Uuendused

Tagasi

Haiglaravipatsientide arv tasapisi kahaneb ja päevaravipatsientide arv kasvab

02. OKTOOBER 2020

2019. aastal sai haiglaravi 192 400 täiskasvanut ja 26 674 last. Ravitud täiskasvanute arv vähenes võrreldes 2018. aastaga 0,8%, kuid laste arv suurenes 0,9%, samas päevaravi patsientide arv kasvas mõlemas vanusegrupis, selgus Tervise Arengu Instituudi avaldatud andmetest.

Iseseisvat statsionaarset õendusabi sai 19 140 patsienti ja nende arv vähenes 3,7%. Õendusabi patsientide hulgas lapsi praktiliselt ei ole.

Haiglaravil viibisid patsiendid kokku keskmiselt 8,3 ja neist laste erialade patsiendid 3,5 päeva. Ühed pikemat ravi vajajatest olid psüühikahäiretega patsiendid, kes viibisid haiglas keskmiselt 21 päeva. Õendusabi saajad olid haiglas keskmiselt 26,5 päeva.

Haiglaravi vajanutest 13% olid lapsed (0–14) ning 42% patsientidest 65-aastased ja vanemad. Patsientide vanusjaotus on sarnane viimase paari aastaga. Kümne aasta võrdluses on 65-aastaste ja vanemate osatähtsus kasvanud, seda nii rahvastiku vananemisega seotud haiglaravi vajavate haiguste esinemise kui ravivõimaluste paranemise tõttu.

Haiglaravi peamised põhjused

Kõige sagedamad ravipõhjused on vereringeelundite haigused. Kolmveerandil vereringeelundite juhtudest oli tegemist 65‑aastaste ja vanemate patsientidega. Sageduselt järgnesid kasvajate tõttu haiglaravil viibinud, kelle osatähtsus on viimase kümne aasta jooksul kasvanud. Nende seast üle poole on üle 65-aastased inimesed. Laste peamisteks ravipõhjusteks on hingamiselundite haigused (23% haiglaravi juhtudest), mis on kümne aasta võrdluses langustrendis.

Eelmise aasta lõpul oli Eesti haiglates kokku 6788 ravivoodit, millest 1805 olid iseseisva statsionaarse õendusabi voodid ja 294 laste erialade ravivoodid. Haiglaravi voodite koguarv ja laste voodite arv on pikema aja jooksul vähehaaval langenud, kuid 2018. aastaga võrreldes kasvasid need siiski vastavalt 2,0 ja 4,3 protsenti. Õendusvoodite arv kasvas aastaga 3,1%.

hosp2019

Päevaravi patsientide arv on kasvanud

Eelmisel aastal viibis päevaravil 83 677 täiskasvanut ja 8374 (0–14-aastast) last. Päevaravi juhtude arv on aastate jooksul pidevalt kasvanud, nii täiskasvanute kui ka laste arv oli ka eelmisel aastal suurem kui üle-eelmisel (vastavalt 3,5% ja 0,6%).

Päevaravi patsientidest moodustasid lapsed 2019. aastal 9% ja 65-aastased ja vanemad ligi 33%. Kümne aasta võrdluses on ka päevaravi patsientide seas kasvanud vanema vanuserühma osatähtsus.

Päevaravi peamised põhjused

Päevaravi osutatakse kõige sagedamini silmahaiguste tõttu. Enamasti on tegu katarakti patsientidega, kelle ravivajadus kasvab vanusega, seetõttu moodustavad selle diagnoosirühma ravitutest üle 80% 65-aastased ja vanemad. Ravipäevade arvestuses viibiti päevaravil enim kuse- ja suguelundite haiguste tõttu. Laste päevaravi peamisteks põhjusteks on enamasti adenoidide ja mandlitega seonduvad hingamiselundite haigused, mis moodustasid 2019. aastal üle kolmandiku laste päevaravi juhtudest. Samas on kümne aasta jooksul hingamiselundite haiguste osatähtsus tunduvalt vähenenud.

Päevaravivoodeid oli kokku 492 – 358 voodit haiglates ja 134 ambulatoorsetes asutustes. Võrreldes 2018. aastaga vähenes päevaravivoodite arv 3,3%.

paevaravi2019

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2019. aasta statistika haigla- ja päevaravi ravivoodite ja ravitute kohta, sh teenuseosutajate maakondade, patsientide vanus- ja soojaotuse ning ravipõhjuste järgi. Avaldatud on ka haiglavõrgu arengukava haiglate ravivoodite näitajad haiglate järgi.

Loe lisa...

 

Perearstiabiteenust osutavate asutuste arv väheneb, eriarstiabiteenuse osutajaid tuleb juurde

08. OKTOOBER 2020

(Uudis avaldatud 24.09.2020)

2019. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 1428 tervishoiuteenuse osutajat, neist 52 haiglat, 431 perearstiabi-, 490 hambaravi-, 317 eriarstiabi- ja 138 muud asutust, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

TTO2019

Tegevust alustas 41 ja lõpetas 43 tervishoiuteenuse osutajat. Eelneva, 2018. aastaga võrreldes on juurde tulnud 9 eriarstiabi- ja 1 hambaraviasutus. Perearstiabiasutuste arv vähenes 9 ja õendusabiasutuste arv 2 võrra. „Perearstiabiasutuste arvu vähenemine on seotud peamiselt perearstide koondumisega suuremate asutuste koosseisu või pensionile minekuga,“ selgitas TAI analüütik Marika Inno.

2019. aasta lõpu seisuga osutas hambaraviteenuseid kokku 539 asutust. Sarnaselt eelmistele aastatele on 9% hambaraviteenuse osutajate puhul tegemist hambaravikliiniku filiaali või muu tervishoiuasutuse juures tegutseva hambaraviosakonnaga. 43% hambaraviteenust pakkuvatest asutustest tegutseb Tallinnas ning kümnendik Tartus. Kõikidest hambaraviteenust pakkuvatest asutustest osutasid hambaravi 97%, ortodontiat 10%, endodontiat ehk hammaste juurekanalite ravi 93%, parodontiat ehk igemehaiguste ravi 72% ning teostasid kirurgilisi protseduure 51%, röntgenuuringuid 82% ja proteesitöid 72%.

2008. aastal loodi tervise infosüsteem (digilugu ehk e-tervis), mille eesmärk on parema infovahetuse kaudu muuta tervishoiuteenuse osutamine kättesaadavamaks ning parandada ravikvaliteeti. Tervise infosüsteemiga oli 2019. aastal liidestunud (sõlminud lepingu andmete edastamiseks) 1408 ehk 99% Eestis tegutsevatest tervishoiuteenuse osutajatest. Võrreldes eelneva aastaga on 12 võrra tõusnud nende asutuste arv, mis edastavad e-tervise infosüsteemi andmeid ehk aasta jooksul vähemalt ühe dokumendi – kokku oli 2019. aastal neid 1116 ehk 79% e-tervisega liidestunutest.

2019. aasta statistika tervishoiuteenuse osutajate kohta maakondade, omaniku liigi ja õigusliku vormi järgi on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi tabelites TTO10, TTO11, TTO40 ja TTO60.

Loe lisa...

 

Ambulatoorsete vastuvõttude ja koduvisiitide arv arstidel väheneb, õdedel veidi kasvab

30. SEPTEMBER 2020

2019. aastal vähenesid tervishoiuasutuse arstide ning õdede vastuvõttude ja koduvisiitide arv kokku vastavalt 2,9 ja 3,3 protsenti võrreldes eelneva aastaga, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Inimeste tervisemuresid lahendatakse üha enam ilma tavapäraste vastuvõttudeta, kasutades telefoni, e-kirja või muid elektroonseid võimalusi.

Möödunud aastal registreeriti 9,8 miljonit arsti ja õe ambulatoorset visiiti, mis on 299 000 võrra vähem kui aasta varem. Kahanev tendents oli ka 2018. aastal, kui ambulatoorsete visiitide arv vähenes veidi üle 200 000 (-2,2%) võrreldes aasta varasemaga

Arsti ambulatoorseid vastuvõtte registreeriti 7,2 miljonit, mis on aasta varasemaga 2,8 protsenti vähem. Perearsti vastuvõtte (3 361 931) registreeriti 4,7 ja teiste eriala arstide vastuvõtte (3 839 289) kokku 1,1 protsent vähem kui 2018. aastal. Kuna perearsti vastuvõtud moodustavad ligi poole ambulatoorsetest vastuvõttudest, mõjutavad nad oluliselt üldist töö mahtu.

Koduvisiite tegid arstid kokku 25 884 korral, mida oli 18,4 protsenti vähem kui eelneval aastal. Peamiselt oli tegu perearstide külastustega, mis vähenes 14,9 protsenti.

„Kuigi silmast-silma visiitide arv on kahanemas, siis arsti ja õe töökoormus ei ole vähenenud. Pigem on muutunud arsti ja õe töökorraldus – patsientide terviseprobleeme või tervisega seotud küsimusi lahendatakse rohkem otsekontaktita. Kasutatakse telefoni, e-kirja, või muid elektroonseid võimalusi,“ selgitas TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson. Seda kinnitab ka perearsti ja -õe patsientide telefoni ning e-posti teel toimunud nõustamiste kasv. Eesti Haigekassa andmetel tegid perearstid 2019. aastal telefoni ja e-posti teel patsiendi nõustamisi 1,8 miljonil ja pereõed ligi 825 000 korral. Eelneva aastaga võrreldes suurenes eelnimetatud nõustamiste arv perearstil 5 protsenti ja pereõel 10 protsenti.

Õendustöötajate iseseisvaid vastuvõtte registreeriti veidi üle 2,1 miljoni, mida on varasemaga võrreldes 0,5 protsendi rohkem. Pereõed tegid ligi 1,45 miljonit vastuvõttu, moodustades kõikidest õendustöötajate vastuvõttudest 68 protsenti. Eelneva aastaga võrreldes vähenes pereõe vastuvõttude arv ühe protsendi võrra ja suurenes teistel ametikohtadel (üld-, taastus-, lasteõde jne) töötavatel õdedel ning ämmaemandatel, vastavalt 5 ja 1,1 protsenti.

„Kolmel viimasel aastal on õendustöötajate iseseisvate vastuvõttude arv olnud samal tasemel, kuid viimase kümne aasta jooksul on see suurenenud kolm korda – 700 000-lt 2,1 miljoni vastuvõtuni,“ tõi välja Anderson. „Aastatel 2009–2016 suurenes vastuvõttude arv keskmiselt 17 protsenti ehk ligi 193 000 vastuvõtu võrra aastas,“ lisas ta.

Õendustöötajate koduvisiite registreeriti 409 505, millest enamik (95%) oli koduõe külastused. 2019. aastal tegid õendustöötajad 19 protsenti vähem koduvisiite kui aasta varem, kuid kolmandiku rohkem kui kümme aastat tagasi.

oed2019

Õendustöötajate iseseisvate visiitide maakondlik jaotus 2009–2019
(Interaktiivsete graafikute nägemiseks kliki pildile)

Andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Lisaks avaldame tänavu õendustöötjate iseseisvate visiitide statistika ametite ja maakondlike jaotuste ning vanuserühmade järgi andmetabelites AV29 ja AV40.

Uus andmetabel:
AV29: Õendustöötajate iseseisvad ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid ning visiidid 100 elaniku kohta vanuserühma, ameti ja maakonna järgi. Tabelis on välja toodud õendustöötajate viisiidid ametikohtade järgi vastavalt sel ajal kehtinud aruande andmekoosseisust lähtuvalt pereõe (alates 2017. aastast), ämmaemanda , töötervishoiuõe (kuni 2016. aastani), koduõe ja muu õe töö maakondade ja patsiendi vanuserühma kaupa ning 100 elaniku kohta. Tabeli tunnuse väärtus „muu õe töö“ tähendab kuni 2016. aastani sisaldab pereõe jt õdede visiite, mis ei ole eraldi loetletud. Alates 2017. aastast sisaldab töötervishoiuõe jt õdede visiite, mis ei ole eraldi loetletud. Andmed on avaldatud nii absoluutarvudes kui kordaja 100 elaniku kohta, Eesti kokku ja maakondade kaupa. Eristatud on patsiendid vanuserühmade järgi 0−14 eluaastat ning 15 ja vanemad.

Täiendatud ja parandatud andmetabelid:
AV40: Perearstiabiasutuste ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid vanuserühma ja maakonna järgi. Andmetabelisse lisati perearstiabis registreeritud õe vastuvõtud ja koduvisiidid. Täiendused tehti alates 2009. aastast.
AV30: Õe ja ämmaemanda ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid vanuserühma ja tervishoiuteenuse osutaja liigi järgi. Tabeli andmeid parandati, sest ilmnesid vead õendustöötajate visiitide maakondlikus jaotuses.

Loe lisa...

 

Vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arv on nelja aastaga vähenenud viiendiku võrra

18. SEPTEMBER 2020

2019. aastal kaotas Eesti rahvastik 413 226 eluaastat, mis on ligi tuhande aasta võrra vähem kui 2015. a. Mehed kaotasid enneaegsete surmade ning haigestumise tõttu 190 619 ja naised 222 604 aastat. Kaotatud eluaastate arv enneagsete surmade tõttu on nelja aastaga meestel vähenenud seitse ja naistel neli protsenti.

tervisekaotus2019

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Arvutuste aluseks on Eesti elanike andmed. Haigestumuskaotus põhineb Eesti Haigekassa raviarvetel ning suremuskaotus Eesti surma põhjuste registri andmetel.

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks on juba aastaid olnud vereringeelundite haigused (37%) ja kasvajad (19%), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (9%) ning naistel lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%).

Viimase nelja aastaga on 27% vähenenud sünniperioodil tekkivate haigusseisundite ja kaasasündinud väärarendite tõttu kaotatud eluaastate arv. 20 protsendi võrra on vähenenud ka vigastuste ja mürgistuste tõttu kaotatud eluaastate arv. Kuigi Eesti inimesed kaotavad enneaegselt enim eluaastaid vereringeelundite haigustesse, on nelja aasta jooksul selle tõttu haigestumus ja suremus vähenenud 5%.

Kaotatud eluaastate arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud 31 protsendi võrra muude haiguspõhjuste rühmas, millest enamuse moodustavad diabeet, nahapõletikud ja rasvumine.

Kaotatud eluaastate arv (ehk tervisekaotus) 1000 maakonna elaniku kohta on endiselt suurim Ida-Viru, Valga ja Jõgeva maakonnas. Kõige vähem on surmade, haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Rapla, Tartu ja Harju maakonnas.

Surmade tõttu enneaegselt kaotatud eluaastad 1000 maakonna elaniku kohta on suurimad Ida-Viru, Valga ja Põlva maakondades. Kõige vähem kaotavad surmade tõttu enneaegselt eluaastaid Rapla, Tartu ja Harju maakonna elanikud.

Haiguste ja vigastuste tõttu kaotavad enim eluaastaid samuti Ida-Viru, Jõgeva ja Valga maakonna elanikud, kuid kõige vähem Rapla, Saare ja Harju maakonna inimesed.

Tervisekaotuse andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad“ all.

Loe lisa...