Uuendused

Tagasi

Veredoonorlus 2018

10. APRILL 2019

Mullu loovutas verd kokku 31 329 inimest. Kui neljal varasemal aastal vähenes doonorite arv igal aastal keskmiselt 4% võrra, siis mullu langustempo vähenes ja doonorite arv oli üle-eelmise aastaga võrreldes vaid 1% väiksem, näitab Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistika.

Tegu on positiivse märgiga. Doonorite arv on küll endiselt languses, kuid langus on võrreldes varasemate aastatega oluliselt väiksem. Esmakordselt verd loovutanud doonorite arv isegi veidi kasvas, 15 inimese võrra. See on väga tervitatav, sest viimati kasvas uute doonorite arv pisut 2009. aastal. Kuid siis oli uusi doonoreid ligi 9300, 2018. aastal 5099.

doonorid

 

Uusi doonoreid lisandub enamasti just nooremate inimeste hulgast. Statistika toob välja veredoonorid vanuserühmade järgi. 18–24-aasta vanuseid doonoreid oli 2017. aastaga võrreldes 1,7% enam. Varasemal kolmel aastal on noorte doonorite arv vähenenud keskmiselt 14% võrra aastas. Hea on näha, et noori doonoreid on tulnud juurde. Vanemates vanuserühmades doonorite arv siiski vähenes ligi 3% võrreldes 2017. aastaga.

Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku ligi 53 900, seega loovutas üks doonor verd keskmiselt 1,7 korda ning see näitaja on viimastel aastatel olnud stabiilne.

Doonorite seas oli ka 666 afereesidoonorit. Tavalisest täisvere loovutamisest erineb afereesidoonorlus selle poolest, et doonorilt eraldatakse protseduuril separaatori abil verest vaid vajalik verekomponent ning ülejäänud veri kantakse doonori vereringesse tagasi. Afereesiprotseduure viidi mullu läbi kokku 3367 korral, mis keskmiselt teeb ühe afereesidoonori kohta 5,1 protseduuri aastas. Afereesiprotseduuridelt kogutud veredooside hulk on alates 2010. aastast kasvanud üle kahe korra.

Eestis on neli verekeskust (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel), kus saab verd loovutada. Lisaks korraldatakse eri paigus doonoripäevi. Möödunud aastal moodustasid verekeskuste väljasõitudelt kogutud veredoosid 41% kõigist vereloovutustest. See osakaal on püsinud sarnasena viimase viie aasta jooksul. Kui võrrelda vereloovutusi doonori vanuse järgi, siis verekeskuses verd loovutanud doonorite seas on veidi enam noori ning verekeskuste väljasõitudel on pisut rohkem vanemaid vereannetajaid.

Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatud verekomponente kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ja mitmete teiste haiguste puhul. Mullu kasutati verekomponente Eesti haiglates ligi 14 000 patsiendi ravis, kellest 3% olid 0–14-aastased.

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Liiklusõnnetused ning uppumised, hoonetulekahjud ja tulekahjudes hukkunud, 2018

21. MÄRTS 2019

Andmebaasis avaldati 2018. aasta Maanteeameti inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika kohalike omavalitsuste järgi. Samuti lisati Päästeameti andmed uppumiste ja tulekahjudes hukkunute kohta maakondade järgi ja hoonetulekahjude tekkepõhjuste kohta kohalike omavalitsuste järgi. Andmeid saab vaadata siit.

Loe lisa...

 

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2018

29. MÄRTS 2019

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi lisati Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu 2018. aasta andmetabelid. Statistika on kättesaadav andmebaasi valdkonnast "Tervisekäitumine ja tervis", valides teema "Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring" jaotusest.

 

Loe lisa...

 

Tööõnnetuste sagedasim põhjus on masina, seadme või looma üle kontrolli kaotamine

21. MÄRTS 2019

2018. aastal registreeriti 5134 tööõnnetust, millest 4020 olid kerged, 1105 rasked ning elu kaotas tööl üheksa inimest. Haigekassa hüvitas tööõnnetuste tõttu võetud töövõimetuslehti 4,9 miljoni euro eest. Tööinspektsiooni 2018. aasta andmed on avaldatud nüüd ka tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Eelmisel aastal juhtus enim tööõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal, kus asub ka enim ettevõtteid, selgub Tööinspektsiooni statistikast. Suhtarvult aga oli tööõnnetusterohkeim Järvamaa ning Lääne-Virumaa. Sektoritest juhtus enim tööõnnetusi metallitööstuses, kaubanduses ja ehituses. Ametitest sattusid enim õnnetustesse meestest veoautojuhid, transporditöölised ning ehitajad. Naistest said tööd tehes enim viga poemüüjad, loomakasvatajad ning koristajad. Enamasti juhtuvad tööõnnetused kontrolli kaotamise tõttu masina, seadme või looma üle. Sageduselt teisel kohal on libisemine, komistamine ja kukkumine.
Loe uudist edasi Tööinspektsiooni veebilehelt.

Loe lisa...