Uuendused

Tagasi

Perearstiabiteenust osutavate asutuste arv väheneb, eriarstiabiteenuse osutajaid tuleb juurde

08. OKTOOBER 2020

(Uudis avaldatud 24.09.2020)

2019. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 1428 tervishoiuteenuse osutajat, neist 52 haiglat, 431 perearstiabi-, 490 hambaravi-, 317 eriarstiabi- ja 138 muud asutust, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

TTO2019

Tegevust alustas 41 ja lõpetas 43 tervishoiuteenuse osutajat. Eelneva, 2018. aastaga võrreldes on juurde tulnud 9 eriarstiabi- ja 1 hambaraviasutus. Perearstiabiasutuste arv vähenes 9 ja õendusabiasutuste arv 2 võrra. „Perearstiabiasutuste arvu vähenemine on seotud peamiselt perearstide koondumisega suuremate asutuste koosseisu või pensionile minekuga,“ selgitas TAI analüütik Marika Inno.

2019. aasta lõpu seisuga osutas hambaraviteenuseid kokku 539 asutust. Sarnaselt eelmistele aastatele on 9% hambaraviteenuse osutajate puhul tegemist hambaravikliiniku filiaali või muu tervishoiuasutuse juures tegutseva hambaraviosakonnaga. 43% hambaraviteenust pakkuvatest asutustest tegutseb Tallinnas ning kümnendik Tartus. Kõikidest hambaraviteenust pakkuvatest asutustest osutasid hambaravi 97%, ortodontiat 10%, endodontiat ehk hammaste juurekanalite ravi 93%, parodontiat ehk igemehaiguste ravi 72% ning teostasid kirurgilisi protseduure 51%, röntgenuuringuid 82% ja proteesitöid 72%.

2008. aastal loodi tervise infosüsteem (digilugu ehk e-tervis), mille eesmärk on parema infovahetuse kaudu muuta tervishoiuteenuse osutamine kättesaadavamaks ning parandada ravikvaliteeti. Tervise infosüsteemiga oli 2019. aastal liidestunud (sõlminud lepingu andmete edastamiseks) 1408 ehk 99% Eestis tegutsevatest tervishoiuteenuse osutajatest. Võrreldes eelneva aastaga on 12 võrra tõusnud nende asutuste arv, mis edastavad e-tervise infosüsteemi andmeid ehk aasta jooksul vähemalt ühe dokumendi – kokku oli 2019. aastal neid 1116 ehk 79% e-tervisega liidestunutest.

2019. aasta statistika tervishoiuteenuse osutajate kohta maakondade, omaniku liigi ja õigusliku vormi järgi on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi tabelites TTO10, TTO11, TTO40 ja TTO60.

Loe lisa...

 

Vigastused 2019

11. SEPTEMBER 2020

Möödunud aastal vajas vigastuste tõttu arstiabi 12% Eesti elanikest. Vigastada saanute hulk ja sooline jaotus püsib viimastel aastatel ühetaolisena. Kõige enam saadi vigastusi kukkumisel. 

2019. aastal vajas vigastuste tõttu ravi veidi üle 156 000 Eesti elaniku, neist lapsed (0–17 a) moodustasid pisut alla kolmandiku (43 603) selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Võrreldes aasta varasemaga vajas vigastuste tõttu ravi 2000 täiskasvanut vähem, seevastu viga saanud laste hulk kasvas 1724 võrra.

Vigastuste tõttu vajas arstiabi keskmiselt 12% kõikidest Eesti elanikest, täpsemalt 14% meestest ja 10% naistest. Sealhulgas ravi vajas 17% lastest ehk 43 603 last, nende seas 1003 alla aastast imikut.

Kõige levinumad vigastuste põhjused olid kukkumine (43%) ning eluta mehhaanilise jõu toime (31%) nagu näiteks enese äralöömine või silma sattunud võõrkeha. Ligi 42% juhtudel saadi viga kodus.

Raskemaid vigastusi, mille puhul vajati haiglaravi, esines 6% juhtudest. Kaks kolmandikku neist juhtudest olid seotud kukkumistega.

Vigastusteks loetakse nii vigastusi, mürgistusi kui muid väliste tegurite mõjul tekkinud kehalisi kahjustusi.

Vigastustuste statistika on koostatud Eesti Haigekassa raviarvete alusel ja on kättesaadav tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arv on nelja aastaga vähenenud viiendiku võrra

18. SEPTEMBER 2020

2019. aastal kaotas Eesti rahvastik 413 226 eluaastat, mis on ligi tuhande aasta võrra vähem kui 2015. a. Mehed kaotasid enneaegsete surmade ning haigestumise tõttu 190 619 ja naised 222 604 aastat. Kaotatud eluaastate arv enneagsete surmade tõttu on nelja aastaga meestel vähenenud seitse ja naistel neli protsenti.

tervisekaotus2019

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Arvutuste aluseks on Eesti elanike andmed. Haigestumuskaotus põhineb Eesti Haigekassa raviarvetel ning suremuskaotus Eesti surma põhjuste registri andmetel.

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks on juba aastaid olnud vereringeelundite haigused (37%) ja kasvajad (19%), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (9%) ning naistel lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%).

Viimase nelja aastaga on 27% vähenenud sünniperioodil tekkivate haigusseisundite ja kaasasündinud väärarendite tõttu kaotatud eluaastate arv. 20 protsendi võrra on vähenenud ka vigastuste ja mürgistuste tõttu kaotatud eluaastate arv. Kuigi Eesti inimesed kaotavad enneaegselt enim eluaastaid vereringeelundite haigustesse, on nelja aasta jooksul selle tõttu haigestumus ja suremus vähenenud 5%.

Kaotatud eluaastate arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud 31 protsendi võrra muude haiguspõhjuste rühmas, millest enamuse moodustavad diabeet, nahapõletikud ja rasvumine.

Kaotatud eluaastate arv (ehk tervisekaotus) 1000 maakonna elaniku kohta on endiselt suurim Ida-Viru, Valga ja Jõgeva maakonnas. Kõige vähem on surmade, haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Rapla, Tartu ja Harju maakonnas.

Surmade tõttu enneaegselt kaotatud eluaastad 1000 maakonna elaniku kohta on suurimad Ida-Viru, Valga ja Põlva maakondades. Kõige vähem kaotavad surmade tõttu enneaegselt eluaastaid Rapla, Tartu ja Harju maakonna elanikud.

Haiguste ja vigastuste tõttu kaotavad enim eluaastaid samuti Ida-Viru, Jõgeva ja Valga maakonna elanikud, kuid kõige vähem Rapla, Saare ja Harju maakonna inimesed.

Tervisekaotuse andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad“ all.

Loe lisa...

 

Vastsündinute haigestumus 2019

09. SEPTEMBER 2020

2019. aastal sündis Eestis 13 925 last, kellest 4129-l diagnoositi sünnitusmajas mõni kergem või raskem terviseprobleem, haigus, sünnituse käigus saadud tüsistus või sünnitrauma, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Enneaegselt sündinud laste arv on vähenenud aastaga 6 protsenti ning kümne aasta tagusega võrreldes 20 protsenti.

Elussündide arv 2019. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes 2,2 protsenti (310 elusündi vähem), kuid terviseprobleemidega lapsi registreeriti sünnitusmajas 1,3 protsenti (+54 last) rohkem. Sellest tulenevalt suurenes tervisega seotud probleemidega vastsündinute arv 1000 elussünni kohta ja neil diagnoositud tervisehäirete arv (vt joonis). Haigus või terviseprobleem diagnoositi 296-l vastsündinul 1000 elusünni kohta.

vh2019

(Interaktiivse graafiku nägemiseks kliki pildile!)

Ühel vastsündinul võis esineda mitu tervisega seotud probleemi või haigusseisundit, keskmiselt 2 diagnoosi ühe terviseprobleemiga vastsündinu kohta. Võrdselt esines kaasasündinud väärarendeid, deformatsioone ja kromosoomianomaaliad (10,8%), lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundeid (10,7%) ning sünniperioodile iseloomulikke nakkusi (10%). Sarnaselt varasemate aastatega diagnoositi 2019. aastal enim (28%) terviseprobleeme, mida tervisestatistikas kogutakse vastsündinute muude haiguste all (sh nii kergemad terviseprobleemid, vastsündinu toitmisraskused, kui ka harva esinevad haigused ja seisundid).

enneaegsed2019Igal aastal sünnib maailmas enne oodatud aega 15 miljonit last ehk rohkem kui üks kümnest beebist on enneaegne (MTO – Maailma Tervishoiuorganisatsioon).

Meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis 2019. aastal Eestis 805 enneaegset last, mida on 6 protsenti vähem kui eelneval aastal (vt joonis) ja 20 protsenti (202 enneaegset last) vähem kui 2009. aastal. Euroopas sünnib igal aastal ligikaudu 10 protsenti lastest enneaegsena, Eestis keskmiselt 5,8 protsenti (TAI).

Enneaegsete laste tervisehäirete ja haiguste põhjused on seotud looteea ebasoodsa kuluga ning ebaküpse organismi arenguga tema vajadustele mittevastavas üsavälises keskkonnas (Eesti Haigekassa).

Tänavusel õdedele ja ämmaemandatele pühendatud aastal juhime tähelepanu tõendatud faktile, et raseduse järjepidev jälgimine ämmaemanda poolt on vähendanud enneaegsuse riski ligi 24% (MTO).

17. novembril tähistatakse ka ülemaailmset enneaegse sünni päeva. Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu enneaegse sünnituse ja sünniga seotud teemadele (EFCNI – The European Foundation for the Care of Newborn Infants).

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi lisati vastsündinute haigestumise 2019. aasta andmed. Elussündide kohta leiab andmeid siit ning surmade kohta siit.

Loe lisa...