Uuendused

Tagasi

Kahjude vähendamise teenuse kvartaliandmed

30. JUULI 2020

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi on lisatud kvartaliandmed kahjude vähendamise keskuste, väljatöö ja mobiilse nõustamisbusside teenuste kohta. Statistikat täiendatakse iga kvartal. Kõige värskemad andmed 2020. aasta II kvartali kohta on alates tänasest kättesaadavad. Vt täpsemalt siit

Kahjude vähendamise teenuste kaudu pakutakse mitmeid eri tegevusi, mis on suunatud narkootikumide tarvitamisega kaasnevate riskide vähendamisele nii sõltlastele, nende lähedastele kui ka kõigile kodanikele – vahetatakse kasutatud süstlaid puhaste vastu ja hoitakse sellega ära kasutatud süstalde tänavatele sattumise; nõustatakse sõltlasi ja nende lähedasi toimetuleku ja ravivõimaluste suhtes ja motiveeritakse narkootikumidest loobuma, õpetatakse kasutama üledoosi puhul elupäästvat ravimit naloksoon jm. Kahjude vähendamise teenuse peamine eesmärk on vähendada vere kaudu levivate nakkushaiguste levikut.

Loe lisa...

 

Tuberkuloosi haigestumise esialgsed registreerimisandmed

30. JUUNI 2020

Selle aasta esimese viie kuuga on registreeritud kokku 47 tuberkuloosijuhtu, neist 40 on tuberkuloosi esmasjuhud, selgub Tervise Arengu Instituudi tuberkuloosiregistri andmetest.

Alates tänasest on tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis kättesaadavad tuberkuloosi haigestumise esialgsed registreerimisandmed maakonna ja kalendrikuu kaupa. Andmeid hakatakse täiendama iga kuu.

Loe lisa...

 

Kehavälise viljastamise abil sünnib üha enam lapsi

01. JUULI 2020

Eestis teostati 2019. aastal 3230 viljatusravi tsüklit, mis on seitse protsenti enam kui aasta varem. Kui aastail 2014–2016 on viljatusravi tsüklite arv olnud languses, siis alates 2017. aastast on see kasvanud, selgus värskest Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast. Kehavälise viljastamise abil sündis 2019. aastal 488 last.

Ravimiameti andmetel moodustas 2019. aastal kehaväline viljastamine ehk IVF (In Vitro Fertilisation), mida peetakse kõige efektiivsemaks lastetuse ravimeetodiks, 15% kõikidest viljatusravi meetoditest. See oli ainus meetod, mille kasutamine 2019. aastal eelneva aastaga võrreldes langes (11%). Kõige sagedamini kasutatud viljatusravi meetodid olid külmutatud embrüo siirdamine (FET) ja seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon (ICSI), vastavalt 37 ja 36 protsenti viljatusravi kõikidest tsüklitest. ICSI on kehavälise viljastamise meetod, mida kasutatakse mehe raskema viljatuse ravi korral.

Kõige vähem kasutati emakasisese inseminatsiooni meetodit (IUI), mis moodustas 11 protsenti kõikidest tsüklitest. IUI meetodi kasutamine on viimase kolme aasta jooksul märgatavalt kasvanud, 2019. aastal tõusis selle kasutamine 26% võrreldes aasta varasemaga. IUI meetod on protseduur, mille käigus seemnerakud sisestatakse spetsiaalse kateetriga emakaõõnde. Seda kasutatakse peamiselt mehe sperma kergema viljatuse või emakakaela probleemidest tingitud probleemide raviks. Riik seda protseduuri ei kompenseeri.

FET ja ICSI on enamkasutatavad meetodid kõikides vanusegruppides. Viljatusravi kasutamine kasvas 2019. aastal kõige enam üle 40-aastaste naiste seas (28%) ning vähenes 40-aastaste seas (15%). Kõige enam kasutavad erinevaid viljatusravi meetodeid kaks nooremat vanusegruppi, 34-aastased ja nooremad ning 35–39-aastased naised. Esimeses grupis jäi viljatusravi kasutamine aastaga samale tasemele, samas 35–39-aastaste seas suurenes 13%. Peaaegu pooled, 41 protsenti viljatusravi tsüklitest teostati 34-aastastele ja noorematele naistele.

Kuni 2017. aastani siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. Alates 2017. aastast trend muutus ning kõige sagedasem oli ühe embrüo siirdamine. 2019. aastal on eelmise aastaga võrreldes ühe embrüoga siirdamisprotseduuride arv tõusnud 20 protsenti. Siirdamiseks kasutatud embrüote või sügootide arv oli 2019. aastal samal tasemel eelnenud aastaga.

Haigekassa andmetel oli 2019. aastal viljatusravi teenuste raviarvete summa 2,779 miljonit eurot, tõustes aastaga 12 protsenti. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt on kehavälise viljastamise piirhind langenud 687 eurolt 459 eurole, samas tõusis 2019. aastal ravijuhtude arv 21%.

Kliinilise rasedusega lõppes 2018. aastal 921 kunstlikku viljastamist, mis moodustab 31 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest. Suurema osa (81%) kliiniliste raseduste korral kasutati partnerannetust, millele järgnesid mitte-partneri doonorsperma (11%) ja mitte-partner doonor-munaraku (7%) kasutamine. Kunstliku viljastamise käigus tekkinud kõrvalekaldeid ja kõrvaltoimeid esines 6 naisel.

Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel sündis 2019. aastal kehavälise viljastamise abil 488 last, mida on 49 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Kõigist elussündidest moodustab see neli protsenti.

Viljatusravi puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (KV10–KV14) ning interaktiivset graafikut näeb siit.

Loe lisa...

 

Sündide arv on võrreldes varasema aastaga veidi langenud

18. JUUNI 2020

2019. aastal sündis Eestis kokku 13 953 last, mis on 328 lapse võrra vähem kui aasta varem ning vähenes naise omal soovil katkestatud raseduste arv, selgus Tervise Arengu Instituudi raseduse infosüsteemi meditsiinilise sünniregistri värsketest andmetest.

Kõikidest möödunud aastal sündinud lastest 13 896 puhul oli ema elukohariigiks Eesti, 57 puhul oli ema elukoht väljaspool Eestit. Kokku sünnitas 13 731 naist: 13 512 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 216 ning kolmikuid 3 korral.

rasedus2019

Loomulikul teel sünnitas 10 441 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 709 ning keisrilõikeid tehti 2581 sünnitajale. Surnult sündis 28 last, mis moodustas 0,2% kõikidest sündidest. Võrreldes möödunud aastaga oli surnult sündinud lapsi 18 võrra vähem.

Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt suurenenud. Ajavahemikul 1992–2019 suurenes esmassünnitajate keskmine vanus kuue aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus nelja aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 28,75 ja 32,67 aastat.

Kodusünnituse teenust kasutasid 40 naist. Sünnitusi, mis toimusid planeerimatult väljaspool haiglat, oli 31, mis on võrreldes möödunud aastaga viie sünnituse võrra vähem.

Naise omal soovil raseduse katkestamiste arv vähenes 40 võrra langedes 3580-le. Omal soovil katkestatud raseduste arv on alates 1996. aastast pidevas langustrendis. Meditsiinilisel näidustusel katkestati 192 rasedust.

Sündide ning raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...