Uuendused

Tagasi

Psüühika- ja käitumishäireid esines varasemast rohkem

17. JUUNI 2020

2019. aastal esines psühhiaatri vastuvõtul käinud inimestel 2% enam psüühika- ja käitumishäireid kui aasta varem. Kasvanud on peamiselt vaimse tervise häirega naiste arv, selgus Tervise Arengu Instituudi avaldatud psüühika- ja käitumishäirete statistikast.

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete järgi käis 2019. aastal psühhiaatri esmasel või korduval vastuvõtul ligi 104 700 inimest, keda oli tuhande võrra enam kui aasta varem. Psühhiaatri vastuvõtul käinutest kümnendik oli alla 15-aastased ja neid oli eelneva aastaga võrreldes enam kui 500 võrra rohkem nagu ka noorukieas ja täiskasvanuid.

Enam kui pool psühhiaatri patsientidest on naised ja nende arv kasvab meestest kiiremini. 2019. aastal pöördus psühhiaatri vastuvõtule 14% rohkem naisi kui mehi, samas jäi meeste arv eelneva aasta tasemele.

psyyhika2019

Kõikidest psühhiaatri konsultatsioonil käinutest olid psüühika- või käitumishäire diagnoosiga 94 600 inimest ehk iga 14. Eesti elanik. Veerand haigusjuhtudest olid esmakordselt registreeritud psüühika- ja käitumishäired, mida oli 6% rohkem kui 2018. aastal. 

Nii meeste kui naiste seas diagnoositi uute haigusjuhtudena enim ärevus- ja stressiga seotud psüühikahäireid, 5 juhtu 1000 mehe ja 7 juhtu 1000 naise kohta. Meestel registreeriti seda diagnoosi 27%-l ja naistel 41%-l uutest haigusjuhtudest.

Naistel oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks meeleoluhäired, tavaliselt depressioon, mida esines kaks korda rohkem kui meestel, 28% naiste haigusjuhtudest. Meeste hulgas oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, põhjustatud peamiselt alkoholi liigtarvitamisest. Selle diagnoosiga oli viiendik meeste uusi haigusjuhte ja meestel esines seda neli korda enam kui naistel.

Alla 15-aastastel olid uute haigusjuhtude levinumad diagnoosid lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, nendest peamiselt hüperkineetilised arenguhäired ja psühholoogilise arengu häired, mida esines vastavalt 5 ja 4 juhtu 1000 lapse kohta.

Haiglaravil oli ligi 11 000 psüühika- või käitumishäirega patsienti, kelle haiglaravi kestis keskmiselt 21 päeva. Kohtu määratud sundravil oli 142 inimest.

2019. aasta psüühika- ja käitumishäirete ambulatoorse ja haiglaravi statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas sai värskendatud välimuse ja parema otsingufunktsiooni

09. JUUNI 2020

Tervise Arengu Instituut võttis tervisestatistika avaldamisel kasutusele andmebaasi uuema versiooni statistika.tai.ee – värskendatud kujundusega andmebaasis säilitati senine struktuur, aga parendati töökindlust ning otsingufunktsiooni. Uue versiooni kasutuselevõtt on vajalik, et tagada andmete kättesaadavus igal ajal.

Statistika pärineb Tervise Arengu Instituudi meditsiiniregistritest, tervishoiuteenuse osutajatelt kogutud tervishoiustatistikast, tervisekäitumise uuringutest ning teistelt asutustelt, kes tervisega seotud andmeid töötlevad. Andmebaasi uues versioonis on leitavad kõik andmed, mis olid olemas ka eelmises.

Andmebaas sisaldab nüüdseks juba 1724 tabelit, mis on mõeldud kõigile, kes soovivad saada andmeid Eesti tervisevaldkonna ja terviseseseisundi kohta. Andmed on rühmitatud valdkondade järgi:

  • rahvastikunäitajad,
  • haigestumus,
  • tervishoiuteenuste kasutamine ja ravi põhjused,
  • tervishoiu ressursid ja nende kasutamine,
  • tervisekäitumine ja tervis,
  • ravimite kasutamine,
  • terviseprofiilide alusandmed ning
  • tervise infosüsteemi andmeid sisaldav statistika.

Otsing töötab nüüd üle andmebaasi – varem oli see vaid teemapõhine, mis pärssis vajaliku leidmist. Soovitud andmete leidmiseks on kaks võimalust, kas liikuda mööda valdkondade puu struktuuri ja leida sirvides huvipakkuv teema või sisestadagi otsingusse otsisõna või konkreetse tabeli kood. Et otsing leiaks märksõnu erinevates käänetes on soovitav otsisõnale käändelõpu asemel lisada tärn: * (nt alko*, mis leiab tulemuseks tabeleid, kus on kasutatud mõisteid alkohol, alkoholi, alkoholist, alkohoolsed, alkoholiannus jm).

Nii nagu varemgi võimaldab andmebaas koostada esitatud andmete alusel andmetabeleid, andmetabeli tunnuseid paigutada ridadesse-veergudesse vastavalt vajadusele ja neid sobivas formaadis alla laadida. Lisaks tabelitele saab moodustada erinevaid jooniseid ning neidki enda jaoks salvestada. Andmebaasi andmed on masinloetavad (API võimekus).

Tervisestatistika avaldamisaegadest andmebaasis teavitab avaldamiskalender. Andmebaasis on praegu pikim aegrida avaldatud pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtude kohta – andmed on avaldatud alates 1968. aastast. Andmebaasi kõige uuema teemana lisandus jaanuaris kahjude vähendamise teenuse statistika, kus värskeid andmeid lisandub edaspidi iga kvartal.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi uus versioon eesti ja inglise keeles on leitav statistika.tai.ee.

Loe lisa...

 

Raseduse katkemised ja katkestamised 2019

11. JUUNI 2020

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati raseduse infosüsteemi andmed 2019. aasta raseduse katkemiste ja katkestamiste kohta.

Loe lisa...

 

Pereõdede arv kasvab

05. JUUNI 2020

Tervishoiutöötajaid oli 2019. aastal kokku 24 740 ning nende arv on alates 2013. aastast kasvanud keskmiselt 2 protsenti aastas. Pereõdede arv on viimase viie aasta jooksul järjepidevalt kasvanud selgus äsja avaldatud Tervise Arengu Instituudi andmetest.

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2019. aastal 3,5 arsti ja 6,2 õde ehk ühe arsti kohta töötas keskmiselt 1,8 õde. „Nende näitajatega oleme Euroopa riikide võrdluses arstide osas keskmike seas ja õdede osas nende riikide hulgas, kus õdesid on keskmisest oluliselt vähem,“ selgitas tervisestatistika osakonna analüütik Katrin Tomson.

Arste oli eelmisel aastal 4603 ja nende arv kasvas viimase viie aasta jooksul keskmiselt 0,6% aastas. Arstide keskmine vanus, 51 aastat, ei ole muutunud.

Eelmisel aastal oli Eestis 933 perearsti ja ühe perearsti kohta keskmiselt 1425 elanikku. Perearstide keskmine vanus on viimase viie aasta jooksul kasvanud keskmiselt 3 kuu võrra aastas ja oli 55,5 eluaastat. Juba 23 protsenti perearstidest olid 65-aastased või vanemad. Pensioniealiste perearstide (ja ka arstide) osakaal on viie aasta jooksul pidevalt kasvanud, perearstidel keskmiselt 1,7 ja arstidel 0,7 protsendi võrra aastas.

tootajad2019

2019. aastal töötas Eestis 1393 pereõde ja nende arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud keskmiselt 5,4% aastas. Ühe perearsti kohta töötas keskmiselt 1,5 pereõde.

Täiskoormusega töötas 51,3% ja sellest väiksema koormusega 28,4% arstidest. Ligikaudu kaks kolmandikku õdedest töötas täiskoormusega, 23,5% aga väiksema koormusega. Viimasel viiel aastal on pidevalt vähenenud täiskoormusega töötavate ja suurenenud väiksema koormusega töötavate arstide ja õdede osakaal. Nende osakaal, kes töötasid suurema koormusega, on jäänud samaks.

Käesoleva pandeemiaga võitlemisel on andnud väga suure panuse kõik tervishoiutöötajad, kuid toome siinkohal ära, et eelmise aasta novembris töötas Eestis 280 anesteesia ja intensiivravi arsti, 221 erakorralise meditsiini arsti, 58 infektsioonhaiguste arsti ja 41 nakkustõrjeõde.

Tervishoiutöötajate andmetega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi osas „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, valides edasi lingi „Tervishoiutöötajad“. Haiglavõrgu arengukava haiglate andmed on leitavad lingi „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja tervishoiuasutuste andmed lingi „Tervishoiuteenuse osutajad“ alt.

Loe lisa...