Uuendused

Tagasi

Kirurgilised protseduurid, 2017

12. OKTOOBER 2018

2017. aastal opereeriti Eesti haiglate statsionaaris 75 000 patsienti, mis on samas suurusjärgus eelmise paari aastaga. Päevakirurgias opereeriti 57 600 patsienti, mis on kaks protsenti enam kui eelneval aastal, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud andmetest.

Kõigist haigla statsionaaris viibinud patsientidest opereeriti 34 protsenti. Kui välja arvata õendusabis ravil viibinud inimesed, siis tehti kirurgilisi protseduure 40 protsendile patsientidest. Päevaravi patsiente opereeriti kahel kolmandikul juhtudest.

Haiglaravil teostati kõige sagedamini luu-lihaskoe (17,2% opereeritutest) ja seedetrakti protseduure (16,7%), päevakirurgias opereeriti sagedamini silmi (27,7%) ja naissuguelundeid (20%).

Statsionaarset ja päevakirurgiat osutati kõigis maakondades, aga keerulisema ravi kontsentreerumise tõttu suurematesse keskustesse on maakonniti protseduuride ulatus ja opereeritute arv väga erinevad. Üld- või kohaliku haiglaga maakondades moodustavad seedetrakti opereeritud suurema osatähtsuse, ulatudes kuni 40 protsendini. Vältimatut kõhukoopa kirurgiat teostati 2017. aastal endiselt kõigis maakondades peale Jõgeva maakonna. Päevakirurgias opereeriti maakondlikes haiglates enim neelu, naissuguorganite või nahaprobleemide tõttu.

Esmakordselt on valik haigla- ja päevakirurgia protseduuridest avaldatud patsiendi elukoha maakonna järgi tervise infosüsteemi (e-tervis) andmete põhjal. Arvestama peab aga, et operatsiooniti ja maakonniti on hõlmatus erinev, seetõttu ei ole andmed veel sobivad, et neid kasutada statistika tegemiseks ainsa andmeallikana. Osa protseduuride puhul on hõlmatus 90% või enam (prostatektoomia, hüsterektoomia, koletsüstektoomia, apendektoomia, puusa proteesimine, katarakti päevakirurgia), samas perkutaansete transluminaalsete koronaarangioplastikate hõlmatus on alla 40%, diskektoomiate ja koronaaršunteerimiste ligi 50%. Kuna madalaima hõlmatusega operatsioone tehakse piiratud haiglates, siis on näha piirkondlik alakaetus.

Vaata tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamise andmeid. Sealsamas on ka uus tabel KP15 tervise infosüsteemi andmete kohta. Haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes on valitud kirurgiastatistika avaldatud siin (tabelid HH071–HH074). Operatsioonitubade andmed on kättesaadavad siit.

Loe lisa...

 

Vigastused, 2017

03. OKTOOBER 2018

2017. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 156 400 Eesti elanikku, viga saanud laste arv kasvas aastaga 300 võrra, selgub täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest. Aasta jooksul vajas vigastuse tõttu ravi iga kuues laps Eestis.

Vigastuste tõttu vajas arstiabi 12% Eesti elanikest ehk 14 meest ja 10 naist saja elaniku kohta. Ravi vajas 36 100 last (kuni 14-aastased) ehk 18 poissi ja 15 tüdrukut saja elaniku kohta. Nende hulgas oli 1100 alla aastast imikut. Võrreldes aasta varasemaga vajas vigastuste tõttu ravi 1800 täiskasvanut vähem, seevastu viga saanud laste arv kasvas 300 võrra.

Kõige levinumad vigastuste põhjused olid kukkumine (ligi 50% juhtudest), enese äralöömine, millegagi pihta saamine ning silma sattunud võõrkeha. Ligi pooltel juhtudel saadi viga kodus.

Alla aastased lapsed saavad enim viga maapinnast kõrgemalt kukkudes, suuremate lastega juhtub õnnetusi ühepalju nii kodus kui ka koolis ja spordiväljakul.

Ravikulu vigastustele ja vigastuste tüsistustele oli üle 40 miljoni euro. Suurimaid kulutusi tehti haiglaravi vajanud vigastustele. Raskemaid vigastusi, mille puhul vajati haiglaravi, esines 6% juhtudest. Nende vigastuste ravi maksumus moodustas aga ligi 70% kõigi vigastuste ravikuludest.

Vigastuste tõttu hukkus 849 inimest: 648 meest ja 201 naist, sh 7 last. See tähendab, et iga päev sureb Eestis 2–3 inimest vigastustesse. Kolmveerand hukkunud meestest ning pool naistest olid tööealised ehk 15–64-aastased. Peamised vigastussurma põhjused oli alkoholi- ja narkomürgistus ning enesetapp. Need olid surma põhjuseks pooltel vigastussurma juhtudest.

vigastused2017

Vigastusteks loetakse nii vigastusi, mürgistusi kui muid väliste tegurite mõjul tekkinud kehalisi kahjustusi.

Vaata lisa tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist.

Põhjalikum ülevaade vigastustest täna avaldatud analüüsis "Vigastused Eestis 2017". 

Varem avaldatud surmaandmed, sh vigastussurmad.

Loe lisa...

 

Haigla- ja päevaravi põhjused ning ravivoodite kasutamine, 2017

04. OKTOOBER 2018

Eelmisel aastal osutas Eestis haiglaravi 53 haiglat: neist 34 olid aktiivravi- ja 19 õendushaiglad. Haiglaravivoodeid oli 2017. aasta lõpul kokku 6850, millest 1830 olid iseseisva statsionaarse õendusabi voodid. Haiglaravi voodite koguarv on viimastel aastatel vähehaaval langenud – 2017. aastal oli haiglaravivoodeid 1,2% võrra vähem kui 2016. aastal. Õendusabi voodite arv jäi praktiliselt samaks.

Eelmisel aastal viibis haiglaravil kokku 25 774 last (0–14-aastased) ja 193 979 täiskasvanut, kellest õendusabi sai 20 830. Nii laste kui täiskasvanute arv vähenes võrreldes 2016. aastaga (vastavalt 4,3% ja 2,3%). Õendusabisaajate arv jäi praktiliselt samaks.

Sagedasemad haiglaravil, sealhulgas aktiivravil viibimise põhjused olid 2017. aastal varasemaga samad – vereringeelundite haigused, kasvajad ning rasedus ja sünnitus. Iseseisvas õendusabis oli vereringeelundite haigustega patsientide osatähtsus 40%, lisaks raviti enam kasvajaid ja vigastusi. Lapsed viibisid haiglaravil enim hingamiselundite haiguste tõttu.

Päevaravi osutas kokku 57 tervishoiuasutust: 26 haiglat ja 31 ambulatoorset tervishoiuteenuse osutajat. Päevaravivoodeid oli kokku 619 – 498 voodit haiglates ja 121 ambulatoorsetes asutustes. Võrreldes 2016. aastaga, päevaravivoodite arv peaaegu ei muutunud.

Eelmisel aastal viibis päevaravil 8625 last ja 75 180 täiskasvanut. Võrreldes 2016. aastaga vähenes laste arv 3%, kuid täiskasvanute arv suurenes 3%. Täiskasvanutest sai päevaravi enim patsiente silmahaiguste, lastest hingamiselundite haiguste tõttu.

Kuigi eelmise aastaga võrreldes ei esinenud suuri muutusi haigla- ja päevaravi voodites või juhtudes, siis viimasele aastakümnendile on iseloomulik pidev haiglaravi vähenemine aktiivravi arvelt ning päevaravi suurenemine.

statistika haigla paevaravijuhud2008 2017

Statistika haigla- ja päevaravi põhjuste kohta on avaldatud siin ning andmed ravivoodite kohta on kättesaadavad siit.

Loe lisa...

 

Avaldamiskalender 2019

01. OKTOOBER 2018

Avaldasime tervisestatistika 2019. aasta avaldamiskalendri, millest leiate andmete ning analüüside avaldamiskuupäevad. PDF-formaadis kalender on kättesaadav siit.

Loe lisa...