Uuendused

Tagasi

Pooleaastaselt ainult rinnapiima saavate laste osatähtsus väheneb

04. AUGUST 2020

Perearsti või -õe jälgimisel olevast ligi 13 700-st kuni 1-aastasest lapsest neljandik (23%) oli kuuekuuselt täielikul rinnapiimatoidul, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud 2019. aasta statistikast.

Maailma Terviseorganisatsioon (MTO) soovitab imikut toita vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni ja seejärel jätkata rinnaga toitmist koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. MTO liikmesriikide eesmärk on tõsta 2025. aastaks kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus 50 protsendini.

Kuigi täielikul rinnapiimatoidul olevate kuuekuuste laste osatähtsus Eestis aasta-aastalt väheneb, suurenes mullu veidi ühe nädala, ühe kuu ja kolme kuu vanuselt ainult rinnapiimatoidul olnud laste osatähtsus. Ühenädalaselt sai ainult rinnapiima 85% (+0,8%), ühekuuselt 78% (+0,8%), kolmekuuselt 65% (+0,6%) ja kuue kuu vanuselt vaid 23% lastest. Viis aastat tagasi oli ainult rinnapiima saanud pooleaastaste laste osatähtsus oluliselt kõrgem ─ 33%.

Olgugi, et kuuekuuselt täielikul rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus on aasta-aastalt vähenenud, siis tõusnud on osalisel ehk koos lisatoiduga rinnapiima saavate laste hulk.

Eelmisel aastal sai kuni ühe aasta vanustest lastest kuuekuuselt täielikult ja osaliselt rinnapiima 72% ning aasta vanuselt 33% lastest. Mõlemad näitajad on aga viie aasta jooksul kasvanud, vastavalt 10 ja 14 protsendipunkti.

rinnapiim2019

(Interaktiivset graafikut näeb pildile klikkides)

„Positiivne on, et laste toitmist rinnapiimaga jätkatakse ka pärast lisatoidu andmise alustamist. Samuti on hea tõdeda, et enam lapsi saavad rinnapiima ka ühe aasta vanuselt,“ selgitas TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson. „Siiski on praegu ülemaailmseks probleemiks, et täielikul rinnapiimatoidul on vaid 40% kuni pooleaastastest lastest. Selles osas on Eesti praegune näitaja Maailma Terviseorganisatsiooni soovituslikust poole madalam“, lisas ta.

week2020

MTO on ülemaailmselt kuulutanud augustikuu esimesed seitse päeva rinnaga toitmise nädalaks. Tänavu on selle teema „Support breastfeeding for a healthier planet!” ja keskendutakse imikute rinnaga toitmise toetamisele, edendamisele ning selle üldisele mõjule tervisele ja keskkonnale. Tähelepanu pööratakse seostele imetamise ja keskkonna, sh kliimamuutuste vahel.

Rinnapiim on elu esimesel poolaastal kõige väärtuslikumaks imiku toiduks, seda kinnitavad nii Põhjamaade kui ka MTO toitumissoovitused. Rinnapiimaga toitmine kaitseb ülekaalulisuse ja mitmete infektsioonide (kõrvapõletik, hingamisteede ja seedetrakti infektsioonid) eest imikueas ja varases lapsepõlves.

Imikute rinnapiimaga toitmise statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (tabelid SR90 ja SR91).

Loe lisa...

 

Kahjude vähendamise teenuse kvartaliandmed

30. JUULI 2020

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi on lisatud kvartaliandmed kahjude vähendamise keskuste, väljatöö ja mobiilse nõustamisbusside teenuste kohta. Statistikat täiendatakse iga kvartal. Kõige värskemad andmed 2020. aasta II kvartali kohta on alates tänasest kättesaadavad. Vt täpsemalt siit

Kahjude vähendamise teenuste kaudu pakutakse mitmeid eri tegevusi, mis on suunatud narkootikumide tarvitamisega kaasnevate riskide vähendamisele nii sõltlastele, nende lähedastele kui ka kõigile kodanikele – vahetatakse kasutatud süstlaid puhaste vastu ja hoitakse sellega ära kasutatud süstalde tänavatele sattumise; nõustatakse sõltlasi ja nende lähedasi toimetuleku ja ravivõimaluste suhtes ja motiveeritakse narkootikumidest loobuma, õpetatakse kasutama üledoosi puhul elupäästvat ravimit naloksoon jm. Kahjude vähendamise teenuse peamine eesmärk on vähendada vere kaudu levivate nakkushaiguste levikut.

Loe lisa...

 

Värske surmapõhjuste statistika on kättesaadav nüüd kuude kaupa

31. JUULI 2020

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis 2019. aastal 15 184 surmajuhtu, mida on 422 vähem kui aasta varem. Muutus eelnevalt avaldatud andmetest on tingitud elukoha täpsustamisest. Surma põhjuste register alustas nüüd andmete avaldamist ka kuude kaupa.

Veidi üle poole kõikidest 2019. aasta surmadest – 7665 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3030 meest ja 4635 naist. Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri eelmisel aastal 3804 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri kokku 785 inimest – sh 557 meest ja 228 naist.

Kuna huvi surma põhjuste andmete osas on suur, siis alates 31.07.2020 avaldab surma põhjuste register tervisestatistika ja terviseuuringu andmebaasis käesoleva aasta (2020) esialgsed surmapõhjused haigusrühmade (sh COVID-19 ja gripp) ning soo kaupa. Esimese kuue kuuga registreeriti esialgsete andmete järgi kokku 7787 surmajuhtu. Esialgsed surmapõhjused 2020. aasta kuue kuu (jaanuarist juunini) kohta on leitavad andmebaasitabelist SD15.

Lisaks uuendati tabeleid SD23, SD29, SD31, SD40, SD41, SD50 ja SD52 2019. aasta andmetega, mille avaldamine lükkus edasi elukoha täpsustamise vajadusest tulenevalt. Surmapõhjuste andmed on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Kehavälise viljastamise abil sünnib üha enam lapsi

01. JUULI 2020

Eestis teostati 2019. aastal 3230 viljatusravi tsüklit, mis on seitse protsenti enam kui aasta varem. Kui aastail 2014–2016 on viljatusravi tsüklite arv olnud languses, siis alates 2017. aastast on see kasvanud, selgus värskest Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast. Kehavälise viljastamise abil sündis 2019. aastal 488 last.

Ravimiameti andmetel moodustas 2019. aastal kehaväline viljastamine ehk IVF (In Vitro Fertilisation), mida peetakse kõige efektiivsemaks lastetuse ravimeetodiks, 15% kõikidest viljatusravi meetoditest. See oli ainus meetod, mille kasutamine 2019. aastal eelneva aastaga võrreldes langes (11%). Kõige sagedamini kasutatud viljatusravi meetodid olid külmutatud embrüo siirdamine (FET) ja seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon (ICSI), vastavalt 37 ja 36 protsenti viljatusravi kõikidest tsüklitest. ICSI on kehavälise viljastamise meetod, mida kasutatakse mehe raskema viljatuse ravi korral.

Kõige vähem kasutati emakasisese inseminatsiooni meetodit (IUI), mis moodustas 11 protsenti kõikidest tsüklitest. IUI meetodi kasutamine on viimase kolme aasta jooksul märgatavalt kasvanud, 2019. aastal tõusis selle kasutamine 26% võrreldes aasta varasemaga. IUI meetod on protseduur, mille käigus seemnerakud sisestatakse spetsiaalse kateetriga emakaõõnde. Seda kasutatakse peamiselt mehe sperma kergema viljatuse või emakakaela probleemidest tingitud probleemide raviks. Riik seda protseduuri ei kompenseeri.

FET ja ICSI on enamkasutatavad meetodid kõikides vanusegruppides. Viljatusravi kasutamine kasvas 2019. aastal kõige enam üle 40-aastaste naiste seas (28%) ning vähenes 40-aastaste seas (15%). Kõige enam kasutavad erinevaid viljatusravi meetodeid kaks nooremat vanusegruppi, 34-aastased ja nooremad ning 35–39-aastased naised. Esimeses grupis jäi viljatusravi kasutamine aastaga samale tasemele, samas 35–39-aastaste seas suurenes 13%. Peaaegu pooled, 41 protsenti viljatusravi tsüklitest teostati 34-aastastele ja noorematele naistele.

Kuni 2017. aastani siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. Alates 2017. aastast trend muutus ning kõige sagedasem oli ühe embrüo siirdamine. 2019. aastal on eelmise aastaga võrreldes ühe embrüoga siirdamisprotseduuride arv tõusnud 20 protsenti. Siirdamiseks kasutatud embrüote või sügootide arv oli 2019. aastal samal tasemel eelnenud aastaga.

Haigekassa andmetel oli 2019. aastal viljatusravi teenuste raviarvete summa 2,779 miljonit eurot, tõustes aastaga 12 protsenti. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt on kehavälise viljastamise piirhind langenud 687 eurolt 459 eurole, samas tõusis 2019. aastal ravijuhtude arv 21%.

Kliinilise rasedusega lõppes 2018. aastal 921 kunstlikku viljastamist, mis moodustab 31 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest. Suurema osa (81%) kliiniliste raseduste korral kasutati partnerannetust, millele järgnesid mitte-partneri doonorsperma (11%) ja mitte-partner doonor-munaraku (7%) kasutamine. Kunstliku viljastamise käigus tekkinud kõrvalekaldeid ja kõrvaltoimeid esines 6 naisel.

Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel sündis 2019. aastal kehavälise viljastamise abil 488 last, mida on 49 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Kõigist elussündidest moodustab see neli protsenti.

Viljatusravi puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (KV10–KV14) ning interaktiivset graafikut näeb siit.

Loe lisa...