Uuendused

Tagasi

Meditsiiniseadmed, 2017

26. OKTOOBER 2018

2017. aasta lõpu seisuga on tervishoiuteenuse osutajate kasutuses 770 meditsiiniseadet, neist 651 asuvad haiglavõrgu arengukava haiglates. Eriarstiabiasutustes on kasutusel 86, diagnostikaasutustes 7 ja muudes asutuses 4 meditsiiniseadet.
Võrreldes 2016. aastaga on tervishoiuteenuse osutajatele lisandunud juurde 1 kompuutertomograaf, 1 mammograaf, 10 hemodialüüsiaparaati, 2 barokambrit, 6 narkoosiaparaati ja 9 hingamisaparaati.

2017. aastal registreeriti kokku 24 kompuutertomograafi, 16 mammograafi, 148 hemodialüüsiaparaati, 5 barokambrit, 192 narkoosiaparaati ning 339 hingamisaparaati.

Meditsiiniseadmete statistikas on välja toodud järgmised seadmed: kompuutertomograaf, magnetresonantstomograaf, gammakaamera, footonemissioontomograaf, angiograaf, litotripsiaseade, positronemissioonitomograaf, kiiritusraviseade, mammograaf, hemodialüüsiaparaat, barokamber, narkoosiaparaat, hingamisaparaat.

Vaata lisa tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist.

Loe lisa...

 

Ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid, 2017

24. JAANUAR 2019

2017. aastal vähenes ambulatoorsete visiitide arv arstidel 7 protsenti ja õendustöötajatel jäi võrreldes eelneva perioodiga samale tasemele, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast.

Perearsti infosüsteemi tehniline muudatus korduvretsepti markeeringus vähendas perearstide töökoormuse registreerimist − kui varem kodeeriti korduvretsepti väljastamine korduva vastuvõtuna, siis 2017. aastast on need pigem kodeeritud telefonikonsultatsioonidena. Seda kinnitavad ka Eesti Haigekassa andmed, kus perearsti telefonikonsultatsioonide maht suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga kaks korda.

Seega vähenes möödunud aastal ambulatoorsete visiitide arv arstidel 7 protsenti ja õendustöötajatel jäi võrreldes eelneva perioodiga samale tasemele.

Kokku registreeriti 2017. aastal ligi 10,3 miljonit arsti ja õendustöötaja ambulatoorset visiiti, mida on 5 protsenti vähem kui 2016. aastal. Seejuures vähenes arsti koduvisiitide arv 10 protsenti ja seda just perearsti koduvisiitide arvel. Perearstid tegid 11 protsenti ehk veidi üle 3700 koduvisiidi vähem kui aasta varem.

Kui viimasel kümnel aastal on õendustöötajate töömaht visiitide arvelt aasta-aastalt kasvanud, keskmiselt 17 protsenti aastas, siis 2017. aastal oli kasv vaid 0,1%. Suurenes aga õendustöötajate koduvisiitide arv – 3 protsenti. Ligi 96% koduvisiitidest teevad koduõed, nendest pooled hooldekodu patsientidele.

Ämmaemandate iseseisvate vastuvõttude arv suurenes 5 protsenti, kuid koduvisiite tehti ligi 9 protsenti vähem kui 2016. aastal.

Andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis

Avaldati ka 2017. aasta ambulatoorsete visiitide statistika kvaliteediraport.

Uudis avaldatud 26.10.2018

Loe lisa...

 

Hambaarsti visiidid ja töö, 2017

26. OKTOOBER 2018

Eelmisel aastal tehti Eestis ligi 1,98 miljonit hambaarsti visiiti (kõik hambaarsti erialade visiidid kokku), mis on 5,2 protsendi enam kui aasta varem, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.
Eesti elanik käis 2017. aasta jooksul hambaarsti juures keskmiselt 1,5 korda (2016. aastal 1,4 korda).

Hambaravi visiidid moodustavad hambaarsti visiitidest 79% ning nende arv on aastaga kasvanud 4,2%. Kokku raviti 1,01 miljonit hammast, see on 2,2% vähem kui mullu.

Hambaarsti visiidid 1000elanik 2017

(Interaktiivset graafikut näeb pildil klikkides)

2017. aastal jätkus ortodondi ja suuhügienisti külastuste sagenemine. Mõlema teenuse kasutamine kasvas märkimisväärselt – üle 15%. Ortodonti külastati üle 170 000 korra, seejuures täiskasvanute ja laste ortodontiliste visiitide osakaal oli enam-vähem võrdne. Ortodontilisi aparaate paigaldati ligi 27 500, koguni 41% rohkem kui möödunud aastal. 73% paigaldatud aparaatidest olid suust mitte-eemaldatavad. Paigaldatud aparaatide suur tõus on põhjendatav Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu täiendamisega: 2017. aastal laiendati alla 19-aastaste isikute diagnooside loendit ortodontilise ravi tasumise korral ravikindlustuse eest ning tervishoiuteenuste loetellu lisati mitu uut suust mitte-eemaldatavat aparaati.

Suuhügienistid tegid 2017. aastal üle 23 000 visiidi. Kui 2016. aastal moodustasid laste visiidid umbes viiendiku, siis 2017. aastal oli laste visiitide osakaal langenud tagasi 2015. aasta tasemele, moodustades 13%.

Võrreldes nimetatud ametialade täidetud ametikohtade arvu 2016. ja 2017. aasta novembrikuu seisuga, siis ortodontide puhul see oluliselt muutunud ei ole, kuid suuhügienistide täidetud ametikohtade arv kasvas 14-lt 20-ni. Samas ortodontiateenuse pakkujate arv kasvas 2017. aastal 6%.

Jätkus ka implantaatide paigaldamise kasv. Kokku paigaldati 10 583 implantaati, see on mullusega võrreldes üle viiendiku rohkem.
Proteetilise ravi visiitide arv kasvas 9% ning proteese saanud inimeste arv 12%. Eelneval kahel aastal proteetilise ravi osas suuri muutusi ei olnud.

Hammaste ja lõualuusüsteemi röntgenuuringute arv kokku mullu oluliselt ei kasvanud − tehti ligi 300 000 uuringut, mida on 2,1% võrra rohkem kui 2016. aastal. Uuringutest 57% moodustasid üksikhammaste röntgenid, 37% panoraamröntgenogrammid, kolju külgülesvõtteid tehti veidi üle 4% ning 3D-uuringuid tehti 2%. 3D-uuringud moodustavad röntgenuuringutest küll väga väikse osa, kuid võrreldes möödunud aastaga on nende arv kasvanud 2,5 korda. Suurema kasvu on teinud ka kolju külgülesvõtte uuringud, kasvades aastaga ligi 12%.

Statistikaga saab täpsemalt tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Tervishoiutöötajate töötasu, märts 2018

17. OKTOOBER 2018

Tervishoiutöötajate tunnipalk oli 2018. aasta märtsis aasta varasema perioodiga võrreldes märkimisväärselt kõrgem, suurenedes keskmiselt 10–20 protsenti selgus Tervise Arengu Instituudi läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust. Viimati oli sarnast tunnipalga kasvu näha viis aastat tagasi.

Osalise ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli tänavu märtsis 13,66 eurot, mis on 13,5% enam kui aasta varem. Hambaarstide tunnipalk kasvas 19,2% 18,49 eurole. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine brutopalk ilma lisatasudeta oli vastavalt 6,69 ja 3,90 eurot tunnis, kasv võrreldes eelmise aastaga vastavalt 12,7% ja 10,2%.

Arstide brutotunnipalk koos lisatasudega oli 15,32 eurot ja hambaarstidel 19,34 eurot, kasv võrreldes eelmise aastaga vastavalt 14,9% ja 18,4%. Õendustöötajate tunnipalk koos lisatasudega oli 7,48 eurot, kasvades aastaga 15,5% ning hooldajatel 4,53 eurot, kasvades aastaga 14,2%.

Kogutunnipalk2011 2018

Tervishoiutöötajate brutotunnipalk koos lisatasudega, märts 2011–2018

(Interaktiivset graafikut näeb pildil klikkides)

Vastavalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingule kehtis 2018. aasta märtsis arstide tunnitasu alammäär 10,53 eurot ja eriarstidel 10,90 eurot. Eriarsti tunnitasu alammäär kehtib eriarstina registreeritud arstile, kes osutab eriarstiabi, üldarstiabi või kiirabi. Arsti tunnitasu alammäär kehtib arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal töötavale isikule (abiarstid, erialase spetsialiseerumiseta arstid, arst-residendid). Tunnitasu alammäär õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel oli 6,03 eurot, kiirabitehnikutel 5,13, erakorralise meditsiini tehnikutel 5,43 eurot ning hooldajatel 3,70 eurot.

Kuigi enamusel tervishoiutöötajatel ületab tunnipalk kollektiivlepingus ettenähtut ning võrreldes eelmise aastaga on alla alammäära tasustatud ametikohtade arv langenud, on siiski töötajaid, kelle tasu veel jääb alla kehtestatud alammäära. Eriarstide hulgas on neid 12%, õendustöötajatest moodustavad nad 9% ja hooldajatest 2%. Ligi pooled alla alammäära tasustatud eriarstidest töötavad perearstiabiasutustes. Siinkohal tuleb arvestada, et erasektoris on võimalus võtta välja dividende ja saada nii lisatulu.

Tervishoiutöötajate kuupalga kasv oli tunnipalga kasvust mõnevõrra väiksem. See tuleneb märtsikuu töötundide arvu erinevusest – kui 2017. aasta märtsis oli normtöötunde 184, siis 2018. aasta märtsis 168. Arstide kuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2696 eurot, õendustöötajatel 1354 ning hooldajatel 853 eurot, aastane kasv vastavalt 6,3%, 8,4% ja 7,4%.

Vaatamata sellele, et Eesti tervishoiutöötajate palk 2018. aasta märtsis jõudsalt kasvas, ei küüni see Soome tervishoiutöötajate palgatasemeni. Soome statistikaameti andmetel oli arstide palk seal 2017. aastal 6874 eurot ja õendustöötajatel 2942 eurot.

Eesti keskmine palk 2018. aasta I kvartalis oli 1242 eurot, kasvades aastaga 7,7%. Arstide palk on riigi keskmisest ligi 2,2 korda kõrgem. Õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 9 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 69 protsenti.

Tervishoiutöötajate palgauuringu andmed ning mõisted ja metoodika on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja uuringute andmebaasis.

Loe lisa...