Uuendused

Tagasi

COVID-19 suurendas tervishoiutöötajate töötasusid

22. OKTOOBER 2020

Tervishoiutöötajate keskmine tunnipalk suurenes 2020. aastal kõikides ametigruppides, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust. Palgakasv kiirenes seoses kevadise eriolukorraga, mitmed tervishoiuasutused maksid seoses eriolukorraga kõrgemat töötasu, lisaks arvutatakse suurenenud öötöö- ja ületunnitöö lisatasu kõrgemalt tasumääralt.

Arstide mediaan kuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2020. aasta 3036 eurot, õendustöötajatel 1582 eurot ning hooldajatel 991 eurot, kasvades aastaga vastavalt 13,3%, 11,5% ja 12,4%. „Eelmise aastaga võrreldes palgakasv kiirenes. Kuna analüüsi aluseks on märtsikuu andmed, siis üheks palgakasvu mõjutajaks on COVID-19ga seoses alanud eriolukord ning seetõttu lisatasude ja tavapärasest kõrgema töötasu maksmine,“ kommenteeris TAI tervisestatistika analüütik Kai Maasoo.

Eesti keskmine brutotunnipalk oli 2020. aasta I kvartalis 8,37 eurot ja see kasvas aastaga 5,9%. „Arstide, õdede ja hooldajate brutotunnipalk on kasvanud Eesti keskmisest palgast kiiremini. Arstide keskmine tunnipalk on Eesti keskmisest tunnipalgast 2,1 korda ja õendustöötajate tunnipalk 1,1 korda kõrgem. Samas hooldustöötajate keskmine tunnipalk on Eesti keskmisest kolmandiku võrra madalam,“ selgitas Maasoo.

Arstide keskmine brutotunnipalk koos lisatasudega kasvas aastaga 12,2%, hambaarstidel 9,3% ning õendustöötajatel ja hooldajatel vastavalt 10,2% ja 10,8%.

tervishoid palk2020

Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu järgi kehtis arstide tunnitasu alammäär 12,40 eurot ja eriarstidel 13,40 eurot. Tunnitasu alammäär õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel oli 7,45 eurot, kiirabitehnikutel 6,30 eurot, erakorralise meditsiini tehnikutel 6,70 eurot ning hooldajatel 4,65 eurot.

Kuigi suuremal osal tervishoiutöötajatel ületab tunnipalk kollektiivlepingus ettenähtut, on siiski töötajaid, kelle tasu jääb veel alla kehtestatud alammäära. „Ligi pooled alla alammäära tasustatud eriarstidest töötavad perearstiabiasutustes. Siinkohal tuleb arvestada, et erasektoris on võimalus võtta välja dividende ja saada nii lisatulu,“ lisas Maasoo.

Tunnipalk on nii arstide kui hambaarstide seas kõrgeim ortodontidel, näo- ja lõualuukirurgidel ning neurokirurgidel, madalaim perearstidel ja taastusravi arstidel. Märtsikuu brutopalk oli õendustöötajate hulgas kõrgeim nakkustõrje- ja anesteesia-intensiivraviõdedel, madalaim taastusravi- ja diabeediõdedel.

Tervishoiutöötajate palgauuringu andmed ning mõisted ja metoodika on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Hambaravi 2019

14. OKTOOBER 2020

2019. aastal tehti Eestis kõigil hambaravi erialadel kokku ligi 1,97 miljonit visiiti, ehk ligi 1% enam kui aasta varem, selgus Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast. 2019. aastal külastas Eesti elanik hambaravi keskmiselt 1,5 korda.

hambaravi2019

Hammaste profülaktilised ja ravivisiidid moodustasid 80% kõigist hambaravi visiitidest, ning nende arv on võrreldes 2018. aastaga püsinud samal tasemel. Proteetilised ravivisiidid moodustasid ligi 13% ja ortodontilised ravivisiidid 9% kõigist hambaravi visiitidest.

2019. aastal külastas hambaarsti kokku 701 923 inimest ning raviti ligi 1,02 miljonit hammast. Võrreldes eelneva aastaga on hambaarsti külastanud inimeste arv kasvanud 1,3%, samas ravitud hammaste arv 1,8% vähenenud.

2019. aastal paigaldati 8864 inimesele 15 142 implantaati. Võrreldes eelneva aastaga on implantaate saanud inimeste arv 11,5% ning paigaldatud implantaatide arv 19% kasvanud.

Suuhügienisti külastati 2019. aastal 28 865 korda, seda on 3,4% vähem kui eelneval aastal. Laste visiidid moodustasid kõikidest suuhügienistide juurde tehtud visiitidest 15,5%.

Ortodonti külastati 179 765-l korral. Seejuures on ortodonti külastanud täiskasvanute ja laste osatähtsus enam-vähem võrdne. Kokku paigaldati 30 639 ortodontilist aparaati, mis on 4% rohkem kui eelneval aastal. 73% paigaldatud ortodontilistest aparaatidest olid suust mitte-eemaldatavad.

Hambaravi röntgenuuringuid tehti kokku 318 647, seda on 4,6% enam kui eelneval aastal. Röntgenuuringutest 52% moodustasid üksikhammaste röntgenid, 41% panoraamröntgenogrammid, 4% kolju külgülesvõtted ja 3% 3D-uuringud.

Hambaravistatistikaga saab täpsemalt tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Mammograafia sõeluuringute arv Eestis kasvab vähehaaval kolmandat aastat

21. OKTOOBER 2020

Eelmisel aastal tehti Eestis 91 391 mammograafilist sõeluuringut, mis on 7% enam kui 2018. aastal, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Uuritud patsientide arv suurenes 2%. Mammograafia sõeluuringute arv on viimasel kolmel aastal Eestis vähehaaval kasvanud.

Röntgenuuringuid tehti eelmisel aastal 834 637 korda, mis on 2% vähem kui 2018. aastal.

2019. aastal tehti 38 501-le patsiendile 66 982 menetlusradioloogia protseduuri (biopsiad, punktsioonid, radiofrekvents-ablatsioonid ja angiograafiad), mis on 11% rohkem kui 2018. aastal.

Endoskoopiliste uuringute arv suurenes võrreldes 2018. aastaga 14%. Kõige suurem (üle 3 korra) on tõus olnud laste nina, kõri, suu ja neelu uuringute osas.

Taastusravi protseduuride arv on kahel viimasel aastal võrreldes eelmisega vähenenud 3%. Suurima osa taastusravist (35%) moodustab füsioteraapia, mille protseduuride arv suurenes aastaga 2%.

Laboratoorsete uuringute absoluutarv ja kordaja on viimasel neljal aastal pidevalt tõusnud. Suurim kasv oli 2019. aastal immuunuuringute osas (nagu ka 2017. aastal), mida võrreldes eelneva aastaga tehti 8% rohkem.

2019. aasta lõpu seisuga oli tervishoiuteenuse osutajate kasutuses 25 kompuutertomograafi, 19 magnetresonantstomograafi, 14 mammograafi, 11 angiograafi, 7 kiiritusraviseadet, 3 gammakaamerat, 3 positronemissioonitomograafi, 3 litotripsiaseadet, 370 hingamisaparaati, 204 narkoosiaparaati, 150 hemodialüüsiaparaati ja 5 barokambrit. Loetletud seadmetest ligi 87% olid kasutuses haiglates. Võrreldes 2018. aastaga on tervishoiuteenuse osutajate kasutusse lisandunud 1 magnetresonantstomograaf, 5 hemodialüüsi aparaati, 11 narkoosiaparaati ja 20 hingamisaparaati.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis on kättesaadavad 2019. aasta diagnostiliste uuringute ning taastusravi- ja hemodialüüsi protseduuride ning kõrgtehnoloogiliste seadmete andmed ning eraldi on radioloogia kokkuvõte ning seadmed välja toodud haiglavõrgu arengukava haiglate (tabelid HH06 ja HH09) järgi.

Loe lisa...

 

Kirurgilised protseduurid 2019

08. OKTOOBER 2020

Võrreldes 2018. aastaga veidi kasvas haigla- ja päevakirurgias opereeritute arv. Kümne aasta võrdluses on päevakirurgia kasvanud 38 protsenti.

2019. aastal opereeriti haiglaravis ligikaudu 75 000 ja päevaravis 61 000 patsienti. See tähendab, et haiglaravi patsientidest (v.a õendusabi) opereeriti üle kolmandiku ja päevaravi patsientidest kaks kolmandikku. Võrreldes aastaga 2018 oli haiglaravis opereerituid 0,4% ja päevaravis opereerituid 1,4% enam. Viimase kümne aasta võrdluses on iseloomulik päevakirurgia kasv (+38%) ja haiglakirurgia vähenemine (-9%).

Kõigis maakondades osutati statsionaarset, päeva- ja ambulatoorset kirurgiat. Samas on jätkumas osade kirurgiliste erialade koondumine suurematesse keskustesse. 98% haiglaravis opereeritutest olid ravil haiglavõrgu arengukava haiglates, neist 89% piirkondlikes ja keskhaiglates. Vältimatut kõhuõõne kirurgiat teostati kõigis maakondades peale Jõgevamaa, aga mitmes üldhaiglaga maakonnas on vältimatu kirurgia maht tunduvalt vähenenud.

Sarnaselt viimastele aastatele oli haiglaravis enam opereerituid luu- ja lihaskoe kirurgias, neist kolmandik (lastest pooled) olid luumurdude ja ligi kolmandik endoproteesimiste patsiendid.

 kirurgia2019

Päevakirurgiat tehakse samuti enam haiglavõrgu arengukava haiglates– 82% opereeritutest 2019. aastal. Ambulatoorsete eriarstiabiasutuste opereeritud moodustasid 16% ja erihaiglates 2,4%. Silma (peamiselt katarakti ehk hallkae) opereerituid oli kõige rohkem – üle kolmandiku kõigist päevakirurgias opereeritutest. Kaks kolmandikku päevaravis opereeritud lastest olid ravil suu ja neelu operatsiooni ehk adeno/tonsillektoomiate tõttu.

paevakirurgia2019

Vaata tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud 2019. aasta haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamise andmeid. Haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa on valitud kirurgiastatistika avaldatud siin (tabelid HH071–HH074). Operatsioonitubade andmed on kättesaadavad siit.

Loe lisa...