused; kui palju on asutustes kutsealase ettevalmistusega hooldustöötajaid ning eri ametikohtadel tegutsevaid põhitöötajaid; kui suured on üldhooldusteenuse osutamise kulud ja kuidas need jagunevad rahastamisallika järgi.

  • Küsitluse kokkuvõte Mida lugejad arvavad Sotsiaaltöö ajakirjast ja uudiskirjast? Ajakiri Sotsiaaltöö
    Ajakirja Sotsiaaltöö toimetus viis kevadel 2019 läbi lugejaküsitluse, millest võttis osa 173 lugejat. Küsitluse kokkuvõte annab ülevaate lugejatest ja nende ootustest ajakirjale ja uudiskirjale ning toimetusele esitatud ettepanekutest. Eraldi teemana uuriti ka sotsiaalvaldkonna töötajate erialase info ja meedia tarbimise viise. Suur aitäh kõigile vastajatele!

Valik Sotsiaaltöö nr 2/2019 artikleid

  • Sotsiaaltöö korraldus Toimetulekutoetuste määramisest ja maksmisest kohalikes omavalitsustes Epp Klooster. 
    Sotsiaalkindlustusamet alustas mullu järelevalvet kohalikes omavalitsustes riigieelarvest rahastatava toimetulekutoetuse (TTT) määramise ja maksmise üle, mis varem oli maavalitsuste ülesanne. TTT riiklik ja haldusjärelevalve viidi ellu üheksas omavalitsuses (11,4% üldarvust), neist kuues KOVis kompleksjärelevalvete raames.
  • Persoon Mari-Liis Veski: mind on alati huvitanud inimeste elukäik Annika Poldre
    Aasta sotsiaaltöötaja nimetuse pälvinud Mari-Liis Veski Pärnu haigla sotsiaalravi teenistusest peab oma töös kõige tähtsamaks suhtlemist inimesega. „Kõige rohkem ravib suhe, inimlik kontakt, inimlikkus,” ütleb ta ajakirjale antud intervjuus. Mari-Liis töötab haigla sotsiaaltöötajana ja geriaatrilise meeskonna liikmena, ja selle kõrval tegutseb mänguterapeudina laste ja noorte vaimse tervise keskuses.
  • Sotsiaaltöö korraldus Lihtsamalt ja kiiremini erihoolekandeteenusele Katrin Tsuiman
    1. aprillil jõustus sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, mis võimaldab täisealisel inimesel saada erihoolekandeteenuseid, pöördudes otse sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja poole. Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada teenuste saamist.
  • Õigus Õiguskantsleri ametkonna tegevusest puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel Juta Saarevet
    Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste õiguste konventsioonis sõnastatud kohustuste ja eesmärkide edendaja ning järelevaataja rolli. Artiklis antakse ülevaade mõningatest puuetega inimeste muredest, mida õiguskantsler on lahendanud või parasjagu lahendab.
  • Kogemus Kuidas naabritega hästi läbi saada Ave Lillemäe
    Üheksa aasta jooksul on uue kodu kogukonna keskel saanud seega enam kui 1100 suurtes ühiselamu-tüüpi erihooldekodudes elanud inimest. AS Hoolekandeteenused võttis kokku oma aastatepikkuse kogemuse: õppetunnid, kuidas teavitada naabreid üksuse rajamisest, häid suhteid luua ja säilitada, aga ka uute teenuseüksuste elanike ja tegevusjuhendajate kogemused kogukonnaga sõbrunemisest.
  • Kogemus Tugiisiku programm SÜTIK narkootikume tarvitavatele inimestele Marin Vaher, Mart Kalvet
    Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal tegutsev programm SÜTIK narkootikumide tarvitajatel tugiisiku toel oma käitumist muuta ja probleeme lahendada. Teenus aitab vähendada riskikäitumist ning parandab sõltuvusprobleemiga inimese iseseisvat toimetulekut, tervist, töövõimet ja elukvaliteeti.
  • Numbri sisukord

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Sotsiaaltöö korraldus Erihoolekannet puudutavad muudatused sotsiaalhoolekande seaduses Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond
    Alates 1. aprillist jõustuvad mitmed muudatused sotsiaalhoolekande seaduses, mis puudutavad erihoolekannet. Inimeste õigust teenusele hakkavad hindama sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad, kasutades selleks mõeldud hindamisvahendit, teenusele saamiseks ei nõuta rehabilitatsiooniplaani või psühhiaatri tõendit. Erihoolekandeteenuste hulka lisandub päeva- ja nädalahoiuteenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektihäirega täisealisele isikule.
  • Statistika Toimetulekutoetuse maksmine 2014.−2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond
    2018. aastal sai toimetulekutoetust 12 226 leibkonda, mis on viimase viie aasta väikseim leibkondade arv. Toetuse keskmine arvestuslik suurus ühe taotluse kohta oli 223,78 eurot, mis oli 32,5% suurem kui 2014. aastal. Muutunud on ka eri tüüpi leibkondade osatähtsus toetuse saajate hulgas. Ülevaade sisaldab ka 2018. aasta andmeid toimetulekutoetuse maksmise kohta kohaliku omavalitsuse üksustes. 

Valik Sotsiaaltöö nr 1/2019 artikleid

  • Teenuste kvaliteet Väljaspool kodu osutatava üldhooldus- ja turvakoduteenuse pakkujatel on 2020. aastast vaja tegevusluba Kersti Lõhmus ja Tiiu Pärnmäe
    Aasta pärast, 1. jaanuarist 2020 muutub väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (hooldekodu) ja turvakoduteenuse pakkujatele tegevusluba kohustuslikuks. Jõustuvad ka nõuded teenust osutava personali ettevalmistusele.
  • Persoon Irina Kalde: Iga klient ja iga töötaja on meil tähtsad Regina Lind
    Irina Kalde juhib juba pea 25 aastal asutust, kus töötajate ja klientide anded löövad õitsele ja igaühega, kes tunneb ära, et see on tema jaoks õige koht, jääb side kestma kauemaks. Tugikeskus Juks on muutuvate aegadega sammu pidanud ja järjest kasvanud, nüüdseks toimetab Tallinnas Kadaka teel asuvas majas üle 130 kliendi ja 50 töötaja.
  • Sotsiaalpoliitika Sotsiaalkaitse uue aasta väljakutsed Rait Kuuse
    Alanud aasta toob kaasa kuhjaga tegemisi ja toimetusi, seda ka sotsiaalkaitses. Artiklis analüüsitakse poliitiliste lubaduste võimalikku mõju sotsiaalvaldkonna eesmärkidele ja senistele suundadele ning tutvustatakse sotsiaalministeeriumi kavandatud tegevusi hoolekande, laste ja perede ja võrdsuspoliitikate valdkonnas. Pensionide ja perepoliitika kõrval on ka erakonnad hakanud pöörama tähelepanu hoolduskoormuse vähendamisele ning kodulähedase abi arendamisele.
  • Sotsiaaltöö korraldus Dementsus – meie kõigi ühine väljakutse René Randver, Mari Rull, Terje Bachmann
    Viimase aastaga on astutud mitmeid samme dementsusega seotud murede leevendamiseks: asutati Dementsuse Kompetentsikeskus, käivad koos lähedaste tugirühmad, avanenud on uued võimalused koolitada töötajad ja arendada teenuseid ning parandada hoolekandeasutuste füüsilist keskkonda, koostatud on juhendid tervishoiutöötajatele ja patsientidele.
  • Sotsiaaltranspordi katseprojekt Triin Raag
    Kahe aasta jooksul testib riik koostöös ühistranspordikeskuste ja omavalitsustega transpordikorralduse erinevaid mudeleid neljas maakonnas: Pärnumaal, Põlvamaal, Võrumaal ja Saaremaal. Katseprojekti tulemuste põhjal otsustakse sotsiaaltransporditeenuse edasine korraldus.
  • Teenuste kvaliteet Samm-sammult kvaliteetsema teenusekorralduseni erihoolekande näitel Katrin Tsuiman, Garri-Kerto Rägastik
    Seaduses on kirjas, et hoolekandeteenus peab olema isikukeskne, võimestava iseloomuga, tulemustele orienteeritud, vajaduspõhise ja tervikliku lähenemisega ning teenusekasutajate õigusi kaitsev ja inimesi kaasav; teenust võivad pakkuda ainult pädevad ja eetilised töötajad ning organisatsioonis peab olema hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine. Kuidas neid põhimõtteid praktikas rakendada?
  • Numbri sisukord

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Statistika Puudega inimeste hooldus Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakond
    Ülevaates on esitatud võrdlevalt 2014. ja 2018. aasta andmed, mis puudutavad puuetega inimestele kohaliku omavalitsuse poolt määratud hooldajaid ja hooldajatele makstud toetust.

  • Statistika Erihoolekandeteenused täiskasvanud psüühilise erivajadusega inimestele  Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakond
    Ülevaade koondab hoolekandestatistika andmeid teenuse saajate arvu muutuste kohta aastatel 2013–2018 maakonniti ja teenuse liigi järgi, samuti teenust osutanud asutuste kohta.

Valik Sotsiaaltöö nr 4/2018 artikleid

  • Persoon Pille Vaiksaar: eesmärk on, et lapsed saaksid meie juurest lahkudes eluga paremini hakkama
    Kristina Traks
    Tunnustatud laste hoolekande arendajal Pille Vaiksaarel on täitunud veidi üle aasta Maarjamaa Hariduskolleegiumi juhina. Kunagise Kaagvere ja Tapa erikooli baasil moodustatud kool on korraga nii haridus-, hoolekande- kui ka teraapiaasutus tõsiste käitumisprobleemidega lastele. „Muidugi on tulevik igaühel erinev, kuid püüame ikka uskuda, et saame aidata kõiki, kes siia tulevad,” ütleb Pille Vaiksaar.
  • Sotsiaaltöö korraldus Pikaajaline hooldus seisab muutuste lävel
    Maarja Krais-Leosk
    Järgmistel aastatel toimub pikaajalise hoolduse süsteemis suuremaid ja väiksemaid muudatusi, mis aitavad parandada teenuste kvaliteeti ja nende kättesaadavust ning arvestada rohkem iga inimese ja perekonna vajadustega.
  • Õigus Sotsiaalteenuste tutvustamisest linna ja valla kodulehel
    Kristi Ploom, Riste Uuesoo
    Õiguskantsleri ametkond on sel aastal võtnud vaatluse alla info, mida vallad ja linnad oma kodulehel sotsiaalteenuste kohta jagavad. Sellise teabe tähtsust ei saa alahinnata, kuna need teenused aitavad tagada inimväärse elu neile, kellel on keeruline iseseisvalt toime tulla.
  • Sotsiaaltöö praktika Kinnise lasteasutuse teenus
    Egle Välba, Monika Feofanova, Pille Vaiksaar
    Kinnise lasteasutuse teenus on mõeldud viimase abinõuna lapsele, kelle käitumine ohustab tõsiselt tema enda elu, tervist ja arengut või teiste inimeste elu või tervist.
  • Sotsiaaltöö praktika. Võrgustikukoostöö kohalikus omavalitsuses
    Kadi Lauri
    Artikkel tutvustab kohalike omavalitsuste võrgustikutöö hea praktika näiteid laste ja perede toetamisel ning Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna teenuseid, mis pakuvad mitmekülgset tuge omavalitsustele ja lastekaitse võrgustiku liikmetele.

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Statistika Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, 2013–2017
    Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond
    Ülevaade sisaldab andmeid teenusesaajate arvu, soolise ja vanuselise jaotuse kohta. Samuti saab teada, kuidas teenust osutanud asutused jaotusid kohtade arvu järgi ning kuidas muutusid vaadeldavatel aastatel üldhooldusteenuse osutamise kulud ja rahastamisallikad.
  • Seadus Seadusemuudatused 2019. aastal
    Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond. 
    Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond on valmistanud ette mitmeid riiklikke hoolekandeteenuseid puudutavaid muudatusi, mis on tänaseks läbinud kooskõlastusringi ja jõustuvad 2019. aastal.

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Statistika Sotsiaalse kaitse kulutused kohaliku omavalitsuse üksustes, 2013–2017 Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond
    Artiklist saab ülevaate, kui palju on kasvanud KOV sotsiaalse kaitse kulutused aastatel 2013–2017 ning kui suure osa neist moodustas riiklik toimetulekutoetus. Saab võrrelda värskeid andmeid maakonniti ning nende jaotust sihtrühmade järgi.
  • Statistika Koduteenuse osutamine aastatel 2013–2017 Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond
    Ülevaade koduteenuse osutamise kohta aastatel 2013–2017 sisaldab andmeid teenuse saajate jaotusest soo ja vanuse järgi ning maakonniti; samuti teenust osutanud omavalitsuste arvu ja maakondliku jaotuse kohta, aga ka koduteenuse osutamiseks tehtud kulutuste jaotusest katteallikate järgi.
  • Info PRIDE eelkoolitus toimub regulaarselt, osaleda saavad ka eestkostepered Enelis Linnas
    Lapsendaja-, hooldus- ja eestkosteperedele suunatud PRIDE eelkoolitused, mida korraldab Tervise Arengu Instituut, toimuvad regulaarselt eri paikades üle Eesti, nii eesti kui ka vene keeles. Teadmiste ja oskuste omandamise kõrval aitab koolitus perel hinnata koolitajate abil oma valmisolekut ja ressursse kasvatada last, kes ei saa elada kes ei saa elada oma sünniperes. Novembris alustatakse teavituskampaaniaga, mis aitab tõsta inimeste teadlikkust perepõhisest asendushooldusest.

Valik Sotsiaaltöö nr 3/2018 artikleid

  • Sotsiaaltöö meetodid Tugevustele suunatud mõtteviis: pere kaasamist toetav lähenemine Karmen Toros, Michael C. LaSala
    Artikkel kirjeldab tugevustele suunatud lähenemist, mida lastekaitsetöötaja saab rakendada pere kaasamisel lapse abivajaduse hindamisse. Uuringute järgi on kõige tulemuslikum selline lähenemine hindamisele, mille puhul raskuste ja puudujääkide asemel pööratakse tähelepanu indiviidi, pere ja ka kogukonna tugevustele ning ressurssidele, mis aitavad raskusi ületada.
  • Sotsiaaltöö korraldus Uued algatused hoolekandes Ketri Kupper
    Sotsiaalministeeriumis on käivitunud mitmed hoolekande arendamise projektid, millest võib ka kohalikel omavalitsustel palju kasu olla. Kuues maakonnas alustati vabatahtliku töö korralduse mudeli katsetamist: vabatahtlikud hakkavad abistama eakaid ja erivajadusega inimesi. Nelja organisatsiooni koostöös luuakse dementsuse kompetentsuse keskusi; kuues omavalitsuses tuleb suure hooldusvajadusega inimestele ja nende lähedastele parima lahenduse leidmisel appi hoolduskoordinaator.
  • Seadus Hariduslike erivajadustega laste toetamine: muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses Piret Liba, Nele Labi
    Haridusega erivajadustega õpilaste õppekorraldust muudeti eesmärgiga luua õpilastele paremad võimalused võimetekohase hariduse omandamiseks. Artikkel tutvustab seadusemuudatusi ning samme, mida on astutud nende rakendamiseks. Artiklit kommenteerib Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht, kes toob välja takistused, mida tuleks ületada kaasava hariduse idee elluviimiseks.
  • Õigus Andmekaitsespetsialist aitab muuta teenused turvaliseks ja usaldusväärseks Signe Heiberg
    25. maist Euroopa Liidus kehtima hakanud isikuandmete kaitse üldmäärus on toonud kaasa mõningaid uusi nõudeid avaliku ja erasektori asutustele. Üks uus kohustus avaliku sektori andmetöötlejatele on määrata andmekaitsespetsialist, erasektori ettevõttel sõltub see kohustus andmetöötluse mahust ja sisust. Samuti on nüüd vaja teada, mis dokumendid on isikuandmete töötlemise ülevaade ja mõjuhinnang, ning mida tähendab andmete ülekantavuse nõue.
  • Sotsiaaltöö praktika Rahvusvahelised lastekaitsejuhtumid Sotsiaalkindlustusameti praktikas Katrin Malm
    Rahvusvahelist lastekaitsejuhtumit eristab teistest juhtumitest see, et tegu on olukorraga, kus abivajav laps või üks lapsevanem on pärit, elas või elab endiselt välismaal. Artiklis analüüsitakse sotsiaalkindlustusameti poolt registreeritud juhtumeid, pikemalt on juttu saatjata alaealistest ja nn lapseröövi juhtumitest.

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Sotsiaaltöö haridus Põhja- ja Baltimaade sotsiaaltöö doktoriõppe võrgustiku (NBSW) suvekool Tallinna Ülikoolis Merike Sisask, Riina Kiik, Kersti Kriisk, Koidu Saia ja Reeli Sirotkina
    21.–24. augustil toimunud suvekoolis osales 19 doktoranti kaheksast Euroopa riigist. Suvekooliteemaks oli „Multi-distsiplinaarsus ja multi-positsioneerimine sotsiaaltöö valdkonna uurimistöös – läheduse ja distantsi tasakaalus hoidmine”. Korraldajad koostasid uudiskirjale artikli, kus annavad ülevaate peaesinejate ettekannetest.
  • Statistika Sotsiaalteenuste osutamine kohaliku omavalitsuse üksustes 2017. aastaSotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistikaosakond
    Sotsiaaltöö uudiskirjale koostatud ülevaates esitatakse statistikat kohaliku omavalitsuse üksustes korraldatavate sotsiaalteenuste kohta. Vaatluse all on 7 teenust, mille kohta on esitatud andmed maakonniti haldusreformieelse haldusjaotuse järgi: eluruumi tagamise teenus, koduteenus, tugiisikuteenus, puudega täisealise isiku hooldus, isikl
    iku abistaja teenus, sotsiaaltranspordi teenus ning raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenus. Arvestuslikke näitajaid on toodud ka kohaliku omavalitsuse üksuse ehk KOVi tasandil. 
  • Info Sotsiaalkindlustustusameti artiklid Sotsiaaltöö uudiskirjas, september 2018 Marie Johanson, Ann Lind-Liiberg
    Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös suvel korraldatud turunduskampaania „Mida teha, kui lähedane vajab hooldust” aitas suurendada inimeste teadlikkust inimese ja tema lähedaste võimalustest, õigustest ja kohustustest üldhooldusteenuse saamisel. 26. septembril avatakse Tartus Lõuna Lastemaja, mis pakub lapsesõbralikus keskkonnas spetsialistide abi seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lastele. Koostöös Läänemeremaade Nõukogu riskilaste töörühmaga andis Sotsiaalkindlustusamet PROMISE II projekti raames välja lastemaja kvaliteedinõuded, millest lähtutakse teenuse edasisel arendamisel.

Valik Sotsiaaltöö nr 1/2018 artikleid

  • Persoon Koostegutsemine annab palju jõudu ja kogemusi Sirlis Sõmer-Kull
    Aasta sotsiaaltöötaja 2017, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti peaspetsialist Marina Runno on oma kolleegide ja partnerite silmis igati hinnatud töökaaslane. Kolleegid iseloomustavad Marinat kui pühendunud, siirast ja sihikindlat inimest, kelle südameasjaks on puuetega inimeste heaoluga seotu. Talle on oluline, et ühiskond pakuks east ja erivajadustest sõltumata kõigile võrdselt osalusvõimalusi.
  • Uurimus Puudega laste perede teenuste kasutamine ja nende vajadus Mari Sarv
    Turu-uuringute AS ja Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar viisid sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu. Artikkel käsitleb ülevaatlikult peamiselt sotsiaal- ja haridusvaldkonna kaudu pakutavate puudega lapsi toetavate teenuste kasutamist, puudega laste vanemate tunnetatud vajadust nende teenuste järele ning probleeme seoses teenuste kättesaadavusega.
  • Sotsiaaltöö korraldus Uued võimalused mitmekülgse abivajadusega lastele Elise Nikonov, Egle Välba, Kadi Lauri
    2018. aastast jõustus mitu seadusemuudatust, millega tuleb kohalikel omavalitsustel tegeledes abivajavate ja/või õigusrikkumisi toime pannud lastega arvestada. Artiklis selgitatakse kuidas on korraldatud abivajava ja/või õigusrikkumise toime pannud lapse suunamine sotsiaalse rehabilitatsiooni, kinnise lasteasutuse või mitmedimensioonilise pereteraapia teenusele ning mida endast kujutab lepitusteenus.
  • Õigus Võlgniku ja võlausaldaja vastanduvate huvide tasakaal täitemenetluses Helen Kranich, Angelika Sarapuu
    Õiguskantsler saab pidevalt murelikke kirju inimestelt, kes on sattunud täitemenetluse tõttu raskustesse. Seni on avalikkuseni jõudnud rohkem võlgnike mured, kuid õiguskantsler on korduvalt kokku puutunud ka juhtumitega, kus see inimene, kellele ollakse võlgu, on ise samasuguses või veelgi keerulisemas olukorras. Artiklis analüüsitakse täitemenetluse üldist olemust ja eesmärki ning võlgniku ja võlausaldaja rolle täitemenetluses. Samuti selgitatakse, miks on vara, palga ja isegi pensioni osaline arestimine õige ka siis, kui see on võlgniku jaoks väga raske.
  • Õigus Patsienditestament aitab arvestada inimese ravialasete soovidega Aigi Kivioja
    Tervishoiuteenust saab inimesele üldjuhul osutada üksnes siis, kui ta on sellega nõus. Paraku võib inimene sattuda olukorda, kus ta ise enam ei suuda oma tahet väljendada. Ka sellises olukorras tuleb tervishoiutöötajal välja selgitada, kas ja millist ravi inimene eeldatavasti soovib. Artiklis selgitatakse, mida saaks seaduste tasandil ette võtta, et senisest paremini arvestada otsusevõimetus seisundis inimese sooviga tervishoiuteenust saada või mitte.
  • Numbri sisukord

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Sotsiaaltöö haridus Sotsiaaltöö õppekavad 2018.–2019 õppeaastal
    Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ootavad huvilisi, kellel on soov omandada sotsiaaltöö alal töötamiseks vajalik erialane haridus või oma seniseid erialaseid teadmisi täiendada. Tulla saab nii rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse kui ka magistriõppesse. Võrreldes varasemaga on õppekavade valikus 2018./2019. õppeaastal ka mitmeid muudatusi.

  • Statistika Puudega laste arvu iseloomustavad statistilised näitajad viimase kümne aasta kohta
    Mari Kreitzberg, analüüsi ja statistika osakonna analüütik, sotsiaalministeerium

Valik ajakirja 20. aasta erinumbri artikleid

Sotsiaaltöö uudiskirjast

Avatud taotulusvoorud Sotsiaalministeerium asub toetama hoolekandeteenuste ja -toodete arendamist
Kristiina Tuisk, Terry Ney

Statistika Puudega isikute hooldus 
Analüüsi ja statistika osakond, sotsiaalministeerium

Valik Sotsiaaltöö nr 1/2018 artikleid

  • Persoon
    Anne Daniel-Karlsen – pühendunud perevägivallas kannatanud laste aitamisele Kristina Traks
    2017. aasta sügisel sai Zonta International Eesti klubi auhinna sotsiaaltöö magistri haridusega lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen silmapaistva tegevuse eest inimõiguste ja nõrgemate kaitsel. Viimased seitse aastat töötab ta lastepsühhiaatrina lisaks Tartu Maarja tugikeskusele ka Herbert Masingu koolis ja Tähtvere Avatud Naiste Keskuses, aidates perevägivallas kannatanud lapsi.
  • Sotsiaaltöö korraldus
    Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised ja EQUASS kvaliteedijuhtimissüsteemi uus metoodika Marie Johanson
    Sotsiaalkindlustusamet (SKA) töötas välja sotsiaalteenuste üldise kvaliteedijuhise ning sisustas seaduses sätestatud põhimõtted, mis laienevad kõigile teenustele ja teenuseosutajatele. Samuti täidab SKA kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS Eesti kohaliku esinduse rolli, sellest aastast on kasutusel uus metoodika.
  • Õigus
    Probleemkohad kohalikes sotsiaalteenuste määrustes Kristi Ploom
    Õiguskantsler kontrollis eelmisel aastal nelja kohaliku omavalitsuse määrusi, mis reguleerivad sotsiaalteenuste korraldamist. Eesmärk oli veenduda, et kohalikud määrused ei piira võrreldes sotsiaalhoolekande seaduses sätestatuga lubamatult abivajajate õigust saada kohustuslikke sotsiaalteenuseid. Ka teistel omavalitsustel tasub teada, mida on lubatud reguleerida kohalikes määrustes ja mida mitte.
  • Ülalpidamiskohustus eaka pereliikme seisukohast Katrin Orav
    Riigikantselei tellimusel viis advokaadibüroo LEXTAL ühes koostööpartneritega 2017. aasta sügisel läbi analüüsi ning koostas juhendmaterjalid kohalikele omavalitsustele (KOV) seoses ülalpidamiskohustuse tõlgendamisega eaka pereliikme hooldamise seisukohalt. Artikkel annab ülevaate analüüsi tulemustest ja koostatud juhendmaterjalidest.

  • Omavalitsuse eestkostel oleva lapse elatisraha. Nõuda seda või mitte?Tambet Drell
    Kui laps on omavalitsuse eestkostel, peab omavalitsus nõudma lapse seadusjärgsetelt ülalpidajatelt elatise sisse. Möödunud sügisel lõppenud Riigikontrolli audit näitab, et olukord on paranemas ja järjest vähem on neid lapsi, kellel jääb elatisraha saamata omavalitsuse tegevusetuse tõttu.
  • Teenuste arendamine
    PRIDE eelkoolituse ning perevanema ja kasvataja baaskoolituse arendamine Enelis Linnas
    Euroopa Sotsiaalfondi meetme TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine” toel on riik saanud võimaluse parandada asendushoolduse kvaliteeti, arendades asendushoolduse pakkujatele tugi- ja järelhooldusteenuseid ning koolitusi. Artiklis kirjeldatakse Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel uuendatud koolitusi: lapsendajatele ja hooldusperedele mõeldud PRIDE eelkoolitust ning perevanema ja kasvataja baaskoolitust.
  • Numbri sisukord