Uuendused

Tagasi

2018. aastal diagnoositi 8783 vähi esmasjuhtu

09. DETSEMBER 2020

Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2018. aastal 8783 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4462 ja naistel 4321. Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning kopsuvähki (vastavalt 1281, 1145, 972 ja 875 esmasjuhtu).

pahaloomulised2018

Meestel oli kõige sagedam eesnäärme- ja kopsuvähk ning naha mittemelanoom, naistel rinnavähk, naha mittemelanoom ning käär- ja pärasoolevähk. Kümne sagedama hulka kuulusid nii meestel kui naistel ka mao- ja neeruvähk; meestel käär- ja pärasoole-, kusepõie-, kõhunäärmevähk, mitte-Hodgkini lümfoom ning maksa ja maksasiseste sapiteede vähk ning naistel kopsu-, emakakeha-, kõhunäärmevähk, nahamelanoom ja emakakaelavähk.

pahaloomulised juhud2018

65 protsenti vähi esmasjuhtudest diagnoositi 65-aastastel ja vanematel. Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2018. aastal 38 pahaloomulist kasvajat.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi lisati Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2018. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta ning uuendati 2000.–2017. aasta andmeid.

Loe lisa...

 

Tervishoiusektor kasvab püsivalt

22. NOVEMBER 2020

Tervishoiusektoris tegutses 2019. aastal 1428 teenuseosutajat, kelle tulu tervishoiuteenuste osutamisest ja muust majandustegevusest oli ligi 1,5 miljardit eurot. Tulu kasvas 10% ehk oli enam kui 134 miljonit eurot suurem kui aasta varem. 2018. aastal oli tulu aastane kasv 11%.

Tervishoiusektori tuludes oli suurim osa haiglatel 64%, osatähtsuselt järgnesid hambaraviteenuse osutajad 11%, perearstikeskused 10% ja ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajad 8%.

Suurim osa tervishoiusektori tulust laekub Haigekassalt, kelle osatähtsus on suurenenud seoses 2018. aastal alanud muudatustega tervishoiuteenuste rahastamises. Seni riigieelarvest otse finantseeritud tervishoiuteenuste, nagu kiirabi ja kindlustamata isikute vältimatu ravi, rahastus koondus Haigekassasse. 2019. aastal tasus Haigekassa teenuseosutajatele enam kui miljard eurot tervishoiuteenuste eest, mis moodustas 72% tervishoiusektori tuludest. Haiglad said Haigekassa rahastusest suurima osa — 75%, perearstidele laekus 14%, hambaarstidele 4%, ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajatele 3%.

tulud2019

Patsiendid tasusid tervishoiuteenuste eest ligi 211 miljonit eurot, mis oli 14% raviasutuste tuludest, nagu ka 2018. aastal. Samas suurenes patsientide omaosalus tervishoiuteenustes 19 miljoni euro võrra ehk 10%.

Enim panustasid inimesed hambaravisse. 2019. aastal läks 56% patsientide omaosalusest hambaraviteenuse osutajatele. Nii ambulatoorses eriarstiabis kui hambaravis suurenesid patsientide laekumised keskmisest kiiremini, vastavalt 14% ja 11%.

tuludisikud2019

Tervishoiuteenuse osutajate suurimaks kulukomponendiks on tööjõukulud, mis hõlmavad enam kui poole kuludest (2019. aastal 55%). Tööjõukulud olid 12% suuremad kui 2018. aastal ja nende kasv oli tulude kasvust kiirem. Tööjõukulude kasvu tagab tervishoiutöötajate palga kollektiivlepe.

Tervishoiusektori majandustegevuse tulemuseks oli enam kui 90 miljoni eurone kasum. Suurima kasumiga lõpetasid haiglad – kokku ligi 32 miljonit eurot, perearstikeskuste kasum oli sellest 10 miljonit eurot väiksem. 87% teenuseosutajatest töötas kasumiga ja 13% lõpetasid aasta kahjumiga. Võrreldes 2018. aastaga oli kasumikasv tagasihoidlikum kulude kiire kasvu tõttu, mida omakorda mõjutas tööjõukulude kasv.

Tervishoiuteenuse osutajad investeerisid põhivarasse üle 104 miljoni euro. Enam kui pool investeeringutest tehti ehitistesse. Selles on oma osa riigi toetusel Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatavate esmatasandi tervisekeskuste rajamisel. Neljandik investeeringutest oli suunatud masinatesse ja seadmetesse, peamiselt meditsiiniseadmete uuendamisse ja kaasajastamisse.

Tervishoiuteenuse osutajate 2019. aasta majandusandmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis tulude ja kulude ning põhivara liikumise kohta, eraldi ka haiglavõrgu arengukava haiglate tulude-kulude kohta.

Loe lisa...

 

Ägeda müokardiinfarkti statistika 2019

26. NOVEMBER 2020

2019. aastal hospitaliseeriti ägeda müokardiinfarktiga 2529 inimest, neist 86 haigestus aasta jooksul korduvalt.

Tutvu andmebaasi lisatud müokardiinfarktiregistri 2019. aasta ägedasse müokardiinfarkti haigestunute ja hospitaliseeritute andmetega, mis on esitatud tabelitena ja infograafikal.

AMI2019

(Interaktiivsete graafikute nägemiseks kliki pildile)

Loe lisa...

 

Leibkondade tervishoiukulude kasv peatus

30. OKTOOBER 2020

2019. aastal kasvasid tervishoiukulud 9% ulatudes 1,89 miljardi euroni. Avaliku sektori kulud suurenesid 10% ja inimeste enda kulutused tervishoiule 6%, selgus värskest Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast.

HF

Avaliku sektori ehk Eesti Haigekassa, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste kulud kasvasid 2019. aastal kiiremini kui leibkondade kulutused. Avaliku sektori osa tervishoiukuludes suurenes aastaga 132 ning leibkondade kulutused suurenesid 27 miljoni euro võrra. Leibkondade omaosalus tervishoiukuludes oli 23,9%, aasta varem 24,5%. „Eesti on endiselt leibkondade omaosaluse kriitilise piiri (25%) lähedal, mille ületamisel võivad tekkida raskused arstiabi, hambaravi, ravimite ning teiste eluks vajalike teenuste ja -kaupade eest tasumisel,“ kommenteeris TAI tervisestatstika osakonna vanemanalüütik Mare Ruuge. Inimeste omaosaluse osatähtsus tervishoiukuludes on Eestis viimasel kümnel aastal püsinud suhteliselt samal tasemel ning on olnud oluliselt suurem kui WHO soovituslik tase 15% ja kõrgem kui Euroopa Liidu riikide keskmine – 22% (2018).

2019. aastal jätkusid aasta varem alanud muudatused tervishoiuteenuste rahastamises, mille käigus laiendati Eesti Haigekassa tulubaasi ja viidi osa seni riigieelarvest rahastatavaid teenuseid haigekassa eelarvesse. Haigekassale kanti täiendava tuluna riigieelarvest eraldis mittetöötavate pensionäride pensionite kogusummast 10%, 2018. a oli eraldise suurus 7%. Lisaks koondusid 2019. aastal haigekassasse seni riigieelarvest rahastatud teenused nagu kindlustamata isikute vältimatu ravi, HIV/AIDSi ravimite, immuunpreparaatide ja antidootide soetamine kogusummas ligi 26 miljonit eurot. Sellest tulenevalt vähenes tervishoiukuludes keskvalitsuse kaudu rahastamine (9 miljonit eurot) ning suurenesid haigekassa tervishoiukulud (ligi 136 miljonit eurot).

SKPst

2019. aastal oli Eesti tervishoiukulude osatähtsus SKP-st 6,7%, mis on jätkuvalt Euroopa Liidu riikidest üks madalamaid. 2018. aastal oli Euroopa Liidu keskmine tervishoiukulude osatähtsus SKPst 8,2%, kellest kõige enam (11% SKPst) panustavad tervishoidu Saksamaa, Prantsusmaa ja Rootsi.

Tervishoiukulude 2019. aasta andmed rahastamismudelite, rahastamisallikate, teenuste ja teenuseosutajate järgi on avaldatud TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Loe lisa...