Uuendused

Tagasi

Haigla erakorralise meditsiini osakonda saabunud ja lahkunud, 2018

15. MAI 2019

Haiglate erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördunud patsientide arv kasvas taas, olles viimaste aastate suurim, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud andmetest. 2018. aastal pöördus EMO-sse 492 312 inimest ehk keskmiselt 1350 inimest päevas.

Kui aastatel 2015–2017 erakorraliste patsientide arv vähenes, siis mullu see taas suurenes ületades eelnenud aastat 4 protsendi võrra. Patsientide oli rohkem nii laste kui täiskasvanute seas, vastavalt 2,5 ja 4 protsenti. Viimati oli erakorraliste patsientide arv suurim 2014. aastal küündides 482 231 külastuseni, mida 2018. aasta külastused ületasid kahe protsendi võrra.

2018. aastal osutas erakorralist meditsiini abi 19 haiglat. Erakorraliste patsientide arv suurenes enim üldhaiglates, 8,5 protsenti. Piirkondlikes haiglates oli kasv 2,5 ja keskhaiglates 3 protsenti võrreldes eelnenud aastaga.

Sarnaselt varasemate aastatega pöördusid patsiendid kõige enam EMO-sse ise (73 protsenti). Viiendik patsientidest toodi kiirabiga ja teistest raviasutustest suunati erakorralisse vastuvõttu 6 protsenti. Ülejäänud ligi kaks prosenti patsientidest tulid EMO-sse politsei saatel või tagasikutsel, näiteks kui patsiendi seisund halveneb või ta vajas korduvat protseduuri, või vajasid erakorralist abi haigla oma tervishoiutöötaja. Teistest raviasutusest suunatud patsientide või muul viisil saabunute arv aga vähenes. Enamik erakorralise meditsiiniabi patsientidest saadetakse pärast esmaabi osutamist koju ja viiendik patsientidest jäävad haiglaravile (vt joonis).

ED eesti

Vajab rõhutamist, et erakorraline meditsiin on mõeldud erakorralise haige abistamiseks ägeda haigestumise, trauma või mürgistuse korral. Aitamaks patsiendil otsustada, millisesse tervisehoiuasutusse oma probleemiga pöörduda, on haiglad koostanud infolehe.

Erakorralise meditsiini statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Andmebaasis on kättesaadavad ka erakorralise meditsiini andmed haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa.

Lisaks avaldati ka 2018. aasta erakorralise meditsiini ja vastuvõtuosakondade töö statistika kvaliteediraport.

Loe lisa...

 

Ravimi- ja apteegistatistika 2018

09. MAI 2019

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati Ravimiameti ravimite kasutamise statistika 2018 ja uuendati varasemate aastate andmeid, samas on ka väljas üldapteekides käideldud retseptide (tabel RT01) kokkuvõte.

Veel leiab andmebaasist värke üld- ja haiglaapteekide statistika (tabel TTO50) ning apteekide töötajate (tabel THT030) andmed maakonna järgi. Andmebaasi 'tervishoiuteenuse osutaja tulude ja kulude' alajaotuses on välja toodud apteekide käibe näitajad (tabelid TK30 ja TK31).

Loe lisa...

 

Andmed nakkushaigustesse haigestumise ja vaktsineerimise kohta, 2018

14. MAI 2019

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on avaldatud Terviseameti kogutud 2018. aasta andmed nakkushaigustesse haigestumuse ja immuniseerimise ning vaktsineerimise kohta.

Loe lisa...

 

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC), 2017/2018. a uuring

07. MAI 2019

Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi alustavad noored suitsetamisega hiljem, oluliselt on vähenenud vesipiibu tarbimine ning kasvanud on nende õpilaste osakaal, kes ei ole kunagi tarvitanud alkoholi. 15-aastaste noorte seas on vähenenud vähemalt kord nädalas suitsetamine ja alkoholi tarbimine.

Hea meel on tõdeda, et valdavalt hindavad Eesti 11-, 13- ja 15-aastased õpilased oma tervist heaks või väga heaks, nende osakaal on 86%. Seejuures sarnaselt varasemaga on ka värske uuringu põhjal poisid enda hinnangul parema tervisega ja eluga rohkem rahul kui tüdrukud.

Tulemused näitavad, et suitsetamisega alustatakse hiljem. Kui veel neli aastat tagasi oli 15-aastaste hulgas 44% neid, kes alustasid suitsetamisega 13-aastaselt või varem, siis käesolevas uuringus oli sama osakaal 28. Vähemalt üks kord nädalas suitsetajate osakaal on jäänud samaks, keskmiselt 5%. 52% suitsetamist proovinutest alustasid e-sigaretiga.

Sarnaselt sigarettide suitsetamisega juuakse esmakordselt alkoholi hilisemas vanuses. Siiski on alkoholitarvitamine ja eriti purju joomine on endiselt murekoht. Viimane uuring näitas mõningast positiivset muutust: kui 2014. aastal oli elu jooksul kaks ja rohkem korda purju joonud 15-aastaseid õpilasi 30%, siis mullu 27%. Kuigi purju joomine ja suitsetamine on aasta-aastalt tunduvalt vähenenud, on poiste ja tüdrukute riskikäitumine üha sarnasem.

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (Health Behaviour in School-aged Children study ehk HBSC) toimus 2018. aasta kevadel Eestis juba seitsmendat korda. Uuringus osales 4727 viienda, seitsmenda ja üheksanda klassi õpilast üle Eesti, kes andsid ise hinnanguid oma tervise ja käitumise kohta. Küsitlus on osa WHO egiidi all läbiviidavast rahvusvahelisest uuringust, mis toimub iga nelja aasta järel. Rahvusvahelises võrgustikus osaleb 49 riiki/piirkonda WHO Euroopa regioonis ja Põhja-Ameerikas (www.hbsc.org).

Uuringu tulemused avaldati täna tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis, samuti on standardtabelite kogumik avaldatud Tervise Arengu Instituudi veebilehel koos varasemate aastate uuringuraportite ja tabelikogumikega. Uuringu raport ilmub aasta teises pooles.

Loe lisa...