Uuendused

Tagasi

Ilmus 25. Baltimaade tervisestatistika kogumik

20. JUUNI 2018

Tervise Arengu Instituudil on koostöös Läti ja Leedu kolleegidega valminud ingliskeelne kogumik „Health in the Baltic Countries 2016”. See on Balti riikide tervise- ja tervishoiustatistikat koondava sarja viimane 25. väljaanne. Kogumikus võrreldakse kolme riigi rahvastikunäitajaid, sündimust, haigestumust ja suremust, tervishoiuressursse ja nende kasutamist ning nende muutust ajas. Võimalusel on Balti riikide tervisenäitajaid kõrvutatud Euroopa keskmisega.

Üldiselt on paljud tervisega seotud näitajad Eestis paremad kui Lätis ja Leedus, samas ollakse nii mõnegi puhul Euroopa keskmisega võrreldes halvemas seisus.

Oodatav eluiga on aasta-aastalt pikenenud, kuid siiski jäävad Balti riigid Euroopa keskmisele alla. Naiste oodatav eluiga sünnimomendil oli Lätis ja Leedus neli ning Eestis ligi 1,5 aasta lühem kui Euroopas keskmiselt, kus see ulatus ligi 84 eluaastani 2016. aastal. Leedu ja Läti meeste oodatav eluiga oli 70 ja Eestis 73 Euroopa Liidu meeste keskmise 78 eluaasta kõrval. Sealjuures olid Läti ja Leedu meeste näitajad Euroopa Liidu madalaimad ja Eesti oli 28 riigi hulgas tagantpoolt kuues.

Suremus on vananevale ühiskonnale omaselt Balti riikides kõrge, ületades Euroopa keskmist taset. Kaks peamist surmapõhjust on Balti riikides samad, mis mujal Euroopas: vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Kolmas peamine surmapõhjus Baltikumis on vigastused, mujal Euroopas aga hingamiselundite haigused. Kui suremus vigastuste, liiklusõnnetuste, suitsiidi tõttu on langustrendis, siis suremus vereringeelundite haigustesse ja pahaloomuliste kasvajate tõttu on püsivalt kõrge.

Imikusuremus on viimase 25 aasta jooksul stabiilselt vähenenud. Kui 1992. aastal oli Baltimaades 16–17 imikusurma aastas 1000 elussünni kohta, siis 2016. aastal oli nende arv alla 5. Eesti on selle näitaja poolest Euroopas heal tasemel – alates 2009. aastast püsib see alla Euroopa riikide keskmise. Lätis ja Leedus on imikusuremus pisut kõrgem Euroopa keskmisest tasemest.

Tervishoiuressursside kasutamise poolel on suuremad muutused viimastel aastatel toimunud haiglate ravivoodite ja nende kasutamise statistikas. Ravivoodite arv on 10 aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud haiglates peamiselt aktiivravivoodite arvel, samas on suurenenud statsionaarse õendusabi voodite ja vastuvõttude arv. Üha enam kasutatakse haiglates päevaravi.

Enim arste 10 000 elaniku kohta töötas 2016. aastal Leedus – 39, Eestis ja Lätis vastavalt 32 ja 30. Tervishoiutöötajate töötasu on viimastel aastatel kasvanud kõigis kolmes riigis, kuid Lätis ja Leedus on see siiski oluliselt madalam kui Eestis. Eesti arstide brutokuupalk oli keskmiselt ligi 1000 eurot ja õdedel ligikaudu 500 eurot suurem kui nende Läti ja Leedu ametikaaslastel.

Ka tervishoiule tehtud kulutused elaniku kohta on Eestis oluliselt kõrgemad: 1410 eurot inimese kohta võrreldes Leedu 899 ja Läti 705 euroga. Kulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust on aga võrdne Eestis ja Leedus 6,7%, olles Lätis protsendipunkti võrra väiksem.

Kogumik „Health in the Baltic Countries 2016” ja sarja varasemad väljaanded on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi kodulehel.

Loe lisa...

 

Geriaatrilise hindamise teenuse kättesaadavus vähenes

04. JUUNI 2018

2017. aastal oli geriaatrilise hindamise teenus kättesaadav vaid neljas Eesti haiglas, kuue aasta jooksul on geriaatrilisi hindamisi teostavate raviasutuste arv vähenenud ligi kolm korda, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud andmetest.

Võrreldes 2016. aastaga vähenes geriaatriliste hindamiste arv 15%, 553-lt 468-le.
Teenuse saajatest moodustas kaks kolmandikku haiglate õendusabi osakonna ja üks kolmandik teiste haiglaravi osakondade patsiendid. Möödunud aastal vähenes teenust saanud patsientide arv peaaegu kõigis vanuserühmades, vaid üle 85-aastaseid patsiente oli 2016. aastaga võrreldes rohkem, nende osatähtsus kasvas aastaga 6%.

Geriaatrilise hindamise tulemusena vajas 40% patsientidest statsionaarset ning 4% ambulatoorset õendusabi. 2016. aastal olid hindamistulemused vastavalt 46% ja 5%. Nii 2016. kui ka 2017. aastal vajas hindamise läbinud patsientidest 16% sotsiaalhoolekande teenuseid. Täiendavaid teenuseid ei määratud 40%-le patsientidest.

Geriaatriline hindamine on multiprobleemse toimetulekuhäirega täiskasvanu ehk geriaatrilise patsiendi tervisliku, funktsionaalse ja sotsiaalse seisundi hindamine ja individuaalse teenusteplaani teostamine meeskonna poolt, mille koosseisus on arst (geriaatria-alase ettevalmistusega), õde, sotsiaaltöötaja ning vajadusel teised spetsialistid. Aasta jooksul korduvalt hinnatud isikud arvestatakse korduvalt.

Statistilised andmed geriaatriliste hindamiste kohta on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Sünnid ja raseduskatkestused, 2017

12. JUUNI 2018

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2017. aasta sündide ja raseduskatkestuste statistika.

Loe lisa...

 

Tervishoiutöötajaid tuli juurde, perearstide keskmine vanus kasvab

31. MAI 2018

Eelmisel aastal tegutses Eestis 23 750 tervishoiutöötajat, mis on 1,6% võrra enam kui 2016. aastal, selgus täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi ülevaatest.

Arste oli eelmisel aastal 4569 ja nende arv kasvas 0,5 protsenti. Arstide keskmine vanus oli 51 aastat ja see ei ole viimase aasta jooksul muutunud.

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2017. aastal 3,5 arsti ja 6,5 õendustöötajat, sh õdesid 6,2. 2015. aastal oli Euroopa Liidu riikides tuhande elaniku kohta keskmiselt sama palju arste, kuid õendustöötajaid oli peaaegu poolteist korda rohkem – 8,6.

Täiskoormusega töötas 54 protsenti arstidest, üks neljandik töötas sellest väiksema ja üks viiendik suurema koormusega. Enamus õdedest (67%) töötas täiskoormusega, kümnendik aga sellest suurema koormusega.

Eelmisel aastal oli Eestis 921 perearsti ja nende arv on 2% võrra vähenenud. Keskmiselt oli üks perearst 1432 elaniku kohta. Meie perearstide keskmine vanus jätkab kasvamist ning oli 2017. aastal 55 aastat. Viiendik neist on 65 aastased või vanemad. Samas on 4% võrra kasvanud pereõdede arv. Neid töötab Eestis 1242 ning nende keskmine vanus oli 47 aastat.

HVA v3

Joonis. Haiglavõrgu arengukava haiglate tervishoiutöötajate arv 2017 (maakondade piirid haldusreformieelse seisuga)

Aastaga kasvas märgatavalt nii füüsilise kui vaimse tervise taastamise ja ennetustööga tegelevate spetsialistide arv. Näiteks taastusarste töötas meil 2017. aastal 153 (kasv 7%) ja füsioterapeute 459 (kasv 6%); tervishoiuasutustes töötavaid kliinilisi psühholooge, psühhoterapeute ja psühholooge oli kokku 269 (kasv 12%).

Hammaste tervist aitasid paranda 1265 hambaarsti ja 1063 hambaraviõde. Esimeste arv kasvas ainult 0,6% kuid teiste arv 9% võrra. Järjest enam töötab meil ka suuhügieniste – 31.

Andmetega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi alajaotuses „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid, valides edasi „Tervishoiutöötajad“, haiglavõrgu arengukava haiglate andmetega valides „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja asutuste suurusega valides „Tervishoiuteenuse osutajad“.

Loe lisa...