Uuendused

Tagasi

Vähi sõeluuringute uuringuga hõlmatus, 2018

29. AUGUST 2019

Täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest selgub, et 2018. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 52,8% uuringule kutsutavatest naistest ning jämesoolevähi sõeluuringul 50,1% kutsutavatest meestest ja naistest. Madalaim oli kutsutavate osalus emakakaelavähi sõeluuringul - osales 45,3% naistest.

Alates 2018. aastast oodatakse rinnavähi sõeluuringule iga kahe aasta järel naisi vanuses 50–69, kel ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul.
Eelmisel aastal oodati rinnavähi sõeluuringule 78 222 naist, kellest uuringule tuli 41 332 ehk 52,8% uuringule kutsutavatest. 2017. aastal oli sõeluuringule kutsutavaid kokku 61 925, kellest osales 34 625, mis andis hõlmatuseks 55,9%. Kõige kõrgem osalus oli 2018. aastal 68- ja 69-aastaste naiste seas – mõlemas vanuserühmas 54,7%. Maakondadest oli suurim osalus Lääne maakonnas (54,2%), Hiiu maakonnas (54%) ning Saare maakonnas (53,9%).

Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse Eestis 30–55-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki. 2018. aastal oli emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi kokku 55 925, kellest uuringule tuli 25 317 ehk 45,3%. 2017. aastal oli emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus 50,7%, mil 56 084 kutsutavast käis uuringul 28 458. Kõige kõrgem emakakaelavähi sõeluuringu osalus eelmisel aastal oli 45- ja 50-aastaste naiste seas – vastavalt 46,7% ja 47,1%. Maakondadest oli suurim osalus Pärnu maakonnas (53,6%), Saare maakonnas (53,4%) ja Hiiu maakonnas (51,4%).

Jämesoolevähi sõeluuringule oodati 2018. aastal mehi ja naisi vanuses 60, 62 ja 64, kui neil ei olnud varem diagnoositud jämesoolevähki ega olnud käinud varem sõelkoloskoopia uuringul. Kokku osales jämesoolevähi sõeluuringus 50,1% sõeluuringule oodatud meestest ja naistest – 51 683 kutsutavast osales 25 887. Aasta varem oli hõlmatus 36% (35 371 kutsutavast osales 12 735). Kõrgeim osalus eelmisel aastal oli 64-aastaste seas – 55,2%. Maakondadest oli suurim osalus Lääne maakonnas (60,9%), Võru maakonnas (60,7%) ja Jõgeva maakonnas (57,9%).

Täpsem info 2015.–2018. aasta sõeluuringute kohta on kättesaadav tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

 

TAI juhib tähelepanu, et 2019. aasta sõeluuringu sihtrühma kuuluvatel inimestel on veel võimalik osaleda sõeluuringul kuni 2020. aasta jaanuari lõpuni.
Tänavu oodatakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1951, 1952, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967 ja 1969. Emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1964, 1969, 1974, 1979, 1984 ja 1989. Jämesoolevähi sõeluuringule oodatakse nii mehi kui naisi sünniaastatega 1953, 1955, 1957 ja 1959.

Kui kuulute sünniaasta järgi sihtrühma ning ei ole veel osalenud, siis broneerige endale aeg meelepärases tervishoiuasutuses. Osalemiseks ei pea jääma kutset ootama – aasta alguses on loodud digitaalne kutse ehk saatekiri Patsiendiportaali (vt www.digilugu.ee → Terviseandmed → Saatekirjad).

Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks on uuringuid teostavate asutuste kontaktid leitavad Haigekassa kodulehel. Jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks palume võtta ühendust oma perearstikeskusega. Kehtiva ravikindlustusega inimeste sõeluuringu eest tasub Eesti Haigekassa.

Selle aasta suvel alustas vähi sõeluuringute register kutsete saatmist ka e-posti teel. E-posti teel saavad kutse kõik sihtrühma kuuluvad inimesed, kellel on isikukood@eesti.ee suunatud isiklikule meilile või rahvastikuregistrisse on märgitud isiklik meiliaadress. Kui register infot e-posti kohta ei saa, saadetakse paberkutseid jätkuvalt otsepostiga rahvastikuregistrijärgsele aadressile, kui aadress on korrektselt registreeritud.

Lisateavet sõeluuringute kohta Haigekassa veebilehelt: www.haigekassa.ee/soeluuring.

Loe lisa...

 

Kunstlik viljastamine, 2018

17. JUULI 2019

Eestis teostati 2018. aastal 3011 viljatusravi tsüklit, mis on viis protsenti enam kui aasta varem. Kui aastail 2014–2016 on läbitud viljatusravi tsüklite arv olnud languses, siis alates 2017. aastast on see kasvanud. Kehavälise viljastamise abil sündis 2018. aastal 444 last.

Ravimiameti andmetel olid 2018. aastal kõige sagedamini kasutatud viljatusravi meetodid külmutatud embrüo siirdamine (FET) ja intratsütoplasmaatiline injektsioon (ICSI), mõlemad vastavalt 36 protsenti viljatusravi kõikidest tsüklitest. ICSI on kehavälise viljastamise meetod, mida kasutatakse mehe raskema viljatuse ravi korral.

Kõige vähem kasutati emakasisese inseminatsiooni meetodit (IUI), mis moodustas 10 protsenti kõikidest tsüklitest. Siiski on IUI meetodi kasutamine kasvanud kõige enam, võrreldes 2017. aastaga kasutati seda 25 protsendi võrra rohkem. IUI meetod on protseduur, mille käigus seemnerakud sisestatakse spetsiaalse kateetriga emakaõõnde. Protseduuri rakendatakse peamiselt mehe sperma kergema viljatuse või emakakaela probleemidest tingitud probleemide raviks. Riik seda protseduuri ei kompenseeri.

FET ja ICSI on enamkasutatavad meetodid kõikides vanusegruppides. Viljatusravi kasutamine kasvas 2018. aastal kõige enam 40-aastaste naiste seas (27%) ning vähenes 41-aastaste ja vanemate seas (5%). Kõige enam kasutavad erinevaid viljatusravi meetodeid kaks nooremat vanusegruppi, 34-aastased ja nooremad ning 35–39-aastased naised. Peaaegu pooled, 44 protsenti, viljatusravi tsüklitest teostati 34-aastastele ja noorematele naistele.

Kuni 2017. aastani siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. Alates 2017. aastast trend muutus ning kõige sagedasem oli ühe embrüo siirdamine. 2018. aastal on eelmise aastaga võrreldes ühe embrüoga siirdamisprotseduuride arv tõusnud 20 protsenti. Siirdamiseks kasutatud embrüote ja sügootide arv tõusis eelmise aastaga võrreldes kaks protsenti.

Haigekassa andmetel oli 2018. aastal viljatusravi teenuste raviarvete summa 2,481 miljonit eurot. Kui 2017. aastal oli raviarvete summa samal tasemel varasema aastaga, siis 2018. aastal tõusid Haigekassa kulud viljatusravi teenustele 4 protsenti. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt on tõusnud aastaga ka kehavälise viljastamise piirhind 653 eurolt 687 eurole.

Kliinilise rasedusega lõppes 2017. aastal 890 kunstlikku viljastamist, mis moodustab 30 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest. Suurema osa, täpsemalt 83 protsenti kliiniliste raseduste korral kasutati partnerannetust, millele järgnesid mõlemad 7 protsendiga mitte-partneri doonor-munaraku kasutamine ning mitte-partneri doonorsperma kasutamine. Kunstliku viljastamise käigus tekkinud kõrvalekaldeid ja kõrvaltoimeid esines 10 patsiendil.

Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel sündis 2018. aastal kehavälise viljastamise abil 444 last, mida on 14 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Kõigist elussündidest moodustab see kolm protsenti.

Viljatusravi puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (KV10–KV14) ning interaktiivset graafikut näeb: 

 kunstlikve2018

Loe lisa...

 

Imikute rinnapiimaga toitmine, 2018

01. AUGUST 2019

Eesti lastest oli esimesel kolmel elukuul täielikul rinnapiimatoidul 65 ja kuue kuu vanuselt 24 protsenti lastest, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast 2018. aasta kohta.
Võrreldes aasta varasemaga oli 2018. aastal rinnapiima saanud laste osatähtsus kuni üheaastaste laste hulgas sarnane – täielikul rinnapiima toidul olnud laste osa suurenes 3. elukuul ühe protsendipunkti võrra ja 6. elukuul poole protsendipunkti võrra.
Osalisel ja/või täielikult rinnapiima saanud laste osatähtsus suurenes kahe protsendipunkti ulatuses nii 6 kui 12 kuu vanuses, moodustades osatähtsuse vastavalt 72 ja 34 protsenti kuni aastastest lastest. Võrreldes 2013. aastaga on vähenenud täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus 6. elukuul 18 protsendipunkti ja 9 protsendipunkti võrra on suurenenud osaliselt rinnapiima saanute osatähtsus 12 kuu vanuselt.
Maailma Terviseorganisatsiooni ja Eesti lastearstide toitumissoovitus on toita last täielikult rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni ja seejärel jätkata rinnaga toitmist osaliselt vähemal 1. eluaastani koos täiendava toiduga. Rinnapiim sisaldab kõiki vastsündinu ja imiku tervislikuks arenguks vajalikke toitaineid. Lisaks rinnaga toitmine rahustab last ja soodustab emal kiiremat sünnitusjärgset taastumist.
Täielikult rinnapiima saaja on laps, keda toidetakse üksnes rinnapiimaga. Vajadusel võib saada lisaks vitamiine ja ravimeid, kuid mitte teed, vett, mahla, piimasegu või midagi muud.

WABA

Augustikuu esimesed seitse päeva on ülemaailmselt kuulutatud rinnaga toitmise nädalaks. Tänavu on rinnaga toitmise nädal „Empower Parents, Enable Breastfeeding” suunatud eelkõige vanemate teadlikkuse suurendamiseks imetamise kasulikkuse osas. Tähelepanu pööratakse ema toetamisele teiste osapoolte, sh lapse isa, perekonna, töökoha ja kogukonna poolt, et võimaldada ja edendada rinnaga toitmist.

 

Imikute rinnapiimaga toitmise statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (tabelid SR90 ja SR91). Lisaks avaldati ka 2018. aasta imikute rinnapiimaga toitmise statistika kvaliteediraport.

rinnapiim2018

 (Interaktiivset graafikut näeb pildile klikkides.)

Loe lisa...

 

Psüühika- ja käitumishäireid diagnoositi sama palju kui aasta varem

20. JUUNI 2019

2018. aastal pöördus psühhiaatri vastuvõtule 2 protsenti rohkem noorukeid ja täiskasvanuid, kuid 4 protsenti vähem lapsi kui eelnenud aastal, selgub Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis täna avaldatud psüühika- ja käitumishäirete statistikast.
Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete järgi käis 2018. aastal psühhiaatri esmasel või korduval vastuvõtul 103 569 inimest, see on keskmiselt iga 13. Eesti elanik. Enamus ehk 90 protsenti psühhiaatri patsientidest olid vanuses 15 või vanemad. Rohkem pöördus tervisemurega vastuvõtule naisi – 55 protsenti nooruki- ja täiseas patsientidest. Kuni 14-aastaseid lapsi oli psühhiaatri patsientide hulgas kümnendik, kellest kaks kolmandikku poisid ja kolmandik tüdrukud.
Psüühika- või käitumishäire diagnoosiga oli ligi 93 000 patsienti – ligikaudu sama palju kui aasta varem. Pisut rohkem oli vaimse tervise häirega nooruki- ja täiseas patsiente, samas oli lastel psüühika- ja käitumishäireid vähem kui 2017. aastal. Haigekassa lepingupartnerite statistika põhjal on viimastel aastatel suurenenud vaimse tervise õe vastuvõtud ja ka kliinilise psühholoogi konsultatsioonid, mida TAI psüühika- ja käitumishäirete statistika ei kajasta.
Haiglaravil oli üle 11 000 psüühika- või käitumishäirega patsiendi. Keskmine psühhiaatria haiglaravi kestis 18 päeva ja ei ole eelnenud aastatega võrreldes muutunud.
Endiselt on sagedasemateks diagnoosideks neurootilised ja stressiga seotud häired ning meeleoluhäired, mida esines 2018. aastal vastavalt 25 ja 22 protsenti haigusjuhtudest. Sellised häired on omasemad naistele, kellel esines neid meestest kaks korda rohkem. Meestel on levinumaks diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete, nagu alkohol ja narkootikumid, tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, mida registreeriti neil ligi neli korda enam kui naistel. Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäiretest oli 74 protsenti alkoholi ja 13 protsenti opioidide kasutamise tõttu.
2018. aasta psüühika- ja käitumishäirete ambulatoorse ja haiglaravi statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...