Uuendused

Tagasi

Vereringeelundite haigused olid poolte surmade põhjuseks

03. VEEBRUAR 2021

Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri (SPR) esialgsetel andmetel suri 2020. aastal Eestis 15 643 inimest, kellest 7406 olid mehed ja 8237 naised.

Sarnaselt eelmistele aastatele olid peamiseks surma põhjuseks vereringeelundite haigused (7687), teisel kohal olid pahaloomulised kasvajad (3636) ja kolmandal kohal õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (955). Järgnesid seedeelundite haigused (759) ja hingamiselundite haigused (710).

Surmapohjused esialg 2020 loplik

Uuest koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud haigus COVID-19 oli 201 inimese surma põhjuseks, kellest 96 olid mehed ja 105 naised. COVID-19 põhjustatud surmade arv oli suurim vanuserühmas 75-aastased ja vanemad (152). Kuna vanemates vanuserühmades on naisi rohkem kui mehi, seletab see suuremat COVID-19 surmade arvu naiste hulgas. Alla 65-aastaste vanuserühmas oli surmasid 19 ning 65–74-aastaste hulgas 30. Kuude lõikes esines kõige rohkem COVID-19 surmasid (89) detsembris.

TAI osaleb rahvusvahelisi suremusandmeid analüüsivates teadusprojektides. Euro-MOMO raames väljatöötatud matemaatilise analüüsi meetodite abil saab hinnata suremuse muutust ilmastikutingimuste tõttu (kuuma- ja külmalained) ja hooajaliste haiguspuhangute ajal ning seda on rakendatud nii gripi, kui ka COVID-19 seotud liigsuremuse ehk tavapärasest suurema suremuse (excess mortality) hindamiseks. Vastavalt Euro-MOMO andmetele oli Eestis 2020. aasta lõpus suremus oodatust mõnevõrra suurem, kuid tõus ei olnud suur võrreldes mitmete Lääne-Euroopa riikidega nagu näiteks Belgia, Suurbritannia, Portugal ja Hispaania.
2020. aasta surma põhjuste andmed on esialgsed, neid täpsustakse ning ja eelmise aasta lõplikud andmed avaldab TAI surma põhjuste register 3. mail 2021.

Kuidas kogutakse ja määratakse surma põhjuste andmed?
Surma põhjuse teatise täidab arst. TAI surma põhjuste register (SPR) pärib surma põhjuste andmeid elektroonselt Tervise infosüsteemist (TIS) igal tööpäeval.
Surma algpõhjus valitakse surma põhjuste teatisega kogutud info põhjal SPR-is vastavalt WHO juhistele. Surma algpõhjus võib muutuda, kui arstil on täiendavaid andmeid, mis laekuvad hiljem (näiteks histoloogia, toksikoloogia, mikrobioloogia analüüsid vm). Siis saadetakse TIS-i uus surma põhjuse teatise dokument. Teatud juhtudel teeb TAI SPR ka tagasipäringuid arstidele, kui dokumendis puudub piisav info, et surma algpõhjust valida. Pärast esialgsete andmete kogumist võrdleb SPR andmeid ka teiste andmekogudega.

COVID-19 valitakse surma algpõhjuseks siis, kui surma põhjuse määranud arst märkis selle või sellest põhjustatud kopsupõletiku surma tinginud seisundina. TAI surma põhjuste registri COVID-19 surmade arv on väiksem Terviseametist pärinevast COVID-19 positiivsete surmade arvust, kuna Terviseamet avaldab COVID-19 positiivse testi andnud inimeste surmade arvud enne surma algpõhjuse määramist.

Surmade üldarvu, milles kajastuvad ka eestlaste surmad välismaal, avaldab ja analüüsib Statistikaamet. Suremuse muutuste ja erisuste hindamiseks on kasutusel erinevad kordajad, mis võtavad arvesse rahvastiku soolist ja vanuselist koostist ning rahvastiku üldarvu.
Surmade absoluutarv sobib küll kiirstatistikaks, kuid järeldusi saab teha vaid kordajate võrdlemisel.

Statistika TAI andmebaasis: surmade esialgsed registreerimisandmed põhjuse, soo ja kuu järgi

Loe lisa...

 

Surmade esialgsed registreerimisandmed, november 2020

28. DETSEMBER 2020

2020. aasta üheteistkümne kuuga registreeriti esialgsete andmete järgi kokku 14 142 surmajuhtu. Esialgsed surmapõhjused 2020. aasta kuude kaupa on leitavad tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi tabelist SD15.

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel suri Eestis 2019. aastal 15 184 inimest.

Loe lisa...

 

Tänavu on vähi sõeluuringutele oodatud varasemast enam inimesi

26. JAANUAR 2021

Sel aastal on Eestis vähi sõeluuringutele oodatud rohkem inimesi kui varasematel aastatel, kuna emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma laiendati, kaasates ka kuni 1956. aastal sündinud naised. Kokku kuulub sõeluuringute sihtrühmadesse 184 832 meest ja naist, kellest 105 327 on kutsutud mitmesse sõeluuringu programmi. Nüüdsest on sõeluuring tasuta ka ravikindlustamata inimestele.

Sõeluuring on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naiste ning meeste uurimiseks, mille eesmärk on avastada haigus või haiguseelne seisund võimalikult vara. „Sõeluuring on tõhus viis kontrollida oma tervist ning saada meelerahu. Seejuures tasub teada, et regulaarne kontroll aitab avastada muutuseid organismis ning õigeaegselt avastatud haigus on ravitav,“ kommenteeris Vahur Hollo, TAI vähi sõeluuringute registri juht. Varajases staadiumis vähk või vähieelne seisund ei pruugi inimesele tekitada mingeid tuntavaid sümptomeid, ent edukaks raviks on õigeaegne avastamine otsustava tähtsusega.

Rinnavähi sõeluuringu sihtrühma kuulub 82 812 naist, senisest enam naisi oodatakse emakakaelavähi uuringule, mille sihtrühma kuulub 74 265 naist. Jämesoolevähi sõeluuringu sihtrühma kuulub 85 308 meest ja naist.

2021. aasta sõeluuringute sihtrühmad on:
Rinnavähi sõeluuring: naised sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971. Uuringule kutsutakse sellel aastal naisi vanuses 50–66 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul rinnavähki diagnoositud ning nad ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul.
Emakakaelavähi sõeluuring: naised sünniaastatega 1956, 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986 ja 1991. Uuringule kutsutakse 30–65-aastaseid (eelnevalt 30–55-aastaseid) naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul emakakaelavähki diagnoositud. Käesolevast aastast muutus ka emakakaelavähi sõeluuringu esmasuuring: PAP-testi (Papanicolau test) asemel kasutatakse nüüd HPV (inimese papilloomiviiruse) analüüsi.
Jämesoolevähi sõeluuring: mehed ja naised sünniaastatega 1953, 1955, 1957, 1959 ja 1961. Uuringule kutsutakse mehed ja naised vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole varasemalt diagnoositud jämesoole pahaloomulist kasvajat ning nad ei ole eelnevalt käinud sõelkoloskoopia uuringul eelneva 10 aasta jooksul.

Kuidas registreerida sõeluuringule?
Aasta alguses luuakse sihtrühma kutsutavatele digitaalne sõeluuringu kutse ehk saatekiri Patsiendiportaali (vt www.digilugu.ee → Terviseandmed → Saatekirjad), mis on uuringule aja broneerimise aluseks. Osalemiseks ei pea jääma kutset ootama – sihtrühma kuuluv inimene saab broneerida talle sobiva vastuvõtu aja sobivasse tervishoiuasutusse, kontaktandmed leiab kutselt. Esimese poolaasta jooksul saadetakse meeldetuletuseks kutsed ka e-posti või kirja teel.
Tervise Arengu Instituut soovitab Eesti riigi infoportaalis www.eesti.ee suunata teavitused igapäevaselt kasutuses olevale meiliaadressile.
Sõeluuringu eest tasub Haigekassa. Lisainfot sõeluuringute kohta leiab kodulehelt soeluuring.ee.

Täpsem statistika 2021. aasta vähi sõeluuringute sihtrühmade ja kutsutavate kohta on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

2020. aasta üheteistkümne kuuga on registreeritud kokku 113 tuberkuloosijuhtu

18. DETSEMBER 2020

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati tuberkuloosi haigestumise esialgsed registreerimisandmed 2020. aasta novembri kohta.

Esialgsetel andmetel on 2020. aasta üheteist kuu jooksul registreeritud kokku 100 tuberkuloosi esmasjuhtu, millele lisandus veel 13 tuberkuloosi retsidiiv- või korduvravijuhtu.

2019. aastal registreeriti Eestis 150 tuberkuloosijuhtu.

Loe lisa...