Uuendused

Tagasi

Ravivoodite kasutamine ning haigla- ja päevaravi põhjused, 2018

11. OKTOOBER 2019

Eelmisel aastal osutas Eestis haiglaravi 53 haiglat: neist 34 olid aktiivravi- ja 19 õendushaiglad. Haiglaravivoodeid oli 2018. aasta lõpul kokku 6658, millest 1751 olid iseseisva statsionaarse õendusabi voodid ja 282 laste erialade ravivoodid. Haiglaravi voodite koguarv on viimastel aastatel vähehaaval langenud – 2018. aastal oli haiglaravivoodeid 2,8%, õendusvoodeid 4,3% ja lasteravivoodeid 2,4% võrra vähem kui 2017. aastal.

Haiglaravil viibis kokku 26 444 last (0–14-aastased) ja 194 042 täiskasvanut, kellest õendusabi sai 19 877. Nii laste kui täiskasvanute arv suurenes võrreldes 2017. aastaga (vastavalt 2,6% ja 0,03%). Õendusabisaajate arv vähenes 4,6%.

Päevaravi osutas kokku 59 tervishoiuasutust: 26 haiglat ja 33 ambulatoorset tervishoiuteenuse osutajat. Päevaravivoodeid oli kokku 509 – 343 voodit haiglates ja 166 ambulatoorsetes asutustes. Võrreldes 2017. aastaga, vähenes päevaravivoodite arv 18%. Eelmisel aastal viibis päevaravil 8328 last ja 80 828 täiskasvanut. Võrreldes 2017. aastaga vähenes laste (0–14-aastased) arv 3,4%, kuid täiskasvanute arv suurenes 7,5%.

Ravivoodid2018

2018. aastal moodustasid haiglaravi patsientidest lapsed 13%, 15–64-aastased 45% ja 65-aastased ja vanemad 42%. Eelneva aastaga võrreldes oli vanusjaotus sama, aga viimase kümne aasta jooksul on 65-aastaste ja vanemate patsientide osatähtsus kasvanud 8%. Haiglaravi peamisteks põhjusteks on sarnaselt varasemaga vereringeelundite haigused, neist patsientidest kolmveerandi moodustasid 65-aastased ja vanemad.

haiglaravi2018

Lapsed moodustasid 2018. aastal päevaravi patsientidest 9%, 15–64-aastased 58% ja 65-aastased ja vanemad 32%. Vanema vanuserühma osatähtsus on eelneva aastaga võrreldes kasvanud 4%, seda päevaravi peamise ravipõhjuse – silmahaiguste – arvelt.

paevaravi2018

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2018. aasta statistika haigla- ja päevaravi ravivoodite ja ravitute kohta, sh teenuseosutajate maakondade, patsientide vanus- ja soojaotuse ning ravipõhjuste järgi. Avaldatud on ka haiglavõrgu arengukava haiglate ravivoodite näitajad haiglate järgi, samuti tervise infosüsteemi aktiivhaiglast lahkunute andmed patsiendi elukoha järgi.

Loe lisa...

 

Avaldamiskalender 2020

01. OKTOOBER 2019

Tänasest on tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi veebilehel kättesaadav tervisestatistika 2020. aasta avaldamiskalender.

Kalender on kättesaadav ka PDF-failina.

Loe lisa...

 

Vigastused 2018

09. DETSEMBER 2019

2018. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 156 655 Eesti elanikku, selgus täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest.

Vigastuste tõttu vajas arstiabi 12% Eesti elanikest ehk 14 meest ja 10 naist saja elaniku kohta. Peamine vigastuse põhjus oli sama nagu varem – kukkumine, mida esines 42% juhtudest. Järgnesid eluta mehhaanilise jõu toimel saadud vigastused (33%), millest enim esines enese millegi vastu äralöömist või millegagi pihta saamist. Veidi üle 40% juhtudel saadi viga kodus.

Koos andmetabelitega avaldati ka vigastuste raport, mis seekord keskendub laste vigastustele 2016.–2018. aastal. Lapse defineerimisel lähtuti seekord lapse õiguste konventsioonist, mis erineb tavapäraselt tervisestatistikas kasutusel olevast, kuna selle järgi käsitletakse lapsena kuni 17-aastast inimest.

2018. aastal vajas ravi 49 622 last (kuni 17-aastased) ehk 18 poissi ja 15 tüdrukut saja elaniku kohta. Perioodil 2016–2018 on juhtude arv püsinud sarnane ning kõigil vaatlusalutel aastatel puutus vigastustega kokku iga kuues Eestis elav laps. Enim saavad viga lapsed vanuses 7–15 aastat. Kõige levinumad vigastuste põhjused olid kukkumine, enese äralöömine ja inimese või looma tekitatud vigastus. Sarnaselt üldisele olukorrale, said ka lapsed ligi 40% juhtudel viga kodus. Saadud vigastused olid peamiselt marrastused, verevalumid, pindmised võõrkehad jmt, järgnesid luumurrud, haavad ja nihestused. Lapsed vajasid haiglaravi keskmiselt 4% juhtudel, peamiselt kukkumiste tõttu.

Loe lisa...

 

Perearstiabi ja hambaravi pakkuvaid asutusi jäi vähemaks, eriarstiabi pakkuvaid asutusi tuli juurde

26. SEPTEMBER 2019

2018. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 1434 iseseisvat tervishoiuasutust, sealhulgas 53 haiglat, 441 perearstiabi-, 487 hambaravi-, 309 eriarstiabi- ja 144 muud (kiirabi, taastusravi, õendusabi, diagnostika) asutust, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud andmetest.

2018. aastal alustas tegevust 51 ja lõpetas 58 iseseisvat tervishoiuteenuse osutajat. Eelneva, 2017. aastaga võrreldes on juurde tulnud 3 eriarstiabiasutust, perearstiabiasutuste arv vähenes 11 võrra.

Hambaraviteenust pakkuvaid asutusi oli 2018. aasta lõpu seisuga kokku 539, neist iseseisvaid hambaraviasutusi oli 487. Eelneva aastaga võrreldes vähenes hambaraviteenuse osutajate arv 3 võrra. Sarnaselt eelmistele aastatele osutab kümnendik hambaraviteenuse pakkujatest hambaravi kõrval ka teisi tervishoiuteenuseid. Veidi üle 40% hambaraviteenuse osutajatest tegutseb Tallinnas ning kümnendik Tartus.
Hambaraviteenust pakkus 99% asutustest, see tähendab, et vaid 1% oli spetsialiseerunud ainult proteesitöö, ortodontia, kirurgiliste protseduuride ja/või röntgenuuringute tegemisele. Proteesitöid tegid 2018. aastal 71%, ortodontiat 11%, endodontiat ehk hammaste juurekanalite ravi 93%, parodontiat ehk igemehaiguste ravi 72%, kirurgilisi protseduure 49% ning röntgenuuringuid 80% kõigist hambaraviteenuse osutajatest.

Tervise infosüsteemi ehk e-tervisega oli 2018. aastal liidestunud 98,6% Eestis tegutsevatest tervishoiuteenuse osutajatest (1414 asutust). Võrreldes 2017. aastaga on nende asutuste arv, mis on e-tervise infosüsteemi andmeid edastanud, 16 võrra tõusnud: kokku oli 2018. aastal selliseid asutusi 1108 ehk 77,3% e-tervisega liidestunutest.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2018. aasta statistika tervishoiuteenuse osutajate kohta maakondade, omaniku liigi ja õigusliku vormi järgi. Andmed on kättesaadavad andmebaasi tabelites TTO10, TTO11, TTO40 ja TTO60.

Loe lisa...