Uuendused

Tagasi

Tuberkuloosi haigestumise esialgsed registreerimisandmed

30. JUUNI 2020

Selle aasta esimese viie kuuga on registreeritud kokku 47 tuberkuloosijuhtu, neist 40 on tuberkuloosi esmasjuhud, selgub Tervise Arengu Instituudi tuberkuloosiregistri andmetest.

Alates tänasest on tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis kättesaadavad tuberkuloosi haigestumise esialgsed registreerimisandmed maakonna ja kalendrikuu kaupa. Andmeid hakatakse täiendama iga kuu.

Loe lisa...

 

Psüühika- ja käitumishäireid esines varasemast rohkem

17. JUUNI 2020

2019. aastal esines psühhiaatri vastuvõtul käinud inimestel 2% enam psüühika- ja käitumishäireid kui aasta varem. Kasvanud on peamiselt vaimse tervise häirega naiste arv, selgus Tervise Arengu Instituudi avaldatud psüühika- ja käitumishäirete statistikast.

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete järgi käis 2019. aastal psühhiaatri esmasel või korduval vastuvõtul ligi 104 700 inimest, keda oli tuhande võrra enam kui aasta varem. Psühhiaatri vastuvõtul käinutest kümnendik oli alla 15-aastased ja neid oli eelneva aastaga võrreldes enam kui 500 võrra rohkem nagu ka noorukieas ja täiskasvanuid.

Enam kui pool psühhiaatri patsientidest on naised ja nende arv kasvab meestest kiiremini. 2019. aastal pöördus psühhiaatri vastuvõtule 14% rohkem naisi kui mehi, samas jäi meeste arv eelneva aasta tasemele.

psyyhika2019

Kõikidest psühhiaatri konsultatsioonil käinutest olid psüühika- või käitumishäire diagnoosiga 94 600 inimest ehk iga 14. Eesti elanik. Veerand haigusjuhtudest olid esmakordselt registreeritud psüühika- ja käitumishäired, mida oli 6% rohkem kui 2018. aastal. 

Nii meeste kui naiste seas diagnoositi uute haigusjuhtudena enim ärevus- ja stressiga seotud psüühikahäireid, 5 juhtu 1000 mehe ja 7 juhtu 1000 naise kohta. Meestel registreeriti seda diagnoosi 27%-l ja naistel 41%-l uutest haigusjuhtudest.

Naistel oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks meeleoluhäired, tavaliselt depressioon, mida esines kaks korda rohkem kui meestel, 28% naiste haigusjuhtudest. Meeste hulgas oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, põhjustatud peamiselt alkoholi liigtarvitamisest. Selle diagnoosiga oli viiendik meeste uusi haigusjuhte ja meestel esines seda neli korda enam kui naistel.

Alla 15-aastastel olid uute haigusjuhtude levinumad diagnoosid lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, nendest peamiselt hüperkineetilised arenguhäired ja psühholoogilise arengu häired, mida esines vastavalt 5 ja 4 juhtu 1000 lapse kohta.

Haiglaravil oli ligi 11 000 psüühika- või käitumishäirega patsienti, kelle haiglaravi kestis keskmiselt 21 päeva. Kohtu määratud sundravil oli 142 inimest.

2019. aasta psüühika- ja käitumishäirete ambulatoorse ja haiglaravi statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Sündide arv on võrreldes varasema aastaga veidi langenud

18. JUUNI 2020

2019. aastal sündis Eestis kokku 13 953 last, mis on 328 lapse võrra vähem kui aasta varem ning vähenes naise omal soovil katkestatud raseduste arv, selgus Tervise Arengu Instituudi raseduse infosüsteemi meditsiinilise sünniregistri värsketest andmetest.

Kõikidest möödunud aastal sündinud lastest 13 896 puhul oli ema elukohariigiks Eesti, 57 puhul oli ema elukoht väljaspool Eestit. Kokku sünnitas 13 731 naist: 13 512 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 216 ning kolmikuid 3 korral.

rasedus2019

Loomulikul teel sünnitas 10 441 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 709 ning keisrilõikeid tehti 2581 sünnitajale. Surnult sündis 28 last, mis moodustas 0,2% kõikidest sündidest. Võrreldes möödunud aastaga oli surnult sündinud lapsi 18 võrra vähem.

Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt suurenenud. Ajavahemikul 1992–2019 suurenes esmassünnitajate keskmine vanus kuue aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus nelja aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 28,75 ja 32,67 aastat.

Kodusünnituse teenust kasutasid 40 naist. Sünnitusi, mis toimusid planeerimatult väljaspool haiglat, oli 31, mis on võrreldes möödunud aastaga viie sünnituse võrra vähem.

Naise omal soovil raseduse katkestamiste arv vähenes 40 võrra langedes 3580-le. Omal soovil katkestatud raseduste arv on alates 1996. aastast pidevas langustrendis. Meditsiinilisel näidustusel katkestati 192 rasedust.

Sündide ning raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Raseduse katkemised ja katkestamised 2019

11. JUUNI 2020

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati raseduse infosüsteemi andmed 2019. aasta raseduse katkemiste ja katkestamiste kohta.

Loe lisa...