Uuendused

Tagasi

Veredoonoreid on vähem, aga vereloovutused samal tasemel

14. APRILL 2020

2019. aastal loovutas verd kokku 30 533 inimest, mis on varasema aastaga võrreldes ligi 800 võrra ehk 2,5% vähem. Samas vereloovutusi tehti peaaegu sama palju, selgus täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast.

Veredoonorite arv vähenes kuuendat aastat järjest, kuid kahel viimasel aastal on vähenemine olnud väiksem võrreldes varasema keskmiselt 4-protsendise kahanemisega aastatel 2014–2017.

Enim vähenes aastaga noorte, kuni 24-aastaste doonorite arv – see oli 19% madalam võrreldes 2018. aastaga. Seevastu üle 45-aastaste doonorite arv kasvas 13% võrra. 25–44-aastaste doonorite arv jäi samasse suurusjärku.

Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 53 445 (2018. a 53 873), seega loovutas üks doonor aastas keskmiselt verd 1,8 korda (üks kord on 450 ml verd). See näitaja on veidi kasvanud võrreldes varasemaga, kui see oli 1,6–1,7 ehk püsidoonorid on aktiivsed vereloovutajad.

doonorid2019 2

 

Et tulla lähemale nii püsi- kui ka uutele doonoritele, korraldavad verekeskused doonoripäevi. Eelmisel aastal oli selliseid üritusi üle Eesti kokku 620, aasta varem 610. Kõigist verevarudest 40% koguti eelmisel aastal just väljasõitudelt doonoripäevadele, 2018. aastal oli see 41%.

Ka eriolukorra ajal kutsuvad haiglad hea tervisega inimesi verd loovutama. Vereloovutust saab teha regulaarselt: mehed võivad verd anda neli-viis korda aastas vähemalt kahekuulise intervalliga ning naised kolm-neli korda aastas soovituslikult kolmekuulise intervalliga. Täpsem info Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedel ning Facebookis lehel Doonorid ja Sõbrad.

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Meeste ravikindlustatus on kasvanud

05. MÄRTS 2020

Tervise Arengu Instituut lisas oma andmebaasi Eesti Haigekassa kogutava ja hallatava ravikindlustatute statistika 2019. aasta lõpu seisuga. Statistikast selgub, et ravikindlustatud meeste osa on oluliselt kasvanud, mis on kergitanud ka üldist ravikindlustatute hulka.

Ravikindlustusesüsteemiga on kaetud 93,6% elanikest (meestest 92,1% ja naistest 95%). Kui perioodil 2014–2018 jäi see stabiilselt 91–92% vahele, siis viimase aastaga on just ravikindlustatud meeste osa oluliselt kasvanud (ligi kolme protsendipunkti võrra), mis tõstab üldist ravikindlustatute hulka märkimisväärselt. Ka ravikindlustatud naiste osatähtsus kasvas ühe protsendipunkti jagu.
Kui vaadata 20–59-aastaste ravikindlustuse näitajaid arvestamata lapsi ja vanemaealisi, siis nende ravikindlustatute osatähtsus on viimasel aastal samuti olulisel määral tõusnud 85,7%-lt 88,1%-ni.

Ravikindlustatute andmed on tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud kahte moodi: 

  1. vanuserühmade 20–59 kohta, sest lapsed kuni 19. eluaastani ja pensioniealised on automaatselt ravikindlustatud,
  2. kõigi elanike (sh lapsed ja vanemaealised) kohta.

Loe lisa...

 

Liiklusõnnetused ning uppumised, hoonetulekahjud ja tulekahjudes hukkunud 2019. aastal

19. MÄRTS 2020

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi lisati 2019. aasta Maanteeameti inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika kohalike omavalitsuste järgi. Samuti lisati Päästeameti andmed uppumiste ja tulekahjudes hukkunute kohta maakondade järgi ja hoonetulekahjude tekkepõhjuste kohta kohalike omavalitsuste järgi. Kõikide õnnetuste arv on 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga vähenenud.

Andmeid saab vaadata siit.

Loe lisa...

 

Tervist edendavate asutuste statistika 2019

27. JAANUAR 2020

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2019. aasta tervist edendavate lasteaedade, koolide ja töökohtade võrgustikega liitunute statistika.

Eelmisel aastal liitus võrgustikega 8 lasteaeda, 2 kooli ja 20 töökohta. Võrgustikesse kuulub 2019. aasta lõpu seisuga 300 lasteaeda, 209 kooli ning 323 muud organisatsiooni.

Loe lisa...