Uuendused

Tagasi

Vigastused 2019

11. SEPTEMBER 2020

Möödunud aastal vajas vigastuste tõttu arstiabi 12% Eesti elanikest. Vigastada saanute hulk ja sooline jaotus püsib viimastel aastatel ühetaolisena. Kõige enam saadi vigastusi kukkumisel. 

2019. aastal vajas vigastuste tõttu ravi veidi üle 156 000 Eesti elaniku, neist lapsed (0–17 a) moodustasid pisut alla kolmandiku (43 603) selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Võrreldes aasta varasemaga vajas vigastuste tõttu ravi 2000 täiskasvanut vähem, seevastu viga saanud laste hulk kasvas 1724 võrra.

Vigastuste tõttu vajas arstiabi keskmiselt 12% kõikidest Eesti elanikest, täpsemalt 14% meestest ja 10% naistest. Sealhulgas ravi vajas 17% lastest ehk 43 603 last, nende seas 1003 alla aastast imikut.

Kõige levinumad vigastuste põhjused olid kukkumine (43%) ning eluta mehhaanilise jõu toime (31%) nagu näiteks enese äralöömine või silma sattunud võõrkeha. Ligi 42% juhtudel saadi viga kodus.

Raskemaid vigastusi, mille puhul vajati haiglaravi, esines 6% juhtudest. Kaks kolmandikku neist juhtudest olid seotud kukkumistega.

Vigastusteks loetakse nii vigastusi, mürgistusi kui muid väliste tegurite mõjul tekkinud kehalisi kahjustusi.

Vigastustuste statistika on koostatud Eesti Haigekassa raviarvete alusel ja on kättesaadav tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad 2019

28. AUGUST 2020

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat. Loe edasi Statistikaameti uudist.

Oodatava eluea ja tervena elada jäänud aastate statistika on lisatud ka tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi.

Loe lisa...

 

Vastsündinute haigestumus 2019

09. SEPTEMBER 2020

2019. aastal sündis Eestis 13 925 last, kellest 4129-l diagnoositi sünnitusmajas mõni kergem või raskem terviseprobleem, haigus, sünnituse käigus saadud tüsistus või sünnitrauma, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Enneaegselt sündinud laste arv on vähenenud aastaga 6 protsenti ning kümne aasta tagusega võrreldes 20 protsenti.

Elussündide arv 2019. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes 2,2 protsenti (310 elusündi vähem), kuid terviseprobleemidega lapsi registreeriti sünnitusmajas 1,3 protsenti (+54 last) rohkem. Sellest tulenevalt suurenes tervisega seotud probleemidega vastsündinute arv 1000 elussünni kohta ja neil diagnoositud tervisehäirete arv (vt joonis). Haigus või terviseprobleem diagnoositi 296-l vastsündinul 1000 elusünni kohta.

vh2019

(Interaktiivse graafiku nägemiseks kliki pildile!)

Ühel vastsündinul võis esineda mitu tervisega seotud probleemi või haigusseisundit, keskmiselt 2 diagnoosi ühe terviseprobleemiga vastsündinu kohta. Võrdselt esines kaasasündinud väärarendeid, deformatsioone ja kromosoomianomaaliad (10,8%), lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundeid (10,7%) ning sünniperioodile iseloomulikke nakkusi (10%). Sarnaselt varasemate aastatega diagnoositi 2019. aastal enim (28%) terviseprobleeme, mida tervisestatistikas kogutakse vastsündinute muude haiguste all (sh nii kergemad terviseprobleemid, vastsündinu toitmisraskused, kui ka harva esinevad haigused ja seisundid).

enneaegsed2019Igal aastal sünnib maailmas enne oodatud aega 15 miljonit last ehk rohkem kui üks kümnest beebist on enneaegne (MTO – Maailma Tervishoiuorganisatsioon).

Meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis 2019. aastal Eestis 805 enneaegset last, mida on 6 protsenti vähem kui eelneval aastal (vt joonis) ja 20 protsenti (202 enneaegset last) vähem kui 2009. aastal. Euroopas sünnib igal aastal ligikaudu 10 protsenti lastest enneaegsena, Eestis keskmiselt 5,8 protsenti (TAI).

Enneaegsete laste tervisehäirete ja haiguste põhjused on seotud looteea ebasoodsa kuluga ning ebaküpse organismi arenguga tema vajadustele mittevastavas üsavälises keskkonnas (Eesti Haigekassa).

Tänavusel õdedele ja ämmaemandatele pühendatud aastal juhime tähelepanu tõendatud faktile, et raseduse järjepidev jälgimine ämmaemanda poolt on vähendanud enneaegsuse riski ligi 24% (MTO).

17. novembril tähistatakse ka ülemaailmset enneaegse sünni päeva. Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu enneaegse sünnituse ja sünniga seotud teemadele (EFCNI – The European Foundation for the Care of Newborn Infants).

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi lisati vastsündinute haigestumise 2019. aasta andmed. Elussündide kohta leiab andmeid siit ning surmade kohta siit.

Loe lisa...

 

Vähi sõeluuringutel osalemine on kasvanud

27. AUGUST 2020

Täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest selgub, et 2019. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 55,9% uuringule kutsutavatest naistest ning jämesoolevähi sõeluuringul 53,7% kutsutavatest meestest ja naistest. Madalaim oli kutsutavate osalus emakakaelavähi sõeluuringul – osales 46,1% naistest. Ent vähi sõeluuringutel osalemine on 2019. aastal kasvanud võrreldes aasta varasemaga.

Rinnavähi sõeluuringule oodatakse iga kahe aasta järel naisi vanuses 50–69, kellel ei ole viimase 5 aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja kes ei ole viimase 12 kuu jooksul käinud mammograafia uuringul. Eelmisel aastal oodati rinnavähi sõeluuringule 77 928 naist, kellest uuringule tuli 43 558 ehk 55,9% uuringule kutsutavatest. 2018. aastal osales uuringul 52,8%. Kõige kõrgem osalus oli 2019. aastal 50-aastaste naiste seas – 59,0%. Maakondadest oli suurim osalus Saare maakonnas (68,4%), Järva maakonnas (66,5%) ja Hiiu maakonnas (63,0%).

Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse iga viie aasta järel naisi vanuses 30–55, kellel ei ole viimase 5 aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki. Eelmisel aastal oodati emakakaelavähi sõeluuringule 56 659 naist, kellest uuringule tuli 26 094 ehk 46,1% uuringule kutsutavatest. 2018. aastal osales uuringul 45,3%. Kõige kõrgem osalus oli 2019. aastal 50-aastaste naiste seas – 49,0%. Maakondadest oli suurim osalus Lääne-Viru maakonnas (54,5%), Pärnu maakonnas (53,5%) ja Lääne maakonnas (52,4%).

Jämesoolevähi sõeluuringule oodati 2019. aastal mehi ja naisi vanuses 60, 62, 64 ja 66, kellel ei olnud diagnoositud jämesoolevähki ega varem käinud sõelkoloskoopia uuringul. Eelmisel aastal oodati jämesoolevähi sõeluuringule 68 050 meest ja naist, kellest uuringule tuli 36 522 ehk 53,7% uuringule kutsutavatest. 2018. aastal osales uuringul 50,1%. Kõige kõrgem osalus oli 2019. aastal 66-aastaste meeste ja naiste seas – 56,0%. Maakondadest oli suurim osalus Võru maakonnas (66,7%), Põlva maakonnas (64,5%) ja Jõgeva maakonnas (63,7%).

Täpsem info 2015.–2019. aasta sõeluuringute kohta on kättesaadav tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

soeluuringud2019

TAI juhib tähelepanu, et 2020. aasta sõeluuringu sihtrühma kuuluvatel inimestel on veel võimalik osaleda sõeluuringul kuni 2021. aasta jaanuari lõpuni. Tänavu oodatakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970. Emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1965, 1970, 1975, 1980, 1985 ja 1990. Jämesoolevähi sõeluuringule oodatakse nii mehi kui naisi sünniaastatega 1952, 1954, 1956, 1958 ja 1960. Varakult avastatud vähk ja vähieelsed muutused on paremini ravitavad.
Kui kuulud sünniaasta järgi sihtrühma ning ei ole veel osalenud, siis broneeri endale aeg meelepärases tervishoiuasutuses. Osalemiseks ei pea jääma kutset ootama – aasta alguses on loodud digitaalne kutse ehk saatekiri Patsiendiportaali (vt www.digilugu.ee → Terviseandmed → Saatekirjad).

Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks leiad asutuste kontaktid siit.

Jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega. Kehtiva ravikindlustusega inimeste sõeluuringu eest tasub Eesti Haigekassa.

Loe lisa...