Uuendused

Tagasi

Ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid 2018

23. OKTOOBER 2019

Ambulatoorsete visiitide (vastuvõtud ja koduvisiidid) arv 2018. aastal vähenes arstidel 3,8 protsenti ja suurenes samas mahus õendustöötajatel võrreldes eelneva aastaga, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast.

2018. aastal registreeriti kokku veidi üle 10 miljoni arsti ja õe ambulatoorse vastuvõtu ning koduvisiidi. Võrreldes 2017. aastaga vähenes visiitide arv kokku 1,9 protsenti ehk 200 000 visiidi võrra.

Ambulatoorseid vastuvõtte registreerisid arstid 7,4 ja õendustöötajad 2,6 miljonit, mida on varasema aastaga võrreldes arstidel 3,8 protsenti vähem ja õdedel 5,8 protsenti rohkem. Perearstide registreeritud vastuvõttude arv vähenes eelmisel aastal 5,8 protsenti ja teiste ametialade arstidel (günekoloog, oftalmoloog, ortopeed jne) kokku 1,8 protsenti. Kuna perearstide vastuvõtud moodustavad ligi poole ambulatoorsetest vastuvõttudest, mõjutavad need oluliselt ka üldist ambulatoorse töö mahtu. 

visiidid2018

(Interaktiivseid graafikuid näeb pildile klikkides)

 

Õendustöötajate iseseisvaid vastuvõtte registreeriti eelneva perioodiga võrreldes 5,8 protsenti rohkem. Kaks kolmandikku õendustöötajate iseseisvatest vastuvõttudest tegid pereõed. Pereõe vastuvõtte registreeriti 5,7 protsenti ehk ligi 80 000 vastuvõttu rohkem ja teiste ametialade õdedel (üld-, taastus, lasteõde jne) 6,5 protsenti ehk 30 775 vastuvõttu enam kui 2017. aastal. Ämmaemandad tegid ligi 7000 (4,5 protsenti) vastuvõttu enam.

Koduvisiite registreeriti mullu arstidel 12,6 protsenti ja õendustöötajatel 3,8 protsenti vähem kui aasta varem. Kui arsti koduvisiitide arv on aasta-aastalt vähenenud, siis õendustöötaja koduvisiitide arv langes teist korda. Eelnev õendustöötaja koduvisiitide arvu langus toimus 2009. aastal. Kokku registreeriti arsti koduvisiite 31 659, neist enamiku (83%) moodustasid perearsti koduvisiidid. Õendustöötaja koduvisiite registreeriti 506 932, millest enamik (95%) oli koduõe külastused.

Andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Meditsiiniseadmed 2018

22. OKTOOBER 2019

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati meditsiiniseadmete 2018. aasta andmed. Haiglavõrgu arengukava haiglate kõrgtehnoloogiliste seadmete statistika on avaldatud eraldi siin.

2018. a meditsiiniseadmete statistikas on välja toodud järgmised seadmed: 25 kompuutertomograafi, 18 magnetresonantstomograafi, 3 gammakaamerat, sealhulgas 2 footonemissioontomograafi, 11 angiograafi, 3 litotripsiaseadet, 3 positronemissioonitomograafi, 7 kiiritusraviseadet, 14 mammograafi, 145 hemodialüüsiaparaati, 5 barokambrit, 193 narkoosiaparaati ja 350 hingamisaparaati.

Võrreldes 2017. aastaga on tervishoiuteenuse osutajad kokku ostnud juurde 1 kompuutertomograafi, 2 narkoosiaparaati ja 8 hingamisaparaati. Vähenenud on 1 litotripsiaseade, 1 mammograaf ja 3 hemodialüüsiaparaati.

Loe lisa...

 

Mammograafia sõeluuringute arv Eestis kasvas

22. OKTOOBER 2019

Eelmisel aastal tehti Eestis 76 852 mammograafilist sõeluuringut, mis on 20% enam kui 2017. aastal, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Uuritud patsientide arv suurenes 22%.

Röntgenuuringuid tehti eelmisel aastal 850 778 korda, mis on 1% vähem kui 2017. aastal.

2018. aastal tehti 37 660-le patsiendile 60 565 menetlusradioloogia protseduuri (biopsiad, punktsioonid, radiofrekvents-ablatsioonid ja angiograafiad), mis on 9% rohkem kui 2017. aastal.

Funktsionaaldiagnostiliste uuringute absoluutarv suurenes võrreldes 2017. aastaga 1,8%. Nii eriarstiabiasutustes kui perearstiabiasutustes tehti aasta varasemaga võrreldes 3% ja haiglates 2% rohkem funktsionaaldiagnostilisi uuringuid.

Taastusravi protseduuride arv on kahel viimasel aastal võrreldes eelneva aastaga vähenenud 2%.

Laboratoorsete uuringute absoluutarv ja kordaja on viimasel neljal aastal pidevalt tõusnud. Kui varasematel aastatel on enim tõusnud immuunuuringute arv, siis suurim kasv oli 2018. aastal geneetiliste ja molekulaar-bioloogiliste uuringute osas, mida võrreldes eelmise aastaga tehti 9,3% rohkem.

2018. aasta diagnostiliste uuringute ning taastusravi- ja hemodialüüsi protseduuride andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist ning eraldi radioloogia kokkuvõte haiglavõrgu arengukava haiglate järgi.

Loe lisa...

 

Tervishoiutöötajate töötasu, märts 2019

16. OKTOOBER 2019

Tervishoiutöötajate keskmine tunnipalk suurenes 2019. aasta märtsis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kõikidel ametikohtadel, selgus Tervise Arengu Instituudi läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust. 

Arstide keskmine brutotunnipalk koos lisatasudega oli tänavu märtsis 16,64 eurot, mis on 8,6% enam kui aasta varem. Hambaarstide keskmine tunnipalk oli 21,41 eurot ja see kasvas 10,7%. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine brutotunnipalk koos lisatasudega oli vastavalt 8,23 ja 5,03 eurot tunnis, kasv võrreldes eelmise aastaga vastavalt 10,1% ja 10,9%.

Vastavalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingule kehtis 2019. aasta märtsis arstide tunnitasu alammäär 11,35 eurot ja eriarstidel 12,00 eurot. Arsti tunnitasu alammäär kehtib arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal töötavale isikule (abiarstid, erialase spetsialiseerumiseta arstid, arst-residendid). Eriarsti tunnitasu alammäär kehtib eriarstina registreeritud arstile, kes osutab eriarstiabi, üldarstiabi või kiirabi. Tunnitasu alammäär õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel oli 6,85 eurot, kiirabitehnikutel 5,82 eurot, erakorralise meditsiini tehnikutel 6,17 eurot ning hooldajatel 4,20 eurot.
Kuigi suuremal osal tervishoiutöötajatel ületab tunnipalk kollektiivlepingus ettenähtut ning võrreldes eelmise aastaga on alla alammäära tasustatud ametikohtade arv vähenenud, on siiski töötajaid, kelle tasu jääb veel alla kehtestatud alammäära. Eriarstide hulgas on neid 11%, õendustöötajatest moodustavad nad 5% ja hooldajatest 3%. Ligi pooled alla alammäära tasustatud eriarstidest töötavad perearstiabiasutustes. Siinkohal tuleb arvestada, et erasektoris on võimalus võtta välja dividende ja saada nii lisatulu.

Arstide mediaan kuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2019. aasta märtsikuus 2615 eurot, õendustöötajatel 1409 eurot ning hooldajatel 882 eurot, kasvades aastaga vastavalt 4,6%, 8,6% ja 8,3%.

Eesti keskmine brutotunnipalk oli 2019. aasta I kvartalis 7,90 eurot ja see kasvas aastaga 7%. Arstide brutotunnipalk on kasvanud Eesti keskmisest palgast kiiremini ning see on Eesti keskmisest tunnipalgast 2,1 korda kõrgem.

Tervishoiutöötajate palgauuringu andmed ning mõisted ja metoodika on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja uuringute andmebaasis.

Loe lisa...